(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine. -Pungasoomused lüüakse lahti
7 12.1 38.2 Linakook 90 14.4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38 Puuvillasrott 90 10.3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2 Söödapeet 11 12.6 12.4 9 Poolsuhkrupeet 17 13.3 12.1 7 Täispiim 13 20.1 23 26.4 Piimaasendaja 90 17.3 19.6 29.4 Lõssipulber 92 14.6 16.4 36.4 Kalajahu 90 12.9 15.1 70 Söödapärm 90 12.1 14.8 50 Lehmade segajõusööt 86 11.9 x 18.1 Toorkiud Toorrasv Ca P % % g g 23.5 3.5 6.5 3.5 23
Gautsod on ratsakarjused Argentiinas. 40. - 60. laiuskraadidel põhjapoolkeral Euraasia lääneosas, Ida-Aasias, Põhja-Ameerika idaosas, Ida-Hiinas; Pruun- ja leetmullad segametsades; pruunmullad lehtmetsades; paks huumushorisont; sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel; Kartul; nisu; suhkrupeet; oder; PARASVÖÖTME Valdavalt imetajad; tihe söödapeet; kaer; lõuna pool karvkate; tugevad küünised; SEGA- JA viinamari; toiduvaru; rasv; aktiivse LEHTMETSAD eluviisiga, vähesed magavad Talve elavad üle maa-aluste talveund; palju linnuliike;
idanema. Tärklise sisalduse määramine Sort: Piret Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul). Söödajuurviljad Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline, Porgand Seeme Ovaalne teravate hallikaspruun
Oht nakatuda kartulilehemädaniku väiksem. Eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat, peab toimuma valguse käes, temperatuur 14-16 kraadi, õhuniiskus 85%. Sobiv teha kilekottis, transees, lavakastis. Põhjas sõnnik ja põhk, pealt saab katta, külma kaitseks. Söödajuurvili Talvine mahlakas sööt, sisaldab 75-90% vett. Elusad koed. Soodustavad teiste söötade omastamist. Parandavad isu. Juurviljal väike toorkiusisaldus, hea seeduvus. Söödapeet, poolsuhkrupeet, suhkrupeet, söödakaalikas, naeris, porgand. Kasvatust piirab suur käsitsi töö maht, mis muudab kasvatamise kalliks. Mahukas sööt, mistõttu säilitamine raske. Külm võib kahjustada, vaja hoidlat, riknemisoht. Suhkrupeet- tööstuse tooraine, suhkur. Söödaporgnad- karotiini aine. Soodustavad mullas mikrobioloogilist tegevust. Heaks eelviljaks kultuuridele, kuna väetatakse, umbrohu eemaldamine. Lehmadele 50-60 kg/päevas. Võivad põhjustada
Kaer 86 10,9 11 4,6 3,3 10 1 3,3 Nisu 86 13,9 13,5 2,8 3,9 Kuni 3 0,8 3,4 Vadak 5 0,7 0,5 0,4 0,2 - 0,4 0,3 Rapsiõli 99,9 35,9 - - - - - - Söödapeet 11 1,5 1,0 0,5 0,2 0,8 0,2 0,4 Allikad: A.Lember, V.Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 4. Toitefaktorite konsentratsioonimäärad kasvatavate sigade kuivsööda 1kg kohta*
puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid)
Odrapõhk 0,33 7 2,7 0,9 0 22 Kaerapõhk 0,27 6 2,7 0,9 1 24 Põldheinasilo (ristik + timut 1:1) 0,19 22 2,7 0,6 24 116 Kuivsilo (kõrrelistest) 0,31 34 3,7 0,9 29 110 Kartul 0,27 9 0,1 0,5 0 33 Söödapeet, -kaalikas 0,10 7 0,2 0,4 0,5 70 Poolsuhkrupeet 0,18 7 0,3 0,5 0 41 Oder 1,14 75 0,6 3,4 0 66 Kaer 1,00 82 1,0 3,3 0 82 Söödahernes 1,24 197 1,6 4,3 1 160 Segavili:
3.Söödateravilja tervikkoristamine--(siloks) söödaks kasutatakse nii terad kui põhk, terasid ei eraldata. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse staadiumis, hekseldatakse. Koristatakse seega varem kui täisküpsuse saavutanud vili. Sellel põllul saab kasvatada järelkultuure või mulda harida. 18.Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Põllul kasvatatavad söödajuurviljad 1)maltsaliste sugukonda kuuluvad -suhkrupeet -poolsuhkrupeet -söödapeet Õisik sarnaneb maltsa õisikuga. Eristatatkse suhkru sisalduse järgi, vastavalt 20 %, 10-12 % ja 6 % 2)ristõieliste sugukonda kuuluvad -söödakaalikas -söödanaeris 3)sarikaliste sugukond -porgand (2 a. taim, esimesel aastal kasvab taim, teisel moodustub õisik) Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada. Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned
Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad lehmade rammutukad · Väheneb ümarusside levik, sest enamik parasiite on liigisisesed Puudused: · Konkurents rohu järele kasvab ja tallede juurdekasvud võivad väheneda 4. Juurviljade söötmine koos karjatamisega Eelkõige sügisel kui rohu väärtus langeb. Enne juurvilja söötmise alustamist ussitõrje. Juurvili tõmmatakse mullast välja ja söödetakse tervetena koos pealsetega (söödakaalikas, söödapeet, söödakapsas) lisaks heina või põhku. 14.Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad . Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad.Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse
mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s .Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) 9. Lammaste karjatamine Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100% ulatuses lambafarmidest. Paljudes farmides on kasutusel lammaste pidamisviis, kus lambad viibivad jalutuskoplites aastaringselt. Sellisel juhul on neil aastaringne vaba väljapääs laudast jalutuskoplitesse. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub
Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi
Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s.Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) Võimalikud näidisratsioonide variandid uttede söötmisel (sööda kogus kilogrammides ute kohta päevas) Füsioloogili Söödad, kg ne periood Silo Hein Kuivsilo Juurvili Teravili Vaba periood
Juurestik - taime juurte kogum, Sõltuvalt põhiplaanist eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes
Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro-hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk-rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90-120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett. 53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal-puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim,
Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro- hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk- rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90- 120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett. 53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal-puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas
antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Alles ligikaudu nädala möödudes viiakse utt üle imetavatele uttedele ettenähtud ratsioonile. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Sobivad söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, porgand, mida võib sööta 1...3 kg päevas. 9) Lammaste karjatamine Karjamaarohi on lammaste peamiseks söödaks, mida lambad tarbivad pika perioodi jooksul (7-8 kuud) aastas. Poollooduslike rohumaade saagikus jääb alla kultuurrohumaade saagikusele ning ka rohu toiteväärtus on madalam (9,59,7 MJ/kg/ka) kui kultuurrohumaade karjamaadel. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule
levimisele tuule või loomadega: neil esinevad karvakesed, ogad, tiivad või lihakas ümbrus. * Majanduslikult kõige tähtsam on harilik peet (perek-st peet) oma mitmete teisendustega. Peet on enamasti kaheaastane taim, esimesel aastal moodustub tal ainult maasisene säilitusjuur ja sellel lehekodarik, teisel aastal aga vars ja õisik. Peedi jämenenud juurele on iseloomulik ristlõikes kihiline ehitus. Suhkrupeet (suhkrute hulk suhkrupeedis ulatub 20%-ni, punapeet ja söödapeet, viimast eriti hästi säiliva söödajuurviljana. * Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat, mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine. * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline
mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Esti tingimustes on allelopaatiline mõju oletatavasti suurem kui näiteks Saksamaal või Leedus, sest vegetatsiooniperioodi tõttu on külvikordade vahe pikem. Kõrrekoorimine suurendab allelopaatilist mõju. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu; suhkrupeet raps; lina hernes; kapsas raps; söödapeet raps Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba. Ei sobi koos kasvatamiseks: sibul salat; hernes päevalill; porgand till Ebameeldiv naabrus: linatuder lina; orashein raps, teraviljakultuurid; tatar orashein, ahtalehine
kulude muutumine. 3. Omahinna arvutamine taimekasvatuses Taimekasvatustoodang jaguneb põhi- ja kõrvaltoodanguks. Vastavalt RTJ 4 sätestatule kõrvaltoodangu omahinda ei kalkuleerita, vaid see loetakse võrdseks piirkonna võimaliku realiseerimishinnaga. Mõningate põllukultuuride põhi- ja kõrvaltoodangu suhe: · rukis, talinisu 1:1,0-1,5; · suvinisu, oder, kaer, suhkrupeet 1:0,8-1,0; · tavaline hernes 1:0,6-1,0; · söödapeet 1:0,3. Omahinna arvutamise lihtsustamiseks kalkuleeritakse omahind eraldi kultuuridel või kultuuride gruppidel, mille agrotehnika on ühesugune (taliviljad, suviteraviljad jne). Väikeste pindade puhul on mõttekas arvutada omahind kogu tootmisharu ulatuses (katmikköögiviljandus, aiandus jne). Spetsialiseeritud tootmise puhul arvutatakse nii vastava toodangu või kultuuride omahind kui ka üksikute sortide või sordigruppide omahind.
Allelopaatia - Taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahjulik mõju teisele taimele. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu, suhkrupeet raps, lina hernes, kapsas raps, söödapeet raps. Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad Sibul-söögipeet, kartul-mais, kartul-aeduba, kartul-põlduba, Ei sobi koos kasvatamiseks sibul -salat, hernes - päevalill, porgand - till, Monokultuur 1. Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal 2
muutunud mugulaid · Samuti ei tohi sööta kartuliidusid. · Nii rohelised mugulad, kui idud sisaldavad solaniini, mis on veisele mürgine. · Kartul on ühtlasi hea söögiisu parandaja ja suurendab söömust. · Juurviljad sisaldavad rohkesti suhkruid ja on hästi seeduvad söödad, mille kuivaine toiteväärtus on kõrge ja nende söötmine vajalik eriti kõrgetoodangulistele lehmadele. · Kuna söödapeet on mahlakas, siis suurendab selle söötmine lehma söömust · Lisaks söödapeedile kasutatakse ka poolsuhkrupeeti, söödakaalikat, söödanaerist. · Kõikide nende söödaväärtus on ligilähedaselt sarnane. · Juurvilju kasutatakse loomasöödaks siiski suhteliselt vähe, sest nende kasvatamine on töömahukas. · Suhkrut tootvates maades on levinud suhkrutööstuse jääkide naturaalsete või granuleeritud suhkrupeedi lõikude söötmine loomadele.
annaabi.ee 
