Mais teraviljana ja selle kasutamine toiduainena. (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
PAGAR -KONDIITER
Priidik Aasaleht PK-07
Mais teraviljana ja toiduainena
Keemia
Iseseisev töö
Pärnu 2009
MAIS
Botaaniline nimi: Zea mays
Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane , siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade saagilt maailmas teisel kohal, jäädes maha ainult nisust , mille kasvatamine on tulusam ja millele antakse suurem kasvupind. Peale selle ei ole nisu soojuse suhtes nii nõudlik ja kasvab ka külmema kliimaga aladel, sealhulgas ka Eestis, mis on talle veel suhteliselt sobiva kliimaga ala. Kuid maisi vili meil valmis ei saa ja seega kasvatataksegi teda meil üksnes silo tegemiseks. Veel 1978. aastal oli mais ka tootlikkuselt riisist maas , kuid tänu kiirele arengule, on ta temast praegu juba möödunud.
Nisu ja riisi kasutavad inimesed peamiselt endale toiduks, aga maisi kasvatatakse enamasti loomasöödaks. Kuid ka maisi saab inimestele toiduks kasutada, näiteks valmistatakse maisijahust leiba, millele lisatakse aga paremate leivaomaduste saamiseks nisu- või siis maniokijahu. Köögiviljana saab kasutada noori maisitõlvikuid, mida süüakse kas toorelt või keedetult. On olemas ka maisitang, millest valmistatakse maitsvat putru, mis on väga armastatud lõunamaa laste seas. Maisist tehakse ka maisihelbeid ja maisitärklist. Kui eraldada maisiteradest idud , saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn , mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist.
Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera . Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele , rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul.
Maisist on aretatud palju erinevaid sorte , näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais , lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks.
Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune . Maisi kodumaaks on Lõuna- Mehhiko . Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja seega ei osata arvata, millisest taimest on mais välja arenenud.
Maisi peamiseks kasvumaaks on Ameerika Ühendriigid, kus saadi 1987. aastal ka rekordiline saak: keskmiselt 7553 kg teri hektarilt. Mais on levinud ka Hiinas, Indias ja paljudes Lõuna-Euroopa maades.
Teramaisi kasvatati 1987. aastal maailmas kokku 127,5 miljonil hektaril ja kogusaak küündis kuni 451,16 tonnini. Ameerika Ühendriigid annavad maailmale uskumatult suure koguse maisi, näiteks aastatel 1973 -1975 toodeti seal iga inimese kohta 642 kilogrammi maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust. Seega võiks Ameerikat nimetada ka maisi ja sojaoa maaks , kuna sojauba andis see maa 1978. aastal isegi 64% maailma kogutoodangust.
Mais ravimina
Ravimina kasutatakse maisi õite emakasuudmeid - stigmata Maydis. Need on pikad peene niidi taolised. Kogutakse õitsemise ajal. Eestis täiesti võimalik kasvatada. Droog koosneb, olenevalt maisi sordist, helekollastest, kuldkollastest, pruunidest või punakatest siidjatest niidikestest. Kuivanult pruunid. Omapärane nõrk lõhn. Rahvapärane nimetus - "maisijuuksed". Kasutatakse sapi - ja uriinierituse soodustamiseks. Peamiselt sapipõie- ja sapiteede põletiku korral. Eriliselt tõhus vahend maksapõletiku vastu. Maisijuukseid kasutatakse ka verejooksu tõkestava vahendina koos K-vitamiiniga sisemiste verejooksude vastu. Ka sageli ja kergesti tekkivate "sinikate" korral. Ta on hea sapi- ja põiekivide ravivahend. Maisijuuste droog sobib südamehaigustest põhjustatud tursete raviks. Preparaadil on mõõdukalt rahustav toime. Tänu isu vähendavale toimele sobib tarvitada kui kõhnumisvahendit. Kel probleeme liigse kehakaaluga, katsetagu teesegu maisijuuksed- kanarbik -palderjan vahekorras 1:1:1. Kolm nädalat juua klaasike sellist sooja teed ööseks. Ehk aitab!
Kasutatud kirjandus:
Heino Kiik ”Maailma viljad ”
http://www.monticello.org/images/reports/life/zea_mays_mandan.jpg
http://botit.botany.wisc.edu/courses/img/bot/401/Magnoliophyta/Liliopsida/Commelinidae/Poaceae/Zea%20/Zea%20%20mays/Zea%20mays%20sheath%20KS%20.jpg
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.oardc.ohio-state.edu/seedid/images/Zea_mays.jpg&imgrefurl=http://www.oardc.ohio-state.edu/seedid/single.asp%3FstrID%3D324&h=534&w=400&sz=19&tbnid=vDMUk4Y8zl0J:&tbnh=128&tbnw=96&start=12&prev=/ im
http://www.terviseleht.ee/200001/1_maismolder.php