Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll Tavakäidutoimingud Lülitustoimingud
Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk. Elektritaruma- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel, elektripaigaldise mingi käidu toimingu sooritamisel. Personal, töökorraldamine Elektrialaisik- isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusi. Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid. Tavaisik- isik, kes ei kuulu elektriala isikute ega ohuteadlike isikute hulka.
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus
Algandmed: Elektrijaama nimivõimsus 100 MW Maksimaalse võimsuse kasutusaeg 4000 h/aastas Eriinvesteering 25 kr/W Elektri müügihind 97 s/kWh Kütuse erikulutused 22 s/kWh Hoolde- ja käidu erikulutused 28 s/kWh Elektrijaama eluiga 25 aastat Diskontotegur 8 % Elektrijaama maksumus 100 MW 25 k/W = 2,5 Gkr Elektrijaama aastane tootlus 100 MW 4000 h/a = 400 GWh/a Aastane elektrimüügist saadav tulu 400 GWh/a 0,97 kr/kWh = 388 Mkr/a Aastased kulutused kütusele ja hooldele 400 GWh/a 0,5 kr/kWh = 200 Mkr/a 388 Mkr
peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus; potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja; elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis. tekitavad müra ei sobi alati maastikku segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd võivad olla ohtlikud lindudele energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest KASUTATUD ALLIKAD: tuulikud.ee/Tuul/Tuuleenergiast/tuuleenergiast.html www.mkm.ee/doc.php?11111 www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5766 www.evm.ee/failid/File/EVM_Loodusrada_EE_20090518.pdf
Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlm...
ohutuse küsimused. ENNE TÖÖ ALUSTAMIST TULEB KINDLAKS TEHA, KUST SAAB ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL TÖÖPAIGA KÕIGE KIIREMINI PINGETUKS TEHA. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0150/9.3_Elektripaigaldi se_kaidu_ohutusjuhend.pdf 2. https://www.elektrilevi.ee/et/ohutus 3. Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/87340 5. http://www.slideshare.net/maiekuhi/elektriohutus 10 11 Lisa 1: Pingealused tööriistad Kaablilõiketangid Jadavinnaklüliti paigaldamiseks sobilikud töövahendid 12 Lisa 2: Isikukaitse vahendid Isikukaitse kiiver koos visiiriga 13 14 Dielektrilised kindad
10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...
Tuumaenergia Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. a. Seepärast ei saa tuumaohutusega seotud tegevust ainult tuumajaama operaatori kontrolli alla jätta. Igal juhul on õig...
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivad
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas
suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning PõhjaAafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. a.
Kuivõrd halenaljakas see ka ei oleks, andis see katastroof meile palju juurde. Tsornobõli avarii on meile eeskujuks ära hoidmaks ja arvesamaks erinevate ohtudega. Me oleme õppinud ja oskame nüüd taolistes olukordades käituda ja õigesti toimida. Euroopa Liidu, kui maailma suurima tuumaelektri tootja, seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid, mis on sõltumatud ehitise projekteerijast. Kui mõelda pikemas perspektiivis umbes 30 aastat ette, ei pea olema teadlane, et mõista, mis meid ees ootab. Praeguseks peamiseks energiaallikaks Eestis on põlevkivi. Paraku on põlevkivi taastumatu loodusvara, mis varem või hiljem saab otsa. Hetkese seisuga on olukord nukker
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohum...
B) Pinge lühiajalisel mõjumisel Tavaliselt läbilöögi tugevuse sõltuvus. See tugevus on tingitud sellest, et paber sisaldab palju lisandeid, sealhulgas ka juhtivaid lisandeid. 5. Isolatsiooni koordinatsioon Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine kooskõlas pingetega, mis võivad esineda võrgus kuhu lülitamiseks antud seade on ette nähtud, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteritikud. Isolatsiooni koordinatsioon on vajalik: - sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas...
· Luteri kirikule vajalikke ametimehi hakkas · Tartu ülikooli sulgemise tõttu oli kadunud ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool võimalus saada usulist kõrgharidust koha · Paljud kirikud olid hävinud · Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud · Talurahva hulgas ei olnud luterlik usk veel juurdunud nt. maeti vanadesse kalmetesse, ei ristitud lapsi, ei käidu armulaual jne · luterlik kirik jäi siin mail valitsevaks kirikuks ja vaimuelu kandjaks Vene võimu suhtumine kirikusse: · Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut sealse valitseva kirikuna · Vene võime luteri kiriku sisemised probleemid ei huvitanud Deism - seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Laiemas mõttes tähendab deism erinevate jumalakäsituste kogumit.
· seadusandluse mõjud, maksud, inflatsioon, keskkonnakaitse maksud · M(argaret). Thatcheri liberaalne majanduspoliitika · konkurentide tegevus · Elektrijaamade eriinvesteeringute maksumuste vähenemine · projekti juhtide olemasolu ja meisterlikkus · Infotehnoloogia ja sidetehnika arengu tulemused · projekti käidu tagamine · Ida-Euroopas põhjuseks ka Euroopa Liidu põhimõtted ja vastavad direktiivid Riske on võimalik vähendada järgmiselt: Avatud elektriturgude puhul seatakse järgmised EESMÄRGID: · kasutada eri hindamismeetodeid · Majandusliku efektiivsuse tõstmine
konfiguratsioon pikas perspektiivis • elektrivõrgu projekteerimine – detailsema analüüsi põhjal otsustatakse konkreetsed tehnilised lahendused ja investeeringud lähitulevikuks (2...5 a) • võrgu komponentide (liinide, alajaamade) projekteerimine – koosta- takse vaadeldava objekti ehituslik projekt Kõigil etappidel tuleb arvestada nõudeid elektrivarustuse kvaliteedile (s.t töö- kindlusele ja elektrienergia kvaliteedile), ohutusele, loodushoiule ja käidu mugavusele, tagades seejuures vähimad kulud vaadeldava objekti kogu eluea jooksul. Selle saavutamiseks tuleb silmas pidada kõiki kulukomponente – mitte ainult investeeringuid ja investeerimisaegu, vaid ka jooksvaid kulusid, nagu võrgukaod, käidu- ning hooldekulud, kulud loodushoiule, töökindlusega seotud kulusid jms. Elektrivõrkude projekteerimis- ja konsultatsioonifirma ELPEC (Electrical Power Engineering and Consulting) arvates hõlmab projekteerimine järgmisi etappe:
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
erimeetmed installatsiooni teostamisel. Et takistada kahjulike häirete ülekandmist võib installatsiooni teostamisel valida näiteks TN-S süsteemi ja kasutada head varjestust. Teatud juhtudel võivad vajalikuks osutuda ka meetmed, mis hoiaksid ära kahju või häired toiteallikalt induktsiooni oma mõju kaudu. HOOLDATAVUS Tuleb välja selgitada, mil viisil ja kui sageli on otstarbekohane elektripaigaldist selle käidu ajal hooldada. Kui elektripaigaldise käidu eest hakkab vastutama mingi ametkond või isik, tuleb nimetatud küsimus sellega kooskõlastada. Tuleb tagada, et: · paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli, katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja turvaliselt, · kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel toimivatena, · elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad
eesmärgil nõuded: 8 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Eesti Vabariigi riigikogu vastu võetud seadus, 24.01.2007 https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord - Määrusega sätestatakse tööandja kohustused tehislikust optilisest kiirgusest
KT 5 aines Elektrijaotustehnika 5.Elektrivõrgu koormus 1. Koormusmudelid ja prognoosimudelid Koormusi on vaja prognoosida lühema või pikema ennetusajaga (mõnest tunnist aastani ja enam), aga ka analüüsida ja imiteerida. Vajalike koormusandmete laad sõltub rakendusest. Peaaegu alati on vajalik matemaatiline ootus koormuse pikaajalise prognoosi või mõne muu nimetuse all. Kuigi traditsiooniline lähenemine koormuse käsitlemisele võib anda kasutuskõlblikke tulemusi, saab koormusnäitajaid leida tunduvalt täpsemalt ja mitmekülgsemalt, kui koostada koormuse matemaatiline mudel. Mudeli koostamisel selgitatakse välja koormuse füüsikalised omadused ja esitatakse need kvantitatiivselt. Koormust tuleks jälgida vähemalt mõne aasta vältel, et selle omadused tuleksid esile. Koormusmudeli olulised eelised prognoosimudelite ees tulevad selgelt esile, kui vaadelda mudeli rakendusi. Se...
4 21. LÜHISTE TEKKIMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Lühiste tekkimise peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked. Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühised võivad olla tingitud ka käidu personali ebaõigest tegevusest. Lühise tekkimisel vooluringi takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine. Lühisest põhjustatud pinge alanemise tõttu tekib osal elektritarviteil elektrienergia katkestus ja osa elektritarviteid saab madalama kvaliteediga elektrienergiat. Lühise mõjud ja tagajärjed sõltuvad lühisekoha kaugusest toiteallikast. Mida lähemal on
http://www2.kumc.edu/safety/prevent/elortl.html (elektriohutuse slaidid) http://www.tenteam.ee/ohutusmärgid.html (ohutusmärgid) http://www.rjsafety.com/products.html (isikukaitsevahendid) http://bfsafety.com/protection.htm (isikukaitsevahendid) http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?ID=33939 (Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord) http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?=9953 (Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord) Elektripaigaldiste käidu eeskiri Elektriohutusseadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus . 14
EHITISTE ELEKTRIPAIGALDISED Vastastikusse kahtlustatava toime vältimine 1.Elektripaigaldis tuleb välja ehitada selliselt et eri elektripaigaldiste ja mitte elektriliste paigaldiste vahel ei tekiks vastastikkuseid kahjustavaid toimeid. 2.Elektriseadmete juurdepääsetavus-Elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et oleks ettenähtud vajalikul määral: 2.1 Vaba ruumi nende paigaldamiseks ja üksikseadmete hilisemaks vahetamiseks. 2.2 Juurdepääsu võimalusi käidu, katsetamise, kontrolli, hoolde ja remondi jaoks. 3. Paigaldusolud –kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad taluksid turvaliseid toimeid ja ümbrusolusid mis iseloomustavad nende asukohta ja mis neile võivad mõjuda. Kui projekteerimisel mingi elektriseadmed omadused ei vasta paigaldus koha oludele võib seda kasutada tingimusel et valmispaigaldises nähakse ette sellekohane lisakaitse. 4.Kahjulike toimete vältimine-Kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad
soovist kuni valmisehitatud, töökorras, pingestatud ja täitedokumentidega varustatud elektripaigaldiste üleandmiseni tellijale. Tööde hulka kuulub projekteerimine, komplekteerimine seadmete ja materjalidega, paigaldus-, seadistus- ja häälestustööd koos kõigi ehitus- ja elektritöödega, vajalike teostusjooniste ning dokumentide vormistamisega. Olemasolevate elektripaigaldiste puhul tähendab see elektripaigaldiste käidu korraldamist, s.o elektripaigaldise käidukava koostamist ning selle järgimist nii, et oleks tagatud seadmete häirevaba ja ohutu funktsioneerimine ning sihtotstarbeline töö. Firmal on: - elektritööde kvaliteedisertifikaat EVS - EN ISO 9001:2001; - akrediteering elektripaigaldiste tehniliseks kontrolliks, s.t õigus uute elektripaigaldiste nõuetekohasuse hindamiseks ja tõendamiseks ning olemasolevate elektripaigaldiste korraliseks kontrolliks;
moodustavad omaette rühma valuvaiktrafod, kus mähised on valatud epoksüüdvaigu sisse ning on väliskeskkonnast täielikult eraldatud. See tagab nende trafode kõrgema kaitseklassi, kuid samas on trafo mõõtmed suuremad. Valuvaiktrafod taluvad võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust. Pikaajaliste ülekoormuste korral on vajalik lisajahutus. Olulist vahet valuvaiktrafode ja tavaliste kuivtrafode vahel käidu seisukohalt siiski pole. Kuivtrafod on õlitrafodega võrreldes 10…15% kallimad ning leiavad ennekõike kasutamist tuleohtlikes kohtades. Joonis 5.24 Kolmefaasiline kuivtrafo ja valuvaiktrafo Ka on kuivtrafod väiksemate mõõtmetega, mistõttu
üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised - Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust - Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus Kuivtrafo kasutus - Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad - Kasutatakse tuleohtlikes kohtades - Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid Trafode lülitusgrupid - Madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik - Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi Keskpingevõrkude trafode lülitusgrupid - Kuni 100kVA trafode korral - Yzn - Trafod 160-2500 kVA korral - Dyn - Sümmeetriliseks koormuseks Yyn Tähtede tähendus - Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketäht) lülitusviisile - täht-, kolmnurk- või siksaklülitusele
Kõrgendatud nõudmised ventilatsioonile on just kõrgematele hoonetele, kus tulebki arvestada sellega, et ventileeritav õhk jõuaks korruste peale ära jaotada. Ehitusseadustikus on selgelt välja toodud, et ventilatsioonisüsteem peab vastama: vastava ehitise ventilatsiooni tüübile, peab olema tagatud optimaalne energiasäästlikus (energiasäästlikus ja soojussäästlikus), olema määratletud ventilatsiooni ligikaudsed õhuhulgad, ventilatsiooni puhastamise käidu eeskirjad ja juhend, määratletud tehnoruumide vajadused, tagatud ventilatsioonisüsteemi teenindamise piirkond ja süsteem peab olema töökindel. Küll pole rangelt nõutud aga süsteem peab olema ka võimalikult mugav ja hästi läbimõeldud. Ventilatsioonisüsteemi töö analüüs Õige ventilatsioonisüsteem näeb välja selline, et õhku oleks kogu aeg ruumis piisavalt, et ei tekiks isegi väiksemates hoonesisestes ruumides õhu liikumatust ja samas oleks tagatud soe
küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldis peab olema ehitatud “Ehitiste madalpinge elektripaigaldised” ning vastava osa puudumisel “Elektriseadmete ehituse eeskirjad” kohaselt (vt kirjanduse loetelust nr 19). Puidutöötlemisettevõtte elektriseadmete ekspluatatsioonil tuleks juhinduda “Elektriohutusseadus”, “Elektripaigaldiste käidu eeskiri” ja muude elektrialaste normdokumentide sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 14 – 18). Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldist tuleb kontrollida ning teostada kontrollmõõtmisi korralise kontrolli teostamiseks ettenähtud tähtaegadel (vt kirjanduse loetelust nr 18). Puidutöötlemisettevõttes tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning selle
põlevkivienergeetikale. Eesti võiks saada tuumkütust välisriigi käest, kelle tuumajaama me kasutame. Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse ka välisriigis, kelle tuumkütust me kasutame. Osades reaktorites tekkivad tuumajäätmed sisaldavad plutooniumi, mida kasutatakse tuumarelvades. 22 Kokkuvõte Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu ehk elektripaigaldise igapäevase käigus hoidmisega seotud tegevuse, nagu kasutamise, kontrollimise ja hooldamise lihtsustamiseks, täiustatud. Kaasaegsed arendused reaktoriehituses koos praeguste ohutusstandardite, käidupraktika, tugeva järelevalve- ja inspektsiooni- süsteemiga on võimelised tagama tuumaenergia ohutuse. Tuumajaamad on keskkonnasõbralikud, sest nad ei saasta õhku väävli, lämmastik-oksiidide ja
korral väsimus, viibida värskes õhus, teha Tööruumis on Objektid tööefektiivsuse puhkepause. sissepuhkeventilatsioon. langus, peavalu Värske õhk tuleb tööruumist läbi akna. Olenevalt objektist varieerub värske õhu olemasolu. 1.5. Elekter Hoone elektrisüsteemide, käidu korralduse ja tehnilise ülevaatuse eest vastutab hoone valdaja. Probleemide avastamisel elektriga, Page 12 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 pistikutega teavitatakse kohe hoone valdajat, kes lahendab probleemi. 1.6. Tuleoht Tuleoht võib olla seotud vaid objektil viibimisega.
Tööriistad, paber, riided, mitmesugused gaasifiltrid. Radioaktiivsus ainult natuke suurem kui looduslik foon. 22. Tuumaenergeetika ohutuse probleemid Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tšernobõli avarii 1986. a. Seepärast ei saa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
vastava ennetusega. Ses tähendab, kui lülitus peab toimuma hetkel t0 , peab lülitamiskäsk saabuma lülitile hetkel t0 tVL . Probleemiks on siin lülitite toimimisaja tVL suhteline pikkus ja hajuvus. Nõuded lülitile: · suur kontaktide liikumiskiirus · toimimisaegade väike hajuvus 85. Isolatsiooni koordinatsioon ja selle põhimõte Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine vastavalt võrgus esinevate pingetega, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteristikuid. Isolatsiooni koordinatsiooni käsitleb rahvusvaheline standard IEC-60071. Seadmete "elektrilise tugevuse" all mõistetakse seadme standardset isolatsiooninivood. Standardne isolatsiooninivoo on isolatsiooni elektrilist tugevust iseloomustav standardsete taluvuspingete komplekt, mis on seotud seadmele lubatava suurima kestevpingega Um . Isolatsiooni koordinatsiooni kasutatakse: · sobivate taluvuspingete kindlaksmääramiseks
OÜ Ihaste Gaas, Elioni Ettevõtted AS, AS Tartu Veevärk, AS Eraküte Tartu Osakond, OÜ Jaotusvõrk Tartu piirkond Kaablijärelvalve, AS Elektriteenused, AS Tartu Keskkatlamaja). Kooskõlastamise tulemusena väljastati kaevamistööde load nr 427 ja 464 (Lisa 4). Märkide asukohad, mis jäid väljapoole linna piiri, kooskõlastati vastavate vallavalitsuste (Ülenurme vald, Tähtvere vald) ja trassivaldajatega (lisaks eespool nimetatutele - OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektor, AS Tartu Agro, Maanteeameti Tartu Teedevalitsus). Polügonomeetria seinamärkide asetamine kooskõlastati hoonete valdajatega. Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus paigaldati sada kuuskümmend üks (161) uut kindlustatud märki ja tähistati sada kolm (103) ajutist märki. Viiskümmend viis (55) ajutist märki, millelt toimus polügonomeetria seinamärkide koordineerimine, kindlustati vastava tüübiga (tüüp 1000).
arenenud Tsernobõli avarii 1986. aastal. Seepärast ei saa tuumaohutusega seotud tegevust ainult tuumajaama operaatori kontrolli alla jätta. Igal juhul on õigustatud tõhus asjakohasele seadusandlikule ja täidesaatvale baasile riigipoolne ja rahvusvaheline järelvalve. Nii irooniline kui see ka ei näi, soodustas just eelnimetatud avarii tuumaohutuse tohutut parandamist kogu maailmas. Kaasaegsed arendused reaktoriehituses koos praeguste ohutusstandardite, käidu praktika, tugeva järelvalve ja inspektsioonisüsteemiga on võimelised tagama tuumaenergia ohutuse. Samas suurenevad riskid vältimatult, kui ükski neist süsteemidest ei täida oma ülesandeid korralikult. Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine Tuumkütuse tsükli kõikidel etappidel tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis kuuluvad kas väheaktiivsete (LLW) või keskaktiivsete (ILW) kategooriasse.
oma ressursi ära 20 - 30 aasta jooksul. Kui trafo on käidus lühema aja jooksul, jääb osa ressurssi kasutamata. Trafo ajaühikutes mõõdetav kulumine on leitav avaldisest L = Lt , (3.23) * kus t on tegeliku käidu kestus. Näiteks, kui L = 2 , siis t = 15 aasta jooksul on kulumine L = 2*15 = 30 aastat ning trafo ressurss on kasutatud lõpuni. Kuna trafo tavaliselt töötab muutuval koormusel ning temperatuuril, siis isolatsiooni suhteline kulumine muutub ajas. Isolatsiooni kulumist on võimalik arvutada avaldisest
7 kujutatud jaotlas ühitatud lattidevahelise ja möödaviiklüliti funktsioon ja skeemi on lisatud odavam möödaviik-lahklüliti MVLL. Võimsuslülitite erikuluks saame Fiidrite arv 4 N f . Fiidrite arv Edasiseks lihtsustamiseks võib loobuda ühe kogumislati sektsioneerimisest ja koguni kasutada ühtainsat möödaviiklülitit. Kahjuks suurendavad kõik sellised võtted käidu ebamugavust ja vähendavad jaotla töökindlust. Oluliselt lihtsamaks kujuneb kombineeritud skeem, milles üht kogumislatti võib kasutada nii töölatina kui ka möödaviiklatina (jn. 5.8). IIs / M V I s Joonis 5.8 Kahekordsete lattidega kombineeritud töö- ja möödaviiklattidega skeem ______________________________________________________________________
220-330 kV pingega liinide korral 40 m ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 62 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 7.3 LIINITRASSIDE OHUTU LAIUSE ARVUTAMISE ALUSED Trassi laiuse määramisel tuleb • lähtuda õhuliini käidu tingimustest • arvestada puude liinile langemise ohtu • võimalusi vigastuste kiireks kõrvaldamiseks (arvesse võttes puuliike, pin- nase iseloomu, trassi ligipääsetavust jms.) • arvestada metsa kõrguse juurdekasvu 10 aasta jooksul Trassi laius − piisav, et vältida liini kõrval asuvate puude langemist juhtmele. Horisontaalkaugus äärmisest juhtmest lähima puuni , m 2 2 B= H -h
, kus nukkmuhvil on kaks nukki ja need on erinevalt kulunud, tuleb pilu reguleerida väiksema näidu järgi. S ü ü t e h e t k e r e g u l e e r i mi n e o n v a s t u t u s r i k a s toiming, sest sellest sõltub suurel määral mootori võimsus, töötamise täpsus ja kütusekulu. 2Q8 Püitliistu asemel on parem käsutada erilist nihkmõõte- tuleb neljataktilistel survetakt eelnevalt kindlaks määjata. riista (joon. 115, b). Kui küünlaava paikneb liiga käidu, Õige takti näitab tavaliselt kätte nukkvõllilt käitatava kat- siis on parem kolvi asendi määramiseks maha võtta kesti nukkmuh vi asend. silindrikaas (vt. joon. 115. a). Sel juhul saab kolvi asendit Eelsüüte käsireguleerimisega rattal saab maksimaalset määrata edukalt nihikuga. eelsüütenurka seada ekstsentrikkruvi 2 abil (vt. joon. 59, q).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
