PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus
Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk. Elektritaruma- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel, elektripaigaldise mingi käidu toimingu sooritamisel. Personal, töökorraldamine Elektrialaisik- isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusi. Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid. Tavaisik- isik, kes ei kuulu elektriala isikute ega ohuteadlike isikute hulka.
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus
Algandmed: Elektrijaama nimivõimsus 100 MW Maksimaalse võimsuse kasutusaeg 4000 h/aastas Eriinvesteering 25 kr/W Elektri müügihind 97 s/kWh Kütuse erikulutused 22 s/kWh Hoolde- ja käidu erikulutused 28 s/kWh Elektrijaama eluiga 25 aastat Diskontotegur 8 % Elektrijaama maksumus 100 MW 25 k/W = 2,5 Gkr Elektrijaama aastane tootlus 100 MW 4000 h/a = 400 GWh/a Aastane elektrimüügist saadav tulu 400 GWh/a 0,97 kr/kWh = 388 Mkr/a Aastased kulutused kütusele ja hooldele 400 GWh/a 0,5 kr/kWh = 200 Mkr/a 388 Mkr
peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus; potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja; elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis. tekitavad müra ei sobi alati maastikku segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd võivad olla ohtlikud lindudele energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest KASUTATUD ALLIKAD: tuulikud.ee/Tuul/Tuuleenergiast/tuuleenergiast.html www.mkm.ee/doc.php?11111 www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5766 www.evm.ee/failid/File/EVM_Loodusrada_EE_20090518.pdf
Mõne nendest kohustustes võib bõutaval viisil panna ka teistele isikutele. Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või paigaldisest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise Elektripaigaldise käidukorraldaja Vastavat pädevustunnistust omav isik, kellele on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Mõne nendest kohustustes võib nõutaval viisil panna ka teistele isikutele. Käidukorraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Töörühmajuhtija Isik, kellele on pandud vahetu vastutus töö korraldamise eest töökohal. Tal peavad olema
ohutuse küsimused. ENNE TÖÖ ALUSTAMIST TULEB KINDLAKS TEHA, KUST SAAB ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL TÖÖPAIGA KÕIGE KIIREMINI PINGETUKS TEHA. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0150/9.3_Elektripaigaldi se_kaidu_ohutusjuhend.pdf 2. https://www.elektrilevi.ee/et/ohutus 3. Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/87340 5. http://www.slideshare.net/maiekuhi/elektriohutus 10 11 Lisa 1: Pingealused tööriistad Kaablilõiketangid Jadavinnaklüliti paigaldamiseks sobilikud töövahendid 12 Lisa 2: Isikukaitse vahendid Isikukaitse kiiver koos visiiriga 13 14 Dielektrilised kindad
Andmed edastatakse üldjuhul telefoni- või GSM võrku. Või GSM/telefoni abil kohtkindlasse võrku ja sealt serverisse. 16. Jaotusvõrgu infohaldussüsteemi Xpower võimalused 17. Xpower-i operatiivjuhtimise tugisüsteem Keskmeks on relatsiooniandmebaas (Oracle või OpenIngras). Täiendavat teavet saadakse SCADA-st ja ka kliendiinfosüsteemist (CIS), materjalide IS-st ja majandusIS-st. Lähtekohaks on GIS, lisavõimalusteks on võrgu plaanimise,käidu/hoolduse tugi, võrgu elutsükli jälgimise tugi, rakenduste integreerimine, liidesed muude vajalike IS-dega. Kasutab andmebaasi, kuhu andmed salvestatakse vaid üks kord. Andmemudeliks on koordinaat- objektseotuse segasüsteem. 18. Laimõõtesüsteemi põhimõtted (Faasimõõteseadmed, kontsentraator. WAMPAC- wide area monitoring, protection and control system. Mõõdetakse väga suure sagedusega ning reaalajas saadakse vajalikku mõõteinfot.
Tuumaenergia Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. a
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivad
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas
suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning PõhjaAafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. a.
Kuivõrd halenaljakas see ka ei oleks, andis see katastroof meile palju juurde. Tsornobõli avarii on meile eeskujuks ära hoidmaks ja arvesamaks erinevate ohtudega. Me oleme õppinud ja oskame nüüd taolistes olukordades käituda ja õigesti toimida. Euroopa Liidu, kui maailma suurima tuumaelektri tootja, seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid, mis on sõltumatud ehitise projekteerijast. Kui mõelda pikemas perspektiivis umbes 30 aastat ette, ei pea olema teadlane, et mõista, mis meid ees ootab. Praeguseks peamiseks energiaallikaks Eestis on põlevkivi. Paraku on põlevkivi taastumatu loodusvara, mis varem või hiljem saab otsa. Hetkese seisuga on olukord nukker
ohutus.ee/index.php?id=11062 17. Mis on elektritöö, kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib? V:Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. (piirangud) Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 18
B) Pinge lühiajalisel mõjumisel Tavaliselt läbilöögi tugevuse sõltuvus. See tugevus on tingitud sellest, et paber sisaldab palju lisandeid, sealhulgas ka juhtivaid lisandeid. 5. Isolatsiooni koordinatsioon Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine kooskõlas pingetega, mis võivad esineda võrgus kuhu lülitamiseks antud seade on ette nähtud, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteritikud. Isolatsiooni koordinatsioon on vajalik: - sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia.
ohutus.ee/index.php?id=11062 1 Mis on elektritöö, kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib? 7 V:Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, . ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. (piirangud) Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (peatükk5 par 18, 17) 1 Missuguseid ohutusmärke (nii hoiatus- kui kohustusmärke) võiks ja/või peaks 8 kasutama elektri tööde läbiviimise korral? Põhjenda ja lisa ka pildimaterjal. . V: Peaks kasutama keelu-, hoiatus- ja kohustusmärke, evakuatsiooni- ja esmaabimärke
· Luteri kirikule vajalikke ametimehi hakkas · Tartu ülikooli sulgemise tõttu oli kadunud ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool võimalus saada usulist kõrgharidust koha · Paljud kirikud olid hävinud · Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud · Talurahva hulgas ei olnud luterlik usk veel juurdunud nt. maeti vanadesse kalmetesse, ei ristitud lapsi, ei käidu armulaual jne · luterlik kirik jäi siin mail valitsevaks kirikuks ja vaimuelu kandjaks Vene võimu suhtumine kirikusse: · Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut sealse valitseva kirikuna · Vene võime luteri kiriku sisemised probleemid ei huvitanud Deism - seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Laiemas mõttes tähendab deism erinevate jumalakäsituste kogumit.
Eripüsivkulu c_p toodangu suurenedes väheneb: · Elektri ostukulud (kui ka müüakse elektrit) · Minevikukulud, soetuskulud - seotud ostuhinnaga, transpordiga, · Elektrienergia kadude kulud paigaldamisega. Neid võidakse kohe täielikult kuludesse kanda või võetakse sellisena · Käidu- ja hooldekulud arvele raamatupidamises uute varadena. Neid kulusid ei saa enam muuta ja seetõttu · Kapitalikulud nimetatakse neid ka pöördumatuteks (sunk cost) kuludeks. Elektrivõrgu edastuskulusid saab jaotada ka teisiti: · Olevikukulud, tinglikult nimetatakse neid asenduskuludeks, mida tuleb teha · Süsteemivõrgu kulud
takse vaadeldava objekti ehituslik projekt Kõigil etappidel tuleb arvestada nõudeid elektrivarustuse kvaliteedile (s.t töökindlusele ja elektrienergia kvaliteedile), ohutusele, loodushoiule ja mugavusele, tagades seejuures vähimad kulud vaadeldava objekti kogu eluea jooksul. Selle saavutamiseks tuleb silmas pidada kõiki kulukom- ponente – mitte ainult investeeringuid ja investeerimisaegu, vaid ka jooksvaid kulusid, nagu võrgukaod ja käidu- ning hooldekulud. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 7 1.4 Elektritarbimise ja koormuste prognoosimine 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid Põhiliseks arengu mõjutajaks on tarbimise kasv ajas. Just koormuste kasv ja vahel ka nende struktuuri muutus on põhiliseks teguriks, mis tingib energiasüsteemi, s
piisava erialase ettevalmistusega isikud elektriseade või -paigaldis oleks pärast elektritöö tegemist kasutamiseks või edasise töö tegemiseks ohutu elektritöö käigus toimunud õnnetusest, millega kaasnes tervisekahjustus või muu raske tagajärg, teatataks viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile Elektritöö juht peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel. Pädev personal: Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohu- teadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöö juht või käidukorraldaja. Elektritöö tegija elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ. Elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja
erimeetmed installatsiooni teostamisel. Et takistada kahjulike häirete ülekandmist võib installatsiooni teostamisel valida näiteks TN-S süsteemi ja kasutada head varjestust. Teatud juhtudel võivad vajalikuks osutuda ka meetmed, mis hoiaksid ära kahju või häired toiteallikalt induktsiooni oma mõju kaudu. HOOLDATAVUS Tuleb välja selgitada, mil viisil ja kui sageli on otstarbekohane elektripaigaldist selle käidu ajal hooldada. Kui elektripaigaldise käidu eest hakkab vastutama mingi ametkond või isik, tuleb nimetatud küsimus sellega kooskõlastada. Tuleb tagada, et: · paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli, katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja turvaliselt, · kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel toimivatena, · elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad
eesmärgil nõuded: 8 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Eesti Vabariigi riigikogu vastu võetud seadus, 24.01.2007 https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 - Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord - Määrusega sätestatakse tööandja kohustused tehislikust optilisest kiirgusest
kujunemise majanduslikke ja tehnilisi tingimusi. Ka pika ajavahemiku kohta on koormust võimalik imiteerida ilmastikuolusid ja koormuse kasvuvariante varieerides. Niisiis on koormus- ja prognoosimudelitel vähe ühist. Pigem võib koormusmudeliks lugeda tüüpgraafikuid, mida mõningates rakendusprogrammides kasutatakse Koormusmudel ei ole siiski järjekordne võlumeetod, mis iseenesest lahendab kõik ettetulevad probleemid, vaid töövahend asjatundjatele. Primaarseks jäävad elektrivõrgu käidu- ja plaanimisülesandeid lahendavate inseneride oskused ja kogemused. Koormusmudel võimaldab sellekohaste rakendusprogrammide vahendusel inseneride nägemusi tõhusalt rakendada. 2.Koormust iseloomustavad andmed regulaarsed muutused, milleks on ööpäeva-, nädala- ja aastasisesed perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur
4 21. LÜHISTE TEKKIMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Lühiste tekkimise peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked. Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühised võivad olla tingitud ka käidu personali ebaõigest tegevusest. Lühise tekkimisel vooluringi takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine. Lühisest põhjustatud pinge alanemise tõttu tekib osal elektritarviteil elektrienergia katkestus ja osa elektritarviteid saab madalama kvaliteediga elektrienergiat. Lühise mõjud ja tagajärjed sõltuvad lühisekoha kaugusest toiteallikast. Mida lähemal on
http://www2.kumc.edu/safety/prevent/elortl.html (elektriohutuse slaidid) http://www.tenteam.ee/ohutusmärgid.html (ohutusmärgid) http://www.rjsafety.com/products.html (isikukaitsevahendid) http://bfsafety.com/protection.htm (isikukaitsevahendid) http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?ID=33939 (Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord) http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?=9953 (Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord) Elektripaigaldiste käidu eeskiri Elektriohutusseadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus . 14
EHITISTE ELEKTRIPAIGALDISED Vastastikusse kahtlustatava toime vältimine 1.Elektripaigaldis tuleb välja ehitada selliselt et eri elektripaigaldiste ja mitte elektriliste paigaldiste vahel ei tekiks vastastikkuseid kahjustavaid toimeid. 2.Elektriseadmete juurdepääsetavus-Elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et oleks ettenähtud vajalikul määral: 2.1 Vaba ruumi nende paigaldamiseks ja üksikseadmete hilisemaks vahetamiseks. 2.2 Juurdepääsu võimalusi käidu, katsetamise, kontrolli, hoolde ja remondi jaoks. 3. Paigaldusolud –kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad taluksid turvaliseid toimeid ja ümbrusolusid mis iseloomustavad nende asukohta ja mis neile võivad mõjuda. Kui projekteerimisel mingi elektriseadmed omadused ei vasta paigaldus koha oludele võib seda kasutada tingimusel et valmispaigaldises nähakse ette sellekohane lisakaitse. 4.Kahjulike toimete vältimine-Kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad
soovist kuni valmisehitatud, töökorras, pingestatud ja täitedokumentidega varustatud elektripaigaldiste üleandmiseni tellijale. Tööde hulka kuulub projekteerimine, komplekteerimine seadmete ja materjalidega, paigaldus-, seadistus- ja häälestustööd koos kõigi ehitus- ja elektritöödega, vajalike teostusjooniste ning dokumentide vormistamisega. Olemasolevate elektripaigaldiste puhul tähendab see elektripaigaldiste käidu korraldamist, s.o elektripaigaldise käidukava koostamist ning selle järgimist nii, et oleks tagatud seadmete häirevaba ja ohutu funktsioneerimine ning sihtotstarbeline töö. Firmal on: - elektritööde kvaliteedisertifikaat EVS - EN ISO 9001:2001; - akrediteering elektripaigaldiste tehniliseks kontrolliks, s.t õigus uute elektripaigaldiste nõuetekohasuse hindamiseks ja tõendamiseks ning olemasolevate elektripaigaldiste korraliseks kontrolliks;
moodustavad omaette rühma valuvaiktrafod, kus mähised on valatud epoksüüdvaigu sisse ning on väliskeskkonnast täielikult eraldatud. See tagab nende trafode kõrgema kaitseklassi, kuid samas on trafo mõõtmed suuremad. Valuvaiktrafod taluvad võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust. Pikaajaliste ülekoormuste korral on vajalik lisajahutus. Olulist vahet valuvaiktrafode ja tavaliste kuivtrafode vahel käidu seisukohalt siiski pole. Kuivtrafod on õlitrafodega võrreldes 10…15% kallimad ning leiavad ennekõike kasutamist tuleohtlikes kohtades. Joonis 5.24 Kolmefaasiline kuivtrafo ja valuvaiktrafo Ka on kuivtrafod väiksemate mõõtmetega, mistõttu
üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised - Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust - Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus Kuivtrafo kasutus - Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad - Kasutatakse tuleohtlikes kohtades - Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid Trafode lülitusgrupid - Madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik - Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi Keskpingevõrkude trafode lülitusgrupid - Kuni 100kVA trafode korral - Yzn - Trafod 160-2500 kVA korral - Dyn - Sümmeetriliseks koormuseks Yyn Tähtede tähendus - Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketäht) lülitusviisile - täht-, kolmnurk- või
Kõrgendatud nõudmised ventilatsioonile on just kõrgematele hoonetele, kus tulebki arvestada sellega, et ventileeritav õhk jõuaks korruste peale ära jaotada. Ehitusseadustikus on selgelt välja toodud, et ventilatsioonisüsteem peab vastama: vastava ehitise ventilatsiooni tüübile, peab olema tagatud optimaalne energiasäästlikus (energiasäästlikus ja soojussäästlikus), olema määratletud ventilatsiooni ligikaudsed õhuhulgad, ventilatsiooni puhastamise käidu eeskirjad ja juhend, määratletud tehnoruumide vajadused, tagatud ventilatsioonisüsteemi teenindamise piirkond ja süsteem peab olema töökindel. Küll pole rangelt nõutud aga süsteem peab olema ka võimalikult mugav ja hästi läbimõeldud. Ventilatsioonisüsteemi töö analüüs Õige ventilatsioonisüsteem näeb välja selline, et õhku oleks kogu aeg ruumis piisavalt, et ei tekiks isegi väiksemates hoonesisestes ruumides õhu liikumatust ja samas oleks tagatud soe
küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldis peab olema ehitatud “Ehitiste madalpinge elektripaigaldised” ning vastava osa puudumisel “Elektriseadmete ehituse eeskirjad” kohaselt (vt kirjanduse loetelust nr 19). Puidutöötlemisettevõtte elektriseadmete ekspluatatsioonil tuleks juhinduda “Elektriohutusseadus”, “Elektripaigaldiste käidu eeskiri” ja muude elektrialaste normdokumentide sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 14 – 18). Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldist tuleb kontrollida ning teostada kontrollmõõtmisi korralise kontrolli teostamiseks ettenähtud tähtaegadel (vt kirjanduse loetelust nr 18). Puidutöötlemisettevõttes tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning selle
põlevkivienergeetikale. Eesti võiks saada tuumkütust välisriigi käest, kelle tuumajaama me kasutame. Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse ka välisriigis, kelle tuumkütust me kasutame. Osades reaktorites tekkivad tuumajäätmed sisaldavad plutooniumi, mida kasutatakse tuumarelvades. 22 Kokkuvõte Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu ehk elektripaigaldise igapäevase käigus hoidmisega seotud tegevuse, nagu kasutamise, kontrollimise ja hooldamise lihtsustamiseks, täiustatud. Kaasaegsed arendused reaktoriehituses koos praeguste ohutusstandardite, käidupraktika, tugeva järelevalve- ja inspektsiooni- süsteemiga on võimelised tagama tuumaenergia ohutuse. Tuumajaamad on keskkonnasõbralikud, sest nad ei saasta õhku väävli, lämmastik-oksiidide ja
korral väsimus, viibida värskes õhus, teha Tööruumis on Objektid tööefektiivsuse puhkepause. sissepuhkeventilatsioon. langus, peavalu Värske õhk tuleb tööruumist läbi akna. Olenevalt objektist varieerub värske õhu olemasolu. 1.5. Elekter Hoone elektrisüsteemide, käidu korralduse ja tehnilise ülevaatuse eest vastutab hoone valdaja. Probleemide avastamisel elektriga, Page 12 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 pistikutega teavitatakse kohe hoone valdajat, kes lahendab probleemi. 1.6. Tuleoht Tuleoht võib olla seotud vaid objektil viibimisega.
Tööriistad, paber, riided, mitmesugused gaasifiltrid. Radioaktiivsus ainult natuke suurem kui looduslik foon. 22. Tuumaenergeetika ohutuse probleemid Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tšernobõli avarii 1986. a. Seepärast ei saa
Kolme aastane süsteem õigustab end näiteks USA-s [8] [9] ja Kanadas [10]. Kuna eelpool mainitud riigid on meist arenenumad ja kliimatingimused enam-vähem samad, siis Elektrilevi võiks võtta neilt eeskuju. See vähendaks kindlasti elektrikatkestuste esinemist. Tsiteerides konkurentsiameti järelevalvemenetluse aruannet Elektrilevi tegevuse suhtes seoses 26.- 29.01.2007 toimunud elektrikatkestusega Hiiu maakonnas [5]: ,,Tundub, et OÜ JV käidu- ja operatiivpersonali arv Hiiumaal on viidud miinimumini arvestades normaaltalitluse tingimusi, jättes sisuliselt lahendamata kuidas ja mis vahendite (tehnikaga) ning (inim)ressurssidega tagada elektrivõrgu talitlus ning rikete operatiivne kõrvaldamine eriolukordades." Erinevalt konkurentsiametist ma ei leia, et pole tagatud rikete kõrvaldamise operatiivsus, sest umbes 90 % üle 16 tunni väldanud riketest tekkisid tormide tagajärjel juuni ja detsembri keskel
vastava ennetusega. Ses tähendab, kui lülitus peab toimuma hetkel t0 , peab lülitamiskäsk saabuma lülitile hetkel t0 tVL . Probleemiks on siin lülitite toimimisaja tVL suhteline pikkus ja hajuvus. Nõuded lülitile: · suur kontaktide liikumiskiirus · toimimisaegade väike hajuvus 85. Isolatsiooni koordinatsioon ja selle põhimõte Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine vastavalt võrgus esinevate pingetega, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteristikuid. Isolatsiooni koordinatsiooni käsitleb rahvusvaheline standard IEC-60071. Seadmete "elektrilise tugevuse" all mõistetakse seadme standardset isolatsiooninivood. Standardne isolatsiooninivoo on isolatsiooni elektrilist tugevust iseloomustav standardsete taluvuspingete komplekt, mis on seotud seadmele lubatava suurima kestevpingega Um . Isolatsiooni koordinatsiooni kasutatakse: · sobivate taluvuspingete kindlaksmääramiseks
OÜ Ihaste Gaas, Elioni Ettevõtted AS, AS Tartu Veevärk, AS Eraküte Tartu Osakond, OÜ Jaotusvõrk Tartu piirkond Kaablijärelvalve, AS Elektriteenused, AS Tartu Keskkatlamaja). Kooskõlastamise tulemusena väljastati kaevamistööde load nr 427 ja 464 (Lisa 4). Märkide asukohad, mis jäid väljapoole linna piiri, kooskõlastati vastavate vallavalitsuste (Ülenurme vald, Tähtvere vald) ja trassivaldajatega (lisaks eespool nimetatutele - OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektor, AS Tartu Agro, Maanteeameti Tartu Teedevalitsus). Polügonomeetria seinamärkide asetamine kooskõlastati hoonete valdajatega. Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus paigaldati sada kuuskümmend üks (161) uut kindlustatud märki ja tähistati sada kolm (103) ajutist märki. Viiskümmend viis (55) ajutist märki, millelt toimus polügonomeetria seinamärkide koordineerimine, kindlustati vastava tüübiga (tüüp 1000).
radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemine, sh lõppladustamine ning võimalik tuumarelvade levik. Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu keste lväga palju tehtud ja saavutatud. ELi kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. aastal
oma ressursi ära 20 - 30 aasta jooksul. Kui trafo on käidus lühema aja jooksul, jääb osa ressurssi kasutamata. Trafo ajaühikutes mõõdetav kulumine on leitav avaldisest L = Lt , (3.23) * kus t on tegeliku käidu kestus. Näiteks, kui L = 2 , siis t = 15 aasta jooksul on kulumine L = 2*15 = 30 aastat ning trafo ressurss on kasutatud lõpuni. Kuna trafo tavaliselt töötab muutuval koormusel ning temperatuuril, siis isolatsiooni suhteline kulumine muutub ajas. Isolatsiooni kulumist on võimalik arvutada avaldisest
7 kujutatud jaotlas ühitatud lattidevahelise ja möödaviiklüliti funktsioon ja skeemi on lisatud odavam möödaviik-lahklüliti MVLL. Võimsuslülitite erikuluks saame Fiidrite arv 4 N f . Fiidrite arv Edasiseks lihtsustamiseks võib loobuda ühe kogumislati sektsioneerimisest ja koguni kasutada ühtainsat möödaviiklülitit. Kahjuks suurendavad kõik sellised võtted käidu ebamugavust ja vähendavad jaotla töökindlust. Oluliselt lihtsamaks kujuneb kombineeritud skeem, milles üht kogumislatti võib kasutada nii töölatina kui ka möödaviiklatina (jn. 5.8). IIs / M V I s Joonis 5.8 Kahekordsete lattidega kombineeritud töö- ja möödaviiklattidega skeem ______________________________________________________________________
220-330 kV pingega liinide korral 40 m ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 62 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 7.3 LIINITRASSIDE OHUTU LAIUSE ARVUTAMISE ALUSED Trassi laiuse määramisel tuleb • lähtuda õhuliini käidu tingimustest • arvestada puude liinile langemise ohtu • võimalusi vigastuste kiireks kõrvaldamiseks (arvesse võttes puuliike, pin- nase iseloomu, trassi ligipääsetavust jms.) • arvestada metsa kõrguse juurdekasvu 10 aasta jooksul Trassi laius − piisav, et vältida liini kõrval asuvate puude langemist juhtmele. Horisontaalkaugus äärmisest juhtmest lähima puuni , m 2 2 B= H -h
karburaatoreid K-38 ning K-37). Mõlemad karburaatorid (mudelid 559/02 ja 559/04) karburaatorit «Jikov 2926SD», on lamesiibritega (nagu K-36) ja ehituselt ühesugused. millel oli käivitamise hõlbustamiseks segurikastusseadis. Erinevus ilmneb ainult selles, et karburaatoril K-301 on Alates 1967 aastast aga asetatakse mootorratastele segukambri püsttelg ujukikambri püsttelje suhtes 15° «Jawa-250» karburaator «Jikov 2926BD». Samasugust kar- käidu, karburaatoril K-302 aga on need telgjooned buraatorit käsutatakse ka mootorratastel «Jawa-350», eri- rööpsed. nevuseks on ainult peadüüsi suurem läbilaskevõime. Üldehituselt sarnanevad K-301 ja -302 karburaatorigä Karburaatori margis tähistab esimene numbripaar (29) K-36 (joon. 29). Täiustatud segusiiber aga koosneb kerest silindrilist segusübrit, teine numbripaar (26 või 24) segu
annaabi.ee 
