Mais (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

pptx

Harilik mais

Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia  Hõimkond- õistaimed  Klass- üheidulehelised  Selts- kõrreliselaadsed  Sugukond- kõrrelised  Perekond- Mais zea  Liik- harilik mais  Üheaastane teravili Ajalugu  Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi.  Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos.  Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis.  Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani.  Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid

Bioloogia

36

ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MAIS

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku

Toiduained

10

odp

Maisi kasvatamine ja kasutamine

Kõrreline Tavaliset 2-3, vahel ka 6 meetri kõrgune Püstise kõrre läbimõõt on 2­7 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine...  Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a.  Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline  Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais  Maisi kasutus

Geograafia

4

doc

Mais teraviljana ja selle kasutamine toiduainena.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009  MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade

Keemia

18

odt

Mäed ja nende loomad.

rändeid. Lumelambad toituvad peamiselt rohttaimedest, eelistades kõrrelisi ja liblikõielisi; söövad ka seeni ja samblikke. Poegimine toimub mais-juunis. Emasloom sünnitab tavaliselt ühe järglase, on täheldatud ka kahte. Lumelammaste peamiseks vaenlaseks on hunt, talledele on ohtlikuim ahm ehk kaljukass. Lumelammaste eluiga on paikkonniti erinev: Põhja- Ameerikas on looduslikes tingimustes keskmine eluiga 12- 14 aastat, Jakuutias aga isegi 18-20 või rohkem.  Mais Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult Carlos Linnaeus. Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maiade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani.

Geograafia

11

doc

Taimed ja puuviljad

viina, jahu, piiritust ja õlut ning seda ka süüakse. Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. Maisi peamiseks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. 8

Geograafia

244

pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes,

Põllumajandus

Meedia

Kommentaarid (0)