100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nosbottle
Õppematerjali autor
Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1
............................ 9 Hrustsovi kukutamine võimult................................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Koostasin referaadi teemal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Nikita Hrustsovi ajal. Valisin selle teema, kuna teadsin, et Hrustsov oli valitseja, kes ei häbenenud oma labasust ja otsekohesust. Samuti olin kuulnud tema ,,suurepärastest" põllumajanduse edendamise ettevõtmistest. 3 Hrustsovi elulugu N. S. Hrustsov sündis kaevuri perekonnas 17. aprillil 1894. a. Kurski kubermangus Kalinovka külas. Lõpetanud külakooli asus ta juba 15-aastaselt kaevandusse tööle.
kateeder", hiljem NLKP kateeder. Oli võimatu lõpetada kõrgkooli/ülikooli ilma soorimata seda ainet. Õpetati seda ainet esimesel ja teisel kursusel. Ainemaht on 170 tundi, osadel erialadel oli väiksem ainemaht (meditsiinis oli 120 tundi). Aine püsis NSVL lagunemiseni. Kes pidasid loenguid, pidid õpetaja partei ajalugu ning uurima, õpetajad olid kui väiksed uurimis üksused. Aine õppimine pidi andma noortele ideoloogilise maailma aluse. 50ndatel mõisteti, et sellest ainest on vähe, Nikita Hrustsovi ajal pikendati NKLP aine programmi. Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas)
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeri
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid