Järvmaa Kutsehariduskeskus Nikita Sergejevits Hrustsov Ajaloo Referaat Koostaja:Henri Lambut Kursus: AT11 Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2014 1 esmaspäev, 24. märts 2014. a. X Henri Lambut looja Elulugu Nikita Sergejevits Hrustsov sündis 17.04.1894.-dal aastal Kurski kubermangus Kalinovka külas rahvuselt oli venelane,kuigi päritolu tuleb kaugelt kaevurite perekonnast. Hurustsov hakkas iseseisvalt tööle varases nooruses,12-aastaselt asus ta juba tööle Donbassi kivisöebasseini tehastes ja kaevanduses. 1918. aastal astus Hurstsov VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus ja Parteitööl.Komsomolisuunamisega saadeti Hrustsov õppima
............................ 9 Hrustsovi kukutamine võimult................................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Koostasin referaadi teemal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Nikita Hrustsovi ajal. Valisin selle teema, kuna teadsin, et Hrustsov oli valitseja, kes ei häbenenud oma labasust ja otsekohesust. Samuti olin kuulnud tema ,,suurepärastest" põllumajanduse edendamise ettevõtmistest. 3 Hrustsovi elulugu N. S. Hrustsov sündis kaevuri perekonnas 17. aprillil 1894. a. Kurski kubermangus Kalinovka külas. Lõpetanud külakooli asus ta juba 15-aastaselt kaevandusse tööle.
kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes muutus üha umbusklikumaks ning tema usaldusisikudena tõusid esile Georgi Malenkov, Lavrenti Beria ja Nikita Hrustsov. Pärast 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud Stalin suri 5. märtsil 1953. Beria uus kurss Stalin suri, ilma et ta oleks kedagi järglaseks nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aastal Stalini usaldusalused: valitsusjuhiks saanud Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretät Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria. Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega
· enamasti lõppes see vastaste füüsilise hävitamise poliitilistel kohtuprotsessidel nt ,,Leningradi süüasi", kus keskmise põlvkonna liidrid Beria ja Malenkov hävitasid Stalini nõusolekul noorema põlvkonna konkurendid · nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid Molotov, Vorosilov e) Stalini surm 5. märtsil 1953: · umbusklik, vananev ja haige Stalin plaanis suurema puhastuse läbiviimist, kuid suri ootamatult · loomulik surm või vandenõu? 2. Nikita Hrustsovi ,,sula" (1953 1964) ühiskonna liberaliseerimine (nimi kirjanik I. Ehrenburgilt) a) Stalini -järgne võimuvõitlus 3 võimukeskuse vahel: · parteiaparaat juhiks üks neljast KK sekretärist N. Hrustsov · MN esimees G. Malenkov · SM (sise- ja julgeolekuorganid) L. Beria juhtimisel (toetajaks Malenkov) b) Lavrenti Beria uus kurss ja temavastane vandenõu: · suhete normaliseerimine Jugoslaavia ja Lääneriikidega
kateeder", hiljem NLKP kateeder. Oli võimatu lõpetada kõrgkooli/ülikooli ilma soorimata seda ainet. Õpetati seda ainet esimesel ja teisel kursusel. Ainemaht on 170 tundi, osadel erialadel oli väiksem ainemaht (meditsiinis oli 120 tundi). Aine püsis NSVL lagunemiseni. Kes pidasid loenguid, pidid õpetaja partei ajalugu ning uurima, õpetajad olid kui väiksed uurimis üksused. Aine õppimine pidi andma noortele ideoloogilise maailma aluse. 50ndatel mõisteti, et sellest ainest on vähe, Nikita Hrustsovi ajal pikendati NKLP aine programmi. Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas)
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel
Kõik kommentaarid