Mood renessanssiajastul (3)

Sarnased õppematerjalid

25

odp

RENESSANSS JA MOOD

MOOD RENESSANSSIAJAST UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad.  NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge

Muusika

58

pdf

RENESSANSS

RENESSANSS 15. - 16. sajand ISELOOMUSTUS Kõrgkeskajale järgnenud periood Euroopa kultuuriloos Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut ISELOOMUSTUS Ajastut ise

Kultuur

23

doc

Renessanss - kokkuvõte

Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. 4 Renessanssi muusika Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816­

Muusikaajalugu

22

doc

19. saj naisterõivastus

nööbitavad jakid, mida kanti kleidi peal, kleidist erinevates värvitoonides. Talvejakid karusnahaga äärestatud. Külmade ilmadega palju karusnahku. Karusnahast mantlid tavaliselt kapuutsiga. Moes ungari, poola ja vene stiilis mantlid. Tihti kaeti karusnahk tumeda sameti või kerge siidiga. Soengud ja peakatted Umbes 1800. a Vana-Kreeka stiilis soengud. Otsmikujuuksed lokiti, tagumised juuksed põimiti patsi ja kinnitati kammi abil suurde kuhilasse. Selline mood ei kestnud kaua ning naised hakkasid meestemoe eeskujul tegema Titus-stiilis soenguid. 1812. aastaks levis soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega. Sageli sõlmiti juustesse siidpael, soenguid toetati kammide, pannalde ja diadeemidega

Ajalugu

53

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar  Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus

53

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar  Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu

39

doc

Kübarad

hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale. Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m

Ajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võ

Muusika ajalugu

Kommentaarid (3)