Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2
PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48
Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud. 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8%
Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja
· Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides. Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus.
Kõik kommentaarid