Keskaja kultuurist ja olustikust (0)

Arutlus raamatu põhjal:
Keskaja kultuurist ja olustikust
H. Palamets
Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud.
Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk , kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud.
Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed. Raamatus oli selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus. Selle tõttu levisid nakkushaigused hõlpsamini, sest paastumine põhjustas tervisehäireid. Kirjas oli, et esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. Mille jaoks seda paastumist üldse vaja oli. Arusaadav, et see mingi usuteema, aga ikkagi, kui see põhjustab selliseid tagajärgi.
Uudiseks oli see, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja koos maaga müüa, osta või vahetada. See tähendab, et talupoeg jäi endiselt oma maalapile, vahetus ainult isand, kelle heaks ta oli kohustatud koormisi kandma. Arvasime, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja müüa, osta, vahetada, aga ilma maata, vaid niisama orja. Orjale oli see selle kohapealt hea, et tal jäi oma maalapike samaks, ei pidanud koguaeg kolima .
Arvata oli, et keskaja teed olid käänulised ja auklikud ning reisimiseks õige aeganõudvad, sest polnud vastavaid vahendeid, et seda parandada. Suurem põhjus oli see, et halb tee võis kujuneda feodaalile täiendavaks sissetulekuallikaks, sest tavaõiguste kohaselt kuulus ümberläinud vankrist mahapudenenud kraam maaomanikule. Suuremate linnade läheduses nähti rohkem vaeva sillutamiseks. See võtab rohkem vaeva, kui tänapäeval, polnud neid moodsaid teerulle ja sillutamis masinaid. Tänu sellele, et Prantsusmaal kuningas nõudis peateede pidevat korrastamist olid maanteed suhteliselt heas olukorras.
Linnad ja linnade elanikkonna peatükis on kirjutatud põhimõtteliselt ainult linnade elanikkonnast. Kõrvale jäeti linnade kirjeldus, mis esineb alles hiljem peatükis Linnade välisilme. Esile on toodud vaid see halb, et seal levisid haigused, paljud inimesed surid enne, kui täiskasvanuks said, sündivus oli küll kõrge, aga suremus ületas selle. Puudus linnade kirjeldamisest see punkt, et põhiliselt olid majad vaid ühelt poolt ilusad. Tänava poolsed maja küljed olid korda tehtud, ülejäänud maja küljed olid nagu nad olid.
Keskaegses talupoja elamus oli voodi üks tähtsamaid mööbliesemeid. See on ka normaalne, sest see on koht, kus saab talupoeg puhata pärast ränka päeva. Nende päevad on ju nii rasked, vaja sada toimetust ära teha. Voodid näitasid peremehe jõukust. Naljakas oli see, et kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Esines hiidvoodi, kuhu viis 1-2 astet.
Söömise ja joomise on mainimata jäetud see, et levinud oli komme , et söödi kõht täis, siis mingi vetsu oksendama ja siis tagasi sööma, kõht oli jälle tühi ja mahtus nii palju sööki sisse, kui laua peal oli. Raamatus kirjas see komme, et käidi vahepeal saunas, siis läks kõht tühjemaks ja sai jälle uuesti süüa. Kirjutatud on küll seda, et feodaalide ja linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse määra.
Nakkushaiguste suur levik oli teada-tuntud probleem, sest põhimõtteliselt igasugused hügeenitingimused puudusid. Uudiseks oli see, et üks osa linlasi korraldas ,,peo katku ajal“, sest oldi juba käega löödud. Lähtuti põhimõttest, et põgeneda pole kuskile ja jumala viha saab meid kõikjal kätte. Võtkem siis elada jäänud päevadelt, mida veel võtta annab. See on meie arvates ka õige mõtlemine, sest teada juba oli, et selle eest põgeneda ei saa, kui nakatud , siis nakatud. Miks siis istuda ja nukrutseda, kui veel antud viimased päevad lõbutsemiseks. Elu on liiga lühike, et seda niisama maha magada või juua.
Ajuvaba oli arstiabi . Põhimõtteliselt tugineti eelkõige usule ja ebausule. Haiglaid pidasid üleval kirikud ja kloostrid. Haigust ei saa ju ravida palvetamise abil või pühade säilmete puudutamisega. Inimesed olid liiga lollid. See oli vaid õnnemäng, sest pigem said inimesed kuidagi muud moodi terveks, kui palvetamise kaudu. Oleksid võinud varem võtta aru kokku ja ravimeid hakata kokku keerama . Mingid ravimid siiski olid, aga põhimõtteliselt oli ikkagi ravimite olemasolu olematu.
Raamat on iseenesest üsnagi hea, kui kõrvale jätta see, et see on punasest propagandast läbiimbunud. Keskaja kultuurist ja olustikust Euroopas on põhjalik ülevaade antud. Kirjeldatakse kõike detailselt. Saime detailsema ülevaate asjadest, millest enne teadsime vaid üldiselt.