Rehetoa õuepoolses külgseinas asus tavaliselt laud. Mehed istusid seinapoolsel pingil ja naised väljaspool. Kuna pered olid suured, siis kõik korraga söögilaua taha ei mahtunudki. Vana kombe kohaselt tüdrukud süües ei istunud. Ka teenijaspere sõi oma magamisasemel või järidel istudes, toidukauss süles. Pärast sööki tõsteti söögilaua plaat seina äärde, et oleks rohkem ruumi. Magamiseks kasutati kõiki võimalikke kohti. Suurte taluperede puhul magati rehetoa põrandal õlgedel. Vanemad liikmed said koha ahju peale, mehed magasid ka partel. Suvel oli lihtsam, siis magati aidalakas, kambrites jm. Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed. Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel. Esialgu voodikotte ei olnud, vaid magati lahtistel õlgedel, millele pandi peale linane või takune riie. Peale võeti riided. Talvel külmaga toodi rehetuppa sooja ka vastsündinud loomad (talled, vasikas), kanad või haigestunud loomad.
Täitis ka teiste hoonete ülesandeid 3 osa http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/d/d5/Rehielamu_K %C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg Ehitus Rehetuba: (kuivatati vilja) ilma akendeta uksed madalad kõrge lävepakuga palkseinad muld põrand http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Rehielamu_p%C3%B5hjat%C3%BC %C3%BCp.JPG Ehitus Rehealune (majandusruum) Seinas värav http://www.evm.ee/id/26/ Ehitus Kamber: (eluruum) 17. saj hoiuruum Kütteta, magati suvel 19. saj magamistuba Suitsuvaba, soojustus, klaasaknad, laudpõrand. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/reh emaja.html Oskussõnad Rõhtpalkseinad- Leeasemel- Aganik- Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu http://www.evm.ee/id/26/
· Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum Kamber · Esmamainimine alles 17 saj. allikates · Kaua aega kütteta ruum · Kasutati hoiuruumina · Suvel magati kambris · Algselt pääsesid sinna peremees ja perenaine väikelastega, teised täiskasvanud ja perekonnaliikmed jäid veel rehetuppa
Kerly, Ragni, Anna- Maria 2016 Hooned Hooned Enamus maju olid vee lähedal Hooned Vikingutel olid pikimajad, aga nendel polnud aknaid Hooned Kõik hooned olid teinud puidust või kivist ja katused olid õlgedest Mis olid hoonetes? Mis olid hoonetes? Toas oli pikk pukklaud, kus sööti kogu perega Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja tarbeesemed Põllutööriistad, kirved ja muud tööriistad
· spetsiaalkübar ,Solna' · erinevad viisid juuste pleegitamiseks · pihikust, seelikust ja erinevatest vahetatavatest varrukatest koosnev komplekt · pihik muutub tasapisi korsetiks · palju kive ning ehteid MEHED : · kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge · noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis · lopsakad mantlid · noortel meestel lühike pluusi osa · tuunikast arenes särk · peal kuub · siiani magati kõige alumises särgis, enam mitte · tuli kasutusele eraldi ööriietus · pükste esiklapp · taskukell · mehed edevad, lastakse teha akvarelle
MILLINE OLI ELU SURMALAAGRIS? Vangid toodi kohale rongidega, milles polnud piisavalt ruumi, õhku ega inimlikke võimalusi reisimiseks. Süütud perekonnad eraldati teineteisest kohe, kui rong oli saabunud. Naised, lapsed, mehed, vanurid kellegile ei antud armu. Tööjõulised mehed, naised ja ka vanemad lapsed saadeti sunnitööle, teised olid määratud hukule. Inimesed pandi elama ülerahvastatud majadesse, milles polnud esimeste kuude jooksul ainsat mööblitükki. Magati madratsite peal. Ühes toas oli nii palju inimesi, et külg külje kõrval tuli mahtuda kolme ritta põrandale. Üks kahekordne `korterelamu' oli mõeldud 700 vangile, tegelikuses elas ühes majas 1200 inimest. Hiljem saabusid elanikele kolmekordsed narid, mis olid mõeldud ainult kolmele inimesele, tegelikkuses pidi seal magama rohkem vangi. Maju köeti kivisöe küttega ahjudega. Samuti polnud alguses majades WC-sid. Laagri juurdeehitusel paigaldati majade
Miks nii, see me ei tea. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, pidi viskama läheduses asuvast mäest alla, st. lennukat surma. Me teame ainult ühte juhtumit, kus üks Kallipateira nimeline naine tahtis näha oma poega võistlemas rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Ümbrus Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, müügiplats, kõrtsid, nn. "söökla". Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele ja needki olid ehitatud hiljem. Ka joogivett oli vähe. Joodi seisnud vett või ei joodud üldse. Veejuhe rajati alles 153 pKr. Lõpp Kui Kreeka oli osa Roomast, muutusid
Kallite kaunistustega taskurätid Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid Pihikust, seelikust ja erinevatest vahetavatest varrukatest koosnev komplekt Pihik muutub tasapisi korsetiks Naiste kleidid olid kaunistatud pärlite, rubiinide, teemantide ja teiste vääriskividega MEHED Kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge. Noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis. Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli. Kuna nüüd oli alumine särk peenest pitsist, tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Meeste riietusest Noortel meestel on lühike pluusi osa. Alumine särk on linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Mantlid on lopsakad. Taskukell Elemendid meeste riietuses Alussärk ehk camicia Jakk varrukatega või varrukateta Põlvsokid või sukad Mantel
kelle käes karp oli. Aga ajapikku ilmusid probleemid: laiskus, palavus, ühekülgne toit, hirm jne. Otsustati teha mäe otsa lõke. Kõik olid alguses sellega päri, kõik töötasid selle heaks, aga varsti ei viitsinud keegi enam tuld üleval hoida ja puid juurde tassida. Inimesed, kes olid öösel tule valves, jäid magama ja lõke kustus ära. Üks kord läks Jack tule valvamise asemel jahile, tuli kustus ja laev sõitis mööda. Esimene pääsemise võimalus magati maha. Sellest ajast peale ei saanud Jack ja Ralph omavahel hästi läbi. Vaikselt hakkas Jack võimu enda kätte võtma, kõik läksid temaga kaasa, ainult mõned poisid jäid Ralphiga. Jack asutas oma suguharu, kes käisid jahil, tegid pidusid, röövisid tuld, lõpuks ka prillid Põssalt. Jack muutus väga verejanuliseks, ta tahtis ainult tappa. Alguses tappis loomi, lõpuks ka kaks inimest. Aga Jack kartis midagi, see oli koletis, kes elas mäe tipus. Tegelikult
· 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine.
jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel (10) ...... jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas (11) ..... . Pidi ka jälgima, et aknad oleksid (12) ...... kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. (13) ..... pidi kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised (14) ....... olid veel
Kiriku domineerimine takistas Moskoovia ilmalike kunstivormide arengut, mis oli Euroopas renessansist alates hoo sisse saanud. Esimesed ilmalikud portreed on dateeritud alles 1650ndate aastatega 5. Enamus olid puumajad, mis ei olnud suuremad, kui talupoegade omad Vähestel olid sulgkottidega voodid Enamuse voodiks oli tavaline pink, mi solid kaetud patjade, õlgede, mattide või rõivaesemetega Majas oli ka lame ahi, mille peal talvel magati. 6. Kuna kiriku autoriteedid käsitlesid instrumentaalmuusikat patuna ja vaenasid seda halastamatult 7. Vene krahv Seremetev oli üks esimesi, kes asutas oma Moskvalähedases mõisas Kuskovas 1760ndatel aastatel pärisorjadest trupi. Seal koolitati Pariisi nõudliku meetodi järgi pärisorjadest näitlejaid. Tema teatril oli lisaks sakslasest viiuliõpetaja, prantslasest lauluõpetaja, itaalia ja prantsuse keele konsultant ja mitu välismaist ballettmeistrit. 8
kalandus. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et
Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud nahkvammus e soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi ratsa. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Võrreldes keskaega tänapäevaga on palju olulist muutunud. Nüüdseks on kaotatud seisused, mis keskajal olid väga olulised. Samuti nüüd on toit, kui ka inimeste elamud muutunud paremaks ning mugavamaks. Üks oluline asi on ka see, et tänapäeval pole sellist sõjalist
vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead VIII sajandil asusid nad Skandinaaviast oma pikkadel laevadel merd sõitma. Mõned suundusid põhja või lääne poole, leidmaks uut kodu ja rajamaks talusid sellistes paikades nagu Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Teised läksid suure röövsaagi ja orjade järele. Osa viikingeid asus Britanniasse ja Iirimaale, kuhu rajati linnu. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum
Et seda vältida, tulekski eespool antud nõuannetest kinni pidada. Suureks abiks on ka treeningpäeviku pidamine. See on võimas abivahend, mis aitab treeningu üldplaanil silma peal hoida ja probleeme ning võimalikku ületreenitust tuvastada. Treeningpäevikut on lihtne täita vaja on vaid kirja panna treeningus tehtu ja pärast treeningut olev enesetunne. Üles tuleks kirjutada treeningu intensiivsus ja kestvus, kaal ja pulsisagedus ning ka see, kui palju magati ning mida ja mis ajal söödi. KASUTATUD ALLIKAD 1) http://she-marathon.blogspot.com/2013/01/uletreenitus-voi-ulekoormus.html 2) http://wwx.virumaateataja.ee/140706/esileht/sport/15031913.php 3)http://www.kaheksarattalised.ee/index.php/artiklid/106-kuidas-aera-tunda-ueletreenitust- tolkimisel 4) http://forum.bonsuna.com/koik-treeningust-kusi-nou-tegijatelt/uletreenimine/5/?wap2
Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla. 7-aastaseks saanud poisid võeti vanematelt ära ning neid kasvatati koolides, kus tegeleti kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Alates 12. Eluaastast anti neile üks riietusese aastas – punane hõlst. Magati asemetel, mille nad pidid ise pilliroost valmistama. Poisid olid sihilikult alatoidetud, et nad harjuksid näljaga sõjaretkede ajal. Neid julgustati söögi varastamisel, kuid vahele jäämisega said karistada. Lapsi õpetati rääkima lühidalt ja konkreetselt. Sparta poisslastele õpetati relvadega võitlust, maadlust, ujumist, tantsimist, laulmist, lugemist ja kirjutamist. Sparta tüdrukutele õpetati keha karastamist, koduseid töid ning oda viskamist
Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui ka himud. Seksuaalsust õigustas ainult soo jätkamise funktsioon Askeesi kõrvalt eksisteeris ka karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega lasti olemist ja keha näitamist Lapsed kogesid kõige – nägid täiskasvanute vahelisi suhteid, nägid sündi, nägid surma Magati palju koos Valitses arvamus et naise seksuaalsus on suurem kui mehel ja naine ei suuda vastu seista kiusatusele ja et mees peab selleks naist korralikult valvama Lapsed kuulusid argiellu, neid rakendati koheselt tööle, puudus arvamus et laps vajab mingit mänguaega – kohe kui suutis, pandi tööle Haridust jagati kloostrites ja kloostrikoolides põhiliselt Lastele õpetati tagasihoidlikust ja kõlblikust
12.peatükk Kass ja valuvaigistaja Tomi viis mõtteid eemale Becky ja Becky oli haige. Tom oli ka haige. Teda raviti igat moodi. Üks kass kargas neil. Tomi oli viimasel ajal väga varakul koju jõudnud. Tom hiilis Becky juurde. 13.peatükk Mereröövlid heiskavad purjed Tom oli kurb ta nuttis. Aerutati parvega jõe keskel. Laeva nimi oli Must Tasuja. Magati lageda taeva all. Mõeldi mereröövlitest ja söödi liha. 14.peatükk Mereröövlite tore elu. Hommikul ärgati ja Tom hakkas mereröövlite elu peale mõtlema. Mässati poistega. Nad praadisid kala ja sealiha. 15.peatükk Tom külastab salamahti kodu Tom läks tagasi linnapoole, hiilis salaja tuppa. Kõik muretsesid. Tom läks jälle parvega minema.
Puudus linnade kirjeldamisest see punkt, et põhiliselt olid majad vaid ühelt poolt ilusad. Tänava poolsed maja küljed olid korda tehtud, ülejäänud maja küljed olid nagu nad olid. Keskaegses talupoja elamus oli voodi üks tähtsamaid mööbliesemeid. See on ka normaalne, sest see on koht, kus saab talupoeg puhata pärast ränka päeva. Nende päevad on ju nii rasked, vaja sada toimetust ära teha. Voodid näitasid peremehe jõukust. Naljakas oli see, et kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Esines hiidvoodi, kuhu viis 1-2 astet. Söömise ja joomise on mainimata jäetud see, et levinud oli komme, et söödi kõht täis, siis mingi vetsu oksendama ja siis tagasi sööma, kõht oli jälle tühi ja mahtus nii palju sööki sisse, kui laua peal oli. Raamatus kirjas see komme, et käidi vahepeal saunas, siis läks kõht tühjemaks ja sai jälle uuesti süüa.
voodiosa Kapid olid enamasti Enam laevinud oli eraldi polsterdama(kasutati moodustas käppjalgadega kast, 4-nurkselised, kastlaud.sarnane kuldnahka ja sametit)Polster mille peal veel üks madal 4- toetusid plokk või gootikas olevale kinnitati vasknaeltega. nurkne kast,millel magati. Kasti kuuljalgadele.Kaht lauale, erinev oli vaid Pinktool-jalapartii 4-8 nurkadest kerkisid 4 posti, mille ülemist ust muster.Laua jalad oli
Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale söödi hapukapsast või heeringat, keedeti ka körti või jahuputru. Kuna õpilased pidid juba kella 7-8 ajal magama heitma, et tulevalget kokku hoida, sisustati õhtutunde muinasjuttude pajatamisega. Kui keegi seda nõuet rahuldada ei suutnud, siis pidi ta otsima asetäitja või maksma ühe kopika. Korjatud kopikate eest
Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi hobustel. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni. Keskaeg oli väga religioossne ühiskond ning väga tavaline oli vaimulike ja ilmalike inimeste vastandamine. Valitsesid siiski vaimulikud. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad
rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4 meetri laiused voodid, mis näitasid peremehe jõukust. Pealegi läks keskaegse kombe kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, nii et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss. Mööblit valmistasid samad puusepad, kes ehitasid maju. Itaalia oli esimene maa,
Kloostrite elukorraldus Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ärakirjadele. Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis. Ordureeglist olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis- dormitooriumis. Söödi enamasti koos refektooriumis. Ühtlasi täitsid kloostrid olulist rolli majanduses: neid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad.
Oli levimas ka ,,tüüfus" (soetõbi), mis oligi tingitud inimeste kuhjumises ühte kohta ja nende elamute mustuses. Sest puudus piisav valgus, õhk, puhtus, veevarustus halb, väljakäigukohad veelgi hullemad ja ruumid olid tuulutamata, kõik need ongi tõelised nakkusepesad. Öösiti lebasid seal üheskoos mehed, naised ja lapsed. Öö,- ja päevavahetused olid meeste seas pidevas voolavuses, et voodiasemedki ei jõudnud maha jahtuda. Mitte kõigile isegi ei jagunud voodikohti, vaid magati riides olles palja põranda peal. Ning see, mida nimetati voodiks oli paljalt kas määrdunud kaltsupundar või sületäis laaste. Dr. Hunter, kes muretses laste pärast, sõnas: Me ei tea, kuidas tuldi lastega toime enne praegust epohhi (ajajärk), kus vaesed on tihedasti kokku kuhjatud; kuid julge oleks see prohvet, kes kuulutaks ette, mida võib oodata praegu sellel maal ennekuulmatuis tingimustes kasvavaist lastest, kes, istudes poole ööni üleval igas vanuses joodikute,
ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11
kõduneb. Akeetide hulgas oli ka populaarne paastumine, kuna nende meister tegi seda. Söödi ka üldjuhul õhtuti ja mitte nii palju, et kõht täis saaks. Toit oli taimne, liha askeedid ei söönud. Ka alkohooli joomine oli keelatud ning ka vett püüti juua võimalikult vähe ning ka selle joomine tehti ebameeldivaks. Askeetidel oli selge, et magamise ajal ei saa nad olla ühenduses spirtuaalse maailmaga. Magamine oli liigne laisklemine, seega magati nii vähe kui vaja ja seda ka ebamugavates tingimustes, kas siis püsti või istudes ning muudes ebameeldivates olukordades. Rõivastus oli askeetide jaoks oluline. Selles mõttes, et see pidid olema võimalikult vaene. Munk kandis oma rüüd nii kaua, kuni seda ei saanud enam isegi paigata. Oli palju munki kelle rüüd olid nii räbaldnund, et seda poleks selga pannud ka kõige vaesem mees maailas. Üldjuhul kanti tumetad rüüd, kuna see ei olnud silmapaistev. Riie millest rüü oli
sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Ruunikiri on vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri
Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud Joonis 4Viikingi kodu kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus
piltidel; paksud poosid; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja õhukeses seinad (erineb Hiinast: katuseräästad ulatuvad tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt üles); ülespoole keeratud katus; tube eraldasid lükanduksed; mööbel puudus, magati õlgmattidel; tühjal pinnal on vaid mõned lohakad pintslitõmbed, mis viitavad loodusele; värviti mustvalgelt või värviliselt; pargikunst juhuslikult kujunenud mitmekesisusest ja põnevast aiast, väldub reeglipära ja sümmeetriat; kirjas valdas luksuslikus (värvipaber, kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv
Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla
peegli- ja lillelaud. Vahariidega kaetud söögilaud ja toolid asetsesid linnamoe kohaselt keset tuba. Söögilaual söödi, õpiti ja tehti õmblustööd. Pärast sööki kaeti laud laudlinaga. Oli peresid, kus linsid kasutati ainult pühapäeviti ja pühade ajal, vähestel laudlina polnudki. Toamööbli hulgas oli oluline voodi. Abielu rahva voodi seisis tavapäraselt ahju taga, eraldatud toast kas riidekapi või ettetõmmatava riidega, hiljem liigendsirmiga. Sajandivahetusest alates magati üldiselt kahe lina vahel, varem oli kasutatud üksnes aluslina. Esialgu kaeti voodi ja padjad päevaks magamistekiga, ent peatselt ilmusid voodite peale linnamoe kohaselt päevatekid. Imik magas hällis, linnas üha sagedamini korvis, 2-5 aastane laps enamasti vanemate voodis. 19. sajandi lõpus muutus sisustuse oluliseks osaks kummut. Peale tarbeväärtuse oli kummutil korteris kaunistav otstarve. Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad,
sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 6 Viikingite kirjandus
läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel. Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles
adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus. Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides
mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused ( 7korda päevas palvetamist ja pslamide laulmist). Oluline roll ka raamatute ümberkirjutamisel. Ümberkirjutusi tegid mungad spets ruumis skriptooriumis.( 1 raamat = 1 aasta sageli). Ordureeglitest olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis dormitooriumis. Söödi refektooriumis. Kloostreid võib nimetada ka eeskujulikeks põllumajanduslikeks suur ettevõteteks. REKONKISTA mõiste lähtub hispaaniakeelsest sõnast reconquista(tagasivallutus) ja tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõtmist muhamedlaste käest, nii nagu augustiinlik ,,püha sõja"idee seda ette nägi. RISTISÕDASID võib pidada täielikuks ebaõnnestumiseks, sest sõdade eesmärke ei
Valu talumine oli vajalik, kui sõdur sattus vaenlase juurde vangi. Mõned noorukid võtsid piitsahoopide talumist kui võistlust. Üheks väljenduseks oli iga-aastane võistlus Artemise templis, kus noored pidid kannatama piitsahoope. Võitjat kiideti ja autasustati. Allikates on mainitud ka, et vastupidavuse treenimiseks ja omandi suhtes ükskõiksuse arendmiseks jagati poistele ainul üks rõivas aastaks, ka ei käinud nad tihti pesemas, kõnniti ringi paljajalu ja magati ebamugavatel pilliroomattidel (milleks pidid nad pilliroogu korjama käsitsi). Olenevalt allikatest võib välja lugeda perekonna tähtsust ühiskonnas. Osalt võib näha, et spartalased ei olnud vaid riigi käske täitvad sõdurid, vaid ka armastavad emad ja isad, kes hoolisid oma laste käekäigust ja tundsid uhkust oma poegade üle. Teiselt poolt on mainitud, et Sparta perekond oli killustunud, kuna mehed-naised elasid oma elusid eraldi (omad kohustused)
Pealmise ru u saba pisteti vo o vahele, et ka alumine riietus va lja paistaks Ka naised kandsid mitmekihilst riietust. Katmata ihu na itamist peeti suureks eksimuseks No opide asemel kinnitati ro ivad po orade, sidumispaelte vo i so lgedega Va ga oluline oli vo o Taskud ilmusid alles keskaja lo pul Hoopis va hem ta helepanu po orati ihupesule, kui seda u ldse kanti. Alussa rk oli pa evane riietusese. Oo sel vo eti sa rk seljast ja magati alasti. Alles 16. sajandil hakati kasutama o osa rke RIIETUS Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega
mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4m laiused voodid. Taoline hiidvoodi asus väikesel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses magajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, ni et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss.Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Magati alasti. Tööpaik ja eluase ei pruukinud olla lahutamatud, nagu traditsiioniliselt arvatakse. Näiteks Firenzes elas enamik käsitöölistest, kes olid endale töökoja rentinud, ise mõnel teisel tänaval ja mõnikord isegi mõnes teises linnajaos. Rõivastus ja mood Mood muutus õige aeglaselt, nii et tütrel sobis vabalt kanda ema ja pojal isa rõivaid, ilma et pruukinuks elust ja moest mahajäämise pärast häbeneda. Linlased armastasid kanda hästi värvikirevat rõivastust
sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla
Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis.Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel.Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal
läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme: Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel. Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi
surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia- nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel. Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal
Talupojad ei elanud linnades, vaid onnikeses, mis oli nende haritava põllu kõrval. Inimesed olid valitsuse poolt jaotatud 12-liikmelistesse gruppidesse. Ei arvestatud sellega, et löödi perekonnad lahku, teha oli vaja võrdsed grupid. Ühetoalised hütid olid tehtud kivist või pilliroost. Katused olid tehtud õlgedest ja neil polnud korstnaid. Ainuke väljapääsu võimalus oli uks, mis oli kaetud ainult tükikese naha või kootud riidega. Hüttides polnud mööblit, magati ja istuti mattidel või loomanahkadel. Inspektor otustas, kas ilm on töötamiseks piisavalt hea, aga tavaliselt pidid talupojad alati töötama. Kui keegi leiti oma hütist niisama laisklemas ja tal polnud selleks luba, tapeti ta ära. Käsitöölised Käsitöölised elasid linnas juba natuke uhkemates majades, kui seda oli talupoegadel. Enamikel neist olid kahekorruselid, mõnel isegi kolmekorruselised majad, millel tavaliselt oli aken või isegi kaks.
30 aastane tüarlaps kelle oli üsna ümar figuur liikus natuke rahvas ees ja rahvas oli lausa sillasvilistasid ja plaksutasid nagu jaksasid ja Lehma-Laura kutsuti 7 korda lavale tagasi. Kui nad edasi raamtukokku liikusid pidi seal olema haudvaikselt kuna ei tohtinud lugeijaid segada- kuigi raamatukokku mindi pigem selleks et üksi olla ja puhata raamatukogu ja tempel olid kaks kohta kus võis üksi olla, raamatukogus tihti isegi magati kuid kui norskamiseks läks tuli valvur ja taastas vaikuse. Kui Nikeforosele öeldi et kõrvalruumis on Platoni jüngrite käsikirjad siis ta kahmas järjest kõi kendale ja teda ei saanudki enam raamatukogust ära. Vahepeal peeti ka Apolloni auks amingeid mänge milelst Niccol oeriti aru ei saanud, mis peeti kahe linna vahel Heliopolise ja Selenopolise vahel. Rahvas oli ngu murdu ja nad olid ise luukuvatel vankritel mis olid samasuured kui väiksed majad
ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esiküljel olev, õue. Rehealuse- või kambripoolses taganurgas oli pae- või maakividest müüritud korstnata suitsuahi, mille peal oli soojusekogujana munakividest keris (vanemal ajal oli pealt lahtine, kuid 19.saj juba valdavalt kinni ehitatud). Kagu-Eestis ja saartel oli rehetoas sageli kerisahju asemel keriseta umbahi, kas täiesti massiivse laega või paari
5 hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud
aastal valminud Rakvere ja kadus neid veel. Kuna omavalitsused ei olnud internaadihoone. Keldrikorrusel olid õppeklassid. kohustatud internaatide eest hoolitsema olid lood seal eriti hullud. Seal oli kehv varustus, polnud laudu ega toole, voodipesu ja vahel isegi 6 voodi pidi kaasas olema või magati üldse põrandal. Vesi oli sageli hommikul ämbris jääs, aknad ja seinad ei pidanud tuult ja mõisades asusid tihti õpperuumid poolpimedates keldrikorruse ruumides, kus õpiti õlilambi valgusel. Koolikohustus ja kord Pärast sõda seati sisse üleliiduliselt range koolskäimise nõue kuni 16. eluaastani. Koolidesse ilmusid ka õpilased, kes olid sõja tõttu vanusepiiri ületanud. Paljud ööbisid linna
Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt
annaabi.ee 
