·Marie Underi portree, August Kitzbergi portree, ''Lääne neiu'', ''Vigala taat'' ·soomlaste eeskujul kujutav kunst, tarbekunst, arhitektuur rahvuslikus stiilis · rühmitus ''Noor-Eesti'' ·revolutsioonisündmuste mõjul tegutsesid Pariisis ·Konrad Mägi · ''Merikapsad'', ''Pühajärv'' (2), ''Maastik kividega'' · särav kolorist, ekspressionistlik, kunstikool ''Pallas'' asutaja ja direktor · parim maastikumaalija maalilisemad ja heledamad · postimpressionism ·Nikolai Triik · Ida Menningu portree, ''Soome maastik'' · maastikumaalija ja edukas/hinnatuim portretist · E. Munchi mõjul üldistatud ja ekspressiivsemad · G. Munthe'i mõjul rahvusromantilisemaks ·Jaan Koort · skulptuur · vana taastamine üldistatud, lihtsad vormid · ''Metskitse pea'' · kodumaal baltisakslastele maalinud meisterlikke vanamoelisi portreid
Franz Marc 1880-1916 Elu · Saksa maalikunstnik, abstraktsionist, Saksa ekspressionismi üks tähtsamaid mõjutajaid · Sündis 1880. aastal Münchenis · Isa oli professionaalne maastikumaalija · Ema sügavalt usklik kalvinismi pooldaja · Veetis palju aega Pariisis õppis tehnikat · Sagedane viibimine kunstiringkondades · Tundis huvi V. van Goghi Rebased tööde vastu Elu · Mitmed afäärid · Abiellus kaks korda: Marie Schnueriga, hiljem Maria Franckiga. · Hukkus Verduni lahingus 1916 Linnud Karjäär · Sõprus August Mackega asutasid Der Blaue Reiteri
Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid pliiatsi-, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19. sajandi algul klassitsism, 1830. aastatel tuli romantism, üsna varsti ka realism. Klassitsistliku maalikunsti näiteks võib tuua järgnevate meeste loomingu: · kaksikvennad von Kügelgenid (sünd. 1772). Nad tulid siia Saksamaalt, abiellusid mõlemad Eestis. 1) Gerhard Franz von Kügelgen ( 1820) portreemaalija 2) Karl Ferdinand von Kügelgen ( 1832) maastikumaalija · Johannes Hau (1771-1838) maastikumaalija, kelle loomingulise pärandi hulgas on eriti suure kuultuuriloolise väärtusega Tallinna vaated (guassitehnikas)
Arvustus Saime kolmapäeval,3.novemberil,uue kogemuse osaliseks käies kooli raames külastamas KUMUs olevat John Constable näitust"John Constable.Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" mis andis meile suurepärase võimaluse tutvuda väljapaistva inglise maastikumaalija,John Constable,loomingut. KUMUsse jõudes võttis meid vastu giid,kes tegi kohe meile väikse tutvustava ? John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi
kuivale nüüd väike koht. o seal elas/töötas H. MEMLING - oma aja kuulsaimaid portretiste o altarimaalid Poolas Gdanski toomkirikus ,,VIIMNE KOHTUPÄEV" gootilik pikaksvenitatud figuur O ,,MEES MEDALIGA" · Uus keskus Antwerpen (sadamalinn) · 16.saj kolm põhilist teemat: inimesed e. olustikumaal, loodus e. maastikumaal ja esemed e. natüürmort · PATINIR maastikumaalija. Kujutas fantastilisi kaljusid ja võimsaid metsi. "PÜHA HIERONYMUS MAASTIKUS" · PIETER BRUEGHEL VANEM olustikumaalija. Kujutas inimeste armetust ja tühisust, kuid ometi tunneb neile kaasa ja muretseb nende pärast. "MAASTIK IKAROSE KUKKUMISEGA" kangelane kukub vette, aga keegi ei pane seda tähele. "JAHIMEHED LUMES" üks maal aastaaegade tsüklist. "PIMEDAD" vaimne pimedus. · Skulptuur ja arhitektuur CORNELIS FLORIS Antverpeni raekoja, mis on
· ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" allegooriline Vabaduse figuur Inglismaa William Turner (1775-1851) · marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele · suurepärane atmosfäärinähtuste kujutaja o ,,Lumetorm" Saksamaa Caspar David Friedrich (1774-1840) · Maastikumaalija (kloostrivaremed, metsatihnikud, kõrgmäestikud, merejää kuhjumine) o ,,Rügeni kriidikaljud" · Enamasti maalil kuni 3 maastikuimetlejat o ,,Rändur udumere kohal" · Tundeküllased o ,,Eluastmed" Hispaania Francisco Jose de Goya (1746-1828) · Realistlikud portreed kuningakoja liikmetest o ,,Hispaania kuninganna Maria Luisa" · Värvikaid tüüpe rahva hulgast o ,,Karnevalistseen"
· Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool · Maalidel näha hästi Hollandi barokiaegne hoonete sisekujundus ( tüüpilised ruudulised põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated · Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel · Maalidel ei olnud tähtis kujutada välist ilu , vaid inimese inimhinge · Maalis palju portreesid ( eriti oma naisest Saskiast), mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone
lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja- kirjandusest,ideaalmaastikud, maitse normikujundaja Claude Lorrain(1600-1682) maastikumaalija, lahendas osad probleemid Portreekunst Aadlikud võimukate,ilusate ja tähtsatena kujutatud. Kujunes välja paraadportree tüüp Hyacinthe Rigaud(1659-1743) maaliline ja baroklik Skulptuur Pierre Puget(1620-1694) Antoine Coysevox (1640-1720) Francois Girardon(1628- 1715) Aitäh!
· Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell) Vaip "Siurulindu Kalevipojast" kavand 1915 tarbekunst, (vill), rahvusromantiline meeleolu 20. sajandi alguses, teose on valmistanud Merike Lond 1997. aastal. Konrad Mägi · 1875 -1925 · 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursused · Ekspressionism · Maastikumaalija · Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" - "Pargimotiiv fontääniga" "Capri maastik" 1922-1923 Nikolai Triik · 1884-1940 · Õppis Peterburis Alexander Stieglitzi kunstikoolis, kust ta varsti välja visati · 1905 õppis A.Laikmaa kunstikoolis · Innukas Eesti kunstielu agardamisel · Ühingu Pallas liige · 1933 sai professori tiitli "Perseus" 1908-1913 "Konrad Mägi portree" 1908 - Õli Eesti vabadussamba teenetemärk Vabadusrist
kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis. Väärtustati sisemaailma. Põhinõue oli väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Toonitati iga kunstniku kordumatut isikupära. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Näited: *Kirjanik, filosoof Jean-Jacques Rosseau (1712-1778), maastikumaalija John Constable (1776- 1837) ja luuletaja, graafik, maalija William Blake (1757-1827) * Inglise park Apolloni templiga. * William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''. 2. Romantismi maalitemaatika: Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub
Eemalt vaadates sulavad täpid optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad kujundid. Ekspressionism - esiplaanil inimese traagiline sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. Maalidel kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, kontrastvärve ning tugevaid musti kontuure. Maastikumaal kõige vanem maaliliik (alates antiikajast). Maalitakse reeglina looduses. Maastikumaal ehk peisaaz on maalizanr, mis on keskendunud looduse kujutamisele. Maastikumaali viljeleja on maastikumaalija ehk peisazist. Konstruktivism - pärast I Maailmasõda tekkinud kunstisuund peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris, kus hakati koos kasutama erinevaid geomeetrilisi vorme Kubism 1910. a Prantsusmaal tekkinud kunstivool, kus lahutati reaalsed esemed algvormideks (kuupideks, keradeks, risttahukateks jne). Seejärel pandi deformeeritult (moonutatult) pilt kindla süsteemi kohaselt kokku. Futurism ehk tuleviku kunst - 20. sajandi alguses Itaalias tekkinud kunstivool, mis eitas täielikult
Hollandist sai Euroopa esimene vabariik (poliitilise iseseisvuse kõrgaeg) - sealt tuli kujutavasse kunsti juurde maastikumaal ja natüürmort. 16. Hollandi portreemaalil olid vabamad piirid ja see erineb demokraatliku mõtteviisi poolest - tähtsaim esindaja oli Frans Hals. 17. ''Tütarlaps pärlkõrvarõngaga'' - Johannes Vermeer. 18. Hollandist pärit uued maalizanrid on: natüürmort, maastikumaal, samuti olid uued linnavaated, meremaalid ja olustikupildid. 19. Esimene kuulus maastikumaalija oli Jacob van Ruisdael. 20. Rembrandt oli kuulsaim barokk kunstnik. Oli veskimehe poeg, läks õppima kunsti, sai hea hariduse. Kolis 1631. aastal Amsterdami, abiellus ühe eduka kunstikaupmehe sugulasega. Teenis maalide, õpetades ja kunstiga kaubeldes palju raha, kuid oli raiskaja ning harjunud nautima luksuslikku elu - kuulutas 1656. aastal välja pankroti. 21. Rembrandt-i teosed on nt: ''Doktor Tulpi anatoomialoeng''- tema esimene
kuulus noorem vend Thomas Moran. Viieteist aastaselt ehk aastal 1844 emigreerus ta koos oma perega Ameerikasse, nad asusid elama Marylandi. Järgnevalt seadis ta end sisse Philadelphias, kus hakkas algselt kangastega kauplema. Pärast mitmet sorti kauplemisega tegelemist, pöördus ta varajastel 1850-ndatel maalimise juurde. Esimesed 27 aastat oma kunstnikukarjäärist veetis ta Philadelphias, kus ta õppis maalimist koos meremaalija James Hamiltoni ja maastikumaalija Paul Weberiga, ta oli nende õpilane. Aastal 1862, sõitis Moran Londonisse, et saada täiendavat õpet Royal Akadeemias ja aastal 1871, läks ta New Yorki, kuhu asutas oma stuudio. 1877 1879 oli ta Pariisis, Prantsusmaal reisil. Ta oli Pennsylvania Kunstiakadeemia liige, ja alates 1873. aastast käis ta läbi ka Rahvusliku Akadeemiaga. 1880-ndatel, peeti teda selliseks eksperdiks, et ta ,,vihjed praktiliseks õppimiseks" meremaalimiseks avaldati septembris ja novembris, 1888, ,,Art
altariseinal Roomas. ,,Taavet", mis asub Firenzes Galleria dell`Accademias. 10. Raffaeli looming Raffaeli kuulsaimad teosed on ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''?
,,Sixtuse kabeli laemaal" , mis asub Vatikanis asuva Sixtuse kabeli laes, Roomas. 10. Raffaeli looming Raffaeli kuulsaimad teosed on ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''?
· Suurt mõju avaldasid mõned näitused, mida eesti kunstnikud vaatama pöösesid. · Kunsti autonoomias saavutati kõigepealt tarbekunstis, sest seda ei peetud nõukogulikus kunstihierarhias väga tähtsaks. · Tarbekunst muutus vabamate kunstiliste ideede ja esteetiliste uuenduste esmakasutajaks E. Okas ,,Talumajad" E. Okas ,,Lamav akt" Richard Uutmaa · (12. oktoober 1905 18. mai 1977 ) · Eesti kuulus ja armastatud mere- ja maastikumaalija · Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi meistriateljees. · Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939 KKSKV maalistipendiumi. · 19441950 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. · Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane · Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni
Eesti rahvuslik kunst on akadeemilist laadi, st taheti 1 meeldida valitsevatele ringkondadele. Teemad on võetud antiikmütoloogiast ja kirjandusest, töödes pööratakse suurt tähelepanu selgele joonele ja korralikule vormile. Siiski ei ole tegemist realismiga. Johan Köler (1826 1866) Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor
,,Takistus", ,,Edasi" nendel maalidel on aeg seisma jäänud, kätte on jõudnud tuumatalv, maailma lõpp, mida iganes. ,, Kui ma maalisin, siis kujutasin ette, et olen olemas ainult mina. Olen iseendale, iseenda jaoks. Üksinda oma maal." ,, Heinamaad" peabki üksi vaatama. Ja iseendasse vaatama. Siis leiadki. Pildi pealt ja iseendast ka. Ja siis tabab sind Julius Klever. Minu selle näituse vaieldamatu lemmik ja jumalus. Eesti päritolu Vene maastikumaalija, kelle valgusega mängivad päikese- loojangud tõid talle ,,Vene Rembrandti" austava nime. Järjekordne netiotsing tasus end kuhjaga ära, silme ees rullus lahti puhas ilu. ,, The White Dream" (isegi tõlkida ei julgenud) ei ole lihtsalt võimalik. See ongi ainult unenägu, pehme, valge ja ääretult lummav. Inimene ei tohiks niimoodi maalida, valus on vaadata. Näitusel olnud ,,Talvemaastik Loojuva päikesega" tundus päikeseloojangu saagas üks tagasihoidlikumaid olevat
esindaja? Inimest kujutati sellisena nagu ta oli, mitte ei ilustatud. Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav. Maaliti tavalisi kodanikke nagu näiteks kõrtsitüdrukuid. Stiil oli demokraatlikum. Tuntuim portreemeister on Frans Hals. 17. Kelle töö on ,,Pärl kõrvarõngaga tüdruk"? Jan Vermeer van Delft 18. Millised uued maalizanrid on pärit 17. sajandi Hollandist? Natüürmort, meremaal, olustikumaal ja maastikumaal 19. Kes oli esimene kuulus maastikumaalija? Jacob van Ruisdael 20. Kes oli kuulsaim barokk-kunstnik, mida tead tema elust? Rembrandt Harmensz van Rijn. Peale tema naise Saskia surma tekkisid tal majanduslikud raskused ja publik hakkas temast vähehaaval ära pöörduma. Tema looming aga arenes tõusujoones. Tema viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks. Maalis iga 10 aasta tagant endast autoportree. 21. Iseloomusta ja nimeta Rembrandti töid.
Lööb lõhe klassitsismi ja romantismi vahele. *väljendab elegantselt julgust ja palju valu „Choise veresaun“ *kiindumus- lõvid ja tiigrid ning idamaine antiik „Sardanapalos“. *peamiseks väljendusvahendiks on värvid, sarnaneb Rubensiga *üheks põhiliseks tunnuseks vabaduse armastus „vabadus viib rahva derikaatidele“ Gericault saab inspiratsioon barokist. „Meduusi parv“ prantsuse romantismi esikteos. Külastas Pariisi surnukuuri, et surnuid paremini maalida Corot peamiselt maastikumaalija, õppis Itaalias. Hülgab gulisside ja antiigi kasutamise. Kujutab elavat Itaalia loodust, hiljem ka Prantsuse. *stafaaz- inimeste grupp maastiku taustal Skulptuuris toimuvad muutused aeglasemalt. Franschoe Rude „sõtta mineku laul“. Ühendatud allegooria ja reaalsus, reljeef paikneb tähe võidukaarel.
õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergcre`is" (1882). 2) CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga
kontrastne värvikasutus, viimistletud tehnika, motiivid põnevast keskajast, ,,Dante ja Vergilius", ,,Alzeeria naised on ruumides", ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", C. Corot maastiku maalija, ainestik prantsuse loodusest, lüürilise meeleoluga ja sumedad malid, ,,Meenutus Mortefontaineist", ,,Homeros ja karjased", ,,Sild Mantesis". Realism (1840 - , kunstivool) huvitus kaasajast, lihtinimestest, argielust, tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad,
Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kui Gerhard oli Eestis suhteliselt lühikest aega ja tema tähtsus on pigem kunstielu turgutajana, siis sügava jälje Tallinna kunstiajalukku jättis tema kaksikvend Karl. Ta maalis arvukalt linna ja selle ümbruse vaateid. Temagi saabus Eestisse 1798 ja aasta lõpul läks koos vennaga Peterburi. 1816 tuli ta pärast vaheldusrikast elu Venemaa avarustel jälle Tartusse. 1827 asus ta alaliselt elama Tallinnasse. Karl oli ennekõike maastikumaalija. Hernhuutlus Eestis Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729. aastal ja rajasid koguduse Tallinna. Esimene suur usuline ärkamine eestlaste keskel algas Lõuna- Eestis Urvastes 1736. aastal. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736 hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav.
järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana) 26. Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õpetaja 27. Hr Trump - kosmograafia õp, "Briljant" 28. Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. 29. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. 30
Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks. Jätkub kultuuriline ja majanduslik areng- ,,Töö teeb õndsaks"(kalvinistlik õpetus). Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades. Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone. J.Patinir- kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks- pruun, roheline ja sinine. See on õhkperspektiiv. Romanistid on teine osa kunstnikke. Nende eeskujuks on manerism ja kõrgrenessanss. Sama temaatika ja üldistatud joon. Pieter Brueghel vanem- Madalmaade suurmeister. Maalide sisu on õpetlik, teeb olustikumaale.Valdab peenmaalitehnikat väga hästi. Teda eristab teistest oma ajastu probleemide tajumine, ta viitab neile ka piltidel (peidetud tähendus)
Keskendub plastilisele modelleeringule. Eugene Delacroix(1798-1863) Suurim romantik. Keskendus värvide tähtsusele, kõrvutas täiendvärve (nt punane ja roheline). Motiivid pärinevad keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Temaatika ka inglise kirjandusest, põhiteema on vabadusearmastus. "Chiose veresaun", mis pühendatud kreeka rahva kannatustele. "Vabadus viib rahva barrikaadidele", 1830 aasta revolutsiooni teemal. Camille Corot(1796-1875) Maastikumaalija, lähtus elavast Itaalia loodusest, hiljem Prantsusmaa loodus. Maalid lüürlise ja sumeda meeleoluga, hallika koloriidiga. Skulptuuri romantism arenes aeglaselt. Francois Rude "Sõttamineku laul"
Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik. Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil. · Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf- natüürmort. 21.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandi esimesel poolel eristatakse kahte suunda. Üks on realistlik suund, mille väljakujundajad olid kolm venda Le Nain'i. Peamiselt olustikupildid talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ...
Teinud loodus ja meremaali, vahepeal viibis Ingl, kus tegi kuulsa töö hobuste võiduajamine Epsonis. Delacroix- tema puhul rakenduvad kõik romantismi printsiibid. Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun. Hakkas esimesena teaduslikult uurima komplementaarvärvide printsiipi, st värvi mõju sõlt sellest, millised värvid on ta kõrval. Alzeeria naised siseruumis, Rebecca röövimine. Corot - Maastikumaalija. Tihedalt seotud Barbizonlastest st kunstnikutest, kes elasid suviti koos Bartizoni külas, maalisid loodust looduses, valmistades ette sellega teed impressionismile. Argenteuil kellatorn, heinasaad ja tuulehoog. Saksamaa mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid
Selle siseküljel on 12 pilti kahes reas: alumise rea keskel talle kummardamine, ülemise rea keskel Jumal-isa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madalmaade maalikunsti suurim meistriteos, millele on omane suur ilmekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus. · Pieter Brueghel /brööhel/ vanem (1525-1569) Hüüdnimi ,,talupoegade Brueghel" (et eristada teda poegadest, kes olid samuti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need oma kaasaja olustikku. Tema töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloomulik on kõrge horisont. ,,Talupoja pulm" ,,Jahimehed lumes ehk Talvemaasik jahilistega"
Kuidas oli seotud Petrovits Liidaga? Novelli sõnum: Inimesed on väga erinevad ning nende vaated ei pruugi alati ühtida. Iga üks vaatab maailma erinevast vinklist ning näeb maailma just sellisena nagu tema seda näha tahab. ,,Tuleb võidelda, noored peaksid moodustama tugeva partei, kuid te näete millised on meie noored. Häbiasi." ,,Kõigil on kombeks vestlust vaidluseks arendada." ,,Ta ei pidanud minust lugu sellepärast, et olin maastikumaalija ning oma piltides ei kujutanud rahva hädasid ja et mina, nagu talle näis olin ükskõikne selle vastu, millese tema nii kindlalt uskus." ,,Talumeeste arstimine, kui ise arst ei olda, on nende petmine, ja veeta oma elu täielikus jõudeolekus nagu minagi." ,,Ta ei märkagi kudias elu möödub." ,,Iga asi siin maailmas lõppeb otsa, kui pikka ta ka ei oleks." ,,On. Võtke osa nende tööst enda peale. Kui meie, kõik linna- ja külaelanikud,
6. Kuidas suhtus Liida maalikunsti ? 7. Mida arvab minategelane Liida plaanidest rajada koole ja haiglapunkte ? Novelli sõnum : Minategelane ja Liida olid 2 täiesti erinevate vaadetega inimest. Liida arvas, et õppimise ja arstiabiga saab parandada lihtrahva probleeme. Minategelane oli aga teisel arvamusel, tema jaoks olid tähtsad inimeste võrdsus ( kõik teevad ühepalju tööd , näiteks 3 tundi päevas ja ülejäänud oleks vaba aeg). Minategelane on lihtne inimene, maastikumaalija, kes ei pea vajalikuks igal pool kujutada rahva hädasid. Ma arvan, et novelli sõnum on see, et inimesed on väga erinevad ja näevad maailma samuti väga erinevalt. Liida, ta õde ja ema on hoopis erinevad inimesed, samuti minategelane. Igaüks neist arvab, et just tema viis maailma paremaks muuta on parim viis ja mõned ei julge üldse oma arvamust avaldada. Ja lõppkokkuvõttes võidab ikka vaade, mis põhineb haridusel, teadmistel, ratsionaalsel mõtlemisel
romantilise nukrusega. HISPAANIA: Francisco Goya (1746-1828) Paraadportreed, pilkav alltekst,Õudus ja pessimism SAKSAMAA: Caspar David Friedrich (1774)Äärmuslikud ja tundeküllased motiivid, Rõhutab üksindust P.Otto Runge Uuelaadne valgusekäsitlus NATSAREENIDE koolkond Tahtsid taastada usulist meeleolu ROMANTISM PRANTSUSMAAL kunstnikud: T.Géricault (prantslane, meduse parv), E. Delacroix (Vabadus viib rahva barrikaadidele) C.Corot(maastikumaalija, Meenutus Mortefontaine´ist) SKULPTOR: F. Rudei ,,Sõttamineku laul’’ riigipoolt tunnustatud AMETLIK (mütoloogilisi,religioosseid,allegroorilisi kompositsioone, Madalad žanrid olid maastik, natuurmort või olustik, Hinnati sõnastavat sisu), tunnustamata SÕLTUMATU KUNST ()/ AKADEMIS- Kunsti õpetamise meetod, kipskujud, kindlad kompositsioonireeglid ja skeemid inimese keha, liigutuste, miimika ja hingeelu kujutamiseks
Brugel vanem talupoegade Brugel, põhitemaatika maa- ja talupojaaineline; sarkastiline; Talupoja pulm karnevali ja paastu võitlus; talvisest loodusest: Jahimehed lumel, Sombus pärnad, Misantroop inimpõlgur; veel kunstnikke: Peetrus Cristus, Van der Leyden, Gossaet. Saksamaa: vahepeal Euroopa maalikunsti paremike hulgas; eeskujuks Madalmaad ja Pr.maa; tähelepanu köidavad erinevad karakterid; renessanssi teerajaja; Konrad Witz Sveitsis, tuntav gooti jäikus; peen maastikumaalija; Peetruse kalapüük; Schongauer eeskujuks Van den Weyden; lühendas väikesemõõdulisi pilte; intiimsus, maalilisus; pani aluse graafikale; Ristikandmine; Dürer Ungari päritolu; reisis Itaalias; alustas graafikuna; graafiliste lehtede sarja Suur Passioon(kristuse kannatuse lugu); veel üksiklehti- tuntumad Simpsoni võitlus lõviga, Nemeesis (kättemaks) ja Aadamat ja Eevad kujutav graafiliste lehtede sari; pärast teist Itaalia reisi
Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne. Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik. Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil. · Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf- natüürmort. 21.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandi esimesel poolel eristatakse kahte suunda. Üks on realistlik suund, mille väljakujundajad olid kolm venda Le Nain'i. Peamiselt olustikupildid talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ...
Turgenevi portree), kavandas ja maalis ,,Pariisi kohviku". (http://www.wikipedia.ee/wiki/Ilja_Repin) 2.3 Repin kirjanikuna Kui Repin esmakordselt trükisõnas ilmus lugeja ette oma mälestustega, kirjutas ta peamiselt teistest. Ja alles palju hiljem, sõprade pealekäimisel, kirjutas ta ka endast. Ta kirjutas ühele Moskva ajakirjale artikli, mille esialgne pealkiri oli ,,Minu maali ,,Burlakid Volgal" sünniloost". Ka selles kirjutises jäi esiplaanile teine isik tuntud maastikumaalija F. Vassiljev, kellele oli pühendatud peaaegu pool artiklit. Õpetlik on selle suure meistri haruldane võime unustada iseennast, ja otsekui lahti öeldes oma eluloost, vaimustada teiste loomingust, teiste talendist. Samasugust vastumeelsust endast rääkimisel avaldas ta ka ,,Kauge, kuid lähedase" teiste uute peatükkide kirjutamisel. Kuid oma austust võõra talendi üle ei väljendanud ta mitte ainult tavalise vaimustushüüdega. Meeneutades
Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv. Vennad Le Nain'id. Keskendusid kontrastsetele valguse-varjule, figuuri helistlik käsitlus. Varasel perioodil mütoloogilised ja religioossed maalid, hiljem ainult prantsuse talupojad. Realistlik kujutusviis. Neist tuntuim Louis Le Nain (u.1603-1648), tegevust maalidel vähe, aga väga realistlikud. Hyacinthe Rigaud 1659-1743. Töötas kuninga õukonnas ja tegi kuninglikke paraadpoosis maalid.
kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüde, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana), Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õp, Hr trump - kosmograafia Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik
käis Pariisi surnukuuris laipu uurimas ja maalimas. E. DELACROIX suurim romantik, peamiseks vahendiks värvid. Ta kasutas tihti täiendvärvuste (nt roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju
Seal esines näitusel lõuendiga ,,Impressioon. Tõusev päike" Selle maali järgi hakati ka kutsuma uut koolkonda-impressionistideks. Monet'st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid kokku 8 näitust
KUNSTIÕPINGUD 1857-1864 1.3 Õppimine lahtise taeva all Kui Monet noorusaastatel üldse kaaluski pühendumist kunstnikukarjäärile, siis kindlasti ei tulnud tal mõttesegi hakata maastikumaalijaks. See ei tulenenud tema eelnevast tööst kunstnikuna, vaid sellest, et tol ajal ei hinnatud maastiku maale piisavalt ning nende müümine oli raskendatud. Nüüd tuli kohtumine Eugene Boudiniga 1856.aastal Monet'le ainult kasuks. Boudin, ümbruskonnas tuntud, kuid siiski vähem edukas maastikumaalija, soovitas endast 16 aastat nooremale Monet'le, et too ei piirduks ainult karikatuuridega, vaid katsetaks ka maalikunstiga. Esialgse kõhkulse järel otsustas Claude lõpuks kunstniku tolle matkadel Atlandi rannikul saata. Oma jutu järgi plätserdas ta niisama millelegi mõtlemata, kuid õpiis kiiresti hindama Boudini tasaseid ja lihtsaid maastikupilte ning lasi ennast juhendada.(Zeidler 2007, 14) Ta õppis tundma ja kasutama Boudinilt saadud juhtnööre väga targasti ja arukalt. Selle
Haritud eestlane sulas täiesti loomulikult sakslaste hulka. Balti kubermangude ja Saksamaa vahel tihenesid kultuurisuhted, Saksamaal käidi õppimas ja sealt tuli kirjanikke, koduõpetajaid ja kunstnikke, kes lühemaks, kes pikemaks ajaks. Sellistest olid kõige tuntumad kaksikvennad Kügelegenid, kes abiellusid neidudega von Manteuffelite perekonnast. Portreemaalijana Saksamaalgi nimekas Gerhard Franz von Kügelen (1772 1820) peatus Eestis episoodiliselt, aga maastikumaalija Karl Ferdinand von Kügelen (1772 1832) jäigi Eestisse elama. 1818 tegi ta reisi Soome, mille tulemusel sündisid joonistused ja hiljem ka litograafiad (kolmes vihikus, igas viis lehte) pealkirjaga "Soome maalilised vaated". Vaated on klassitsismile omaselt idealiseeritud ja esmapilgul on neis vähe Soome eripära, pigem tunduvad need Itaalia maastikena. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures
Uudne on ka ruumisügavuse taotlus ja gootipärasest iluideaalist loobumine ja selle looduslähedase karakteriga asendamine. Saksa maalikunsti mõjutasid tugevalt Madalmaade meistrid. Pärast 1450. aastat säilib kunstis realism, kuid põimub tingliku kujutlusviisi, naturalismi ja müstikasse kalduvusega. Saksa kunstis tuntakse huvi eri karakterite jäädvustamise ja jutustamisoskuse vastu, mida saab eriti teostada graafikas. Uue stiili esindajateks Saksamaal olid osav maastikumaalija Konrad Witz (1400-1444), kuldset fooni kasutav Lukas Moser (1400- 1449), maalikunstnik ja skulptor Hans Multscher (1400-1457), ja Nürnbergi meister Hans Pleydenwurff (1420-1472). (Vaga 2004: 491) XV sajandi kolmandal sajandil pääseb uus, Madalmaadest pärit realistlik käsitlusviis kõigis Saksamaa osades valitsema. Tuntuimaks meistriks on Martin Schongauer (1450-1491). 10 Hakatakse viljelema ka ohtralt graafikakunsti
8 (1834-1917), Camille Pissarro [kamii pisarro] (1830-1903) ja Alfred Sisley [alfred sisli] (1839-1899). Nagu nimedest näha, kuulus nelja meeskunstniku hulka ka üks naiskunstnik, mis tol ajal just kõige igapäevasem nähtus polnud. Peale nende nimede kuuluvad impressionistlike kunstnike alla veel Berthe Morisot [berte morisoo] ja Armand Guillaumin (1841-1927). Kõige paremini ilmnevad impressionismile iseloomulikud jooned maastikumaalija Monet`töödes, teised selle suuna meistrid ei olnud oma taotlustes nii järjekindlad. Monet`rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast motiivist, ("Roueni katedraal" ). Monet oli meister edasi andma veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine. Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest
neljaks erinevaks suunaks. 1. Impressionistlik, 2...,3...,4. Romantiline. Romantilise maalikunsti üks esimesi mehi on Theodore Gericault. Tema maali Medusei parv võib pidada romantismi esikteoseks prantsusmaal. Kompositsioonis loobub ta figuuride paigutusest üksteise taha ja kolmnurkkompositsioonist. Ta valis diagonaalkompositsiooni. Maal on dünaamiline, tunded ja emotsionaalsus on olemas. Et rahvast paremini mõjutada, joonistas ta esiplaanile laibad. Camille Corot on tuntud kui maastikumaalija. Põhiosas oli tegu romantikuga, õppinud itaalias. Hulgas klassitsistliku süsteemi. Ta ei kasutanud antiikaja motiive. Ta lähtus loomingus põhiliselt elavast loodusest. Itaaliast lahkus prantsusmaale ning tegi oma tööd edasi. Maalidel on lüürilised, sumedad ja hallika koloriidiga. Skulptuuris toimusid muutused aeglaselt, klassitsismi traditsioonid püsisid kaua. Romantiliseks peetakse Rude loomingut. Romantistlikku iseloomustab rahvuslikkus ja patriootlikkus. Realism
Neeri kuuvalguse maastikud. Anthonie van Borssomi t��d on eksponeeritud muuhulgas j�rgmistes muuseumites: Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museum Bredius, Haag, Holland; Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa. Van Borssomi �Kuuvalguse maastik� on m�jutatud just Hollandi nimekaima maastikumaalija van der Neeri stiilist, kes on kuulus oma tundlike h�mar�htuste teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri
organisatsiooni. Smetona põhiseaduse uuendus, president 7 aastaks. Smetona tagandas Voldemarase ja asendas oma naisevenna Juozas Tubelisega. - Ulmanis oli kõigist kolmest suurim diktaator: ei lubanud üldse valimisi. Majanduslik, ühiskondlik ja kultuurne areng - Maareform - Tallinlane Walter Zapp leiutas Minoxi pisikaamera, külma sõja ajal spioonide lemmikvahend. - Leedu kirjanik Vincas Kreve-Mickevicius, Anton Hansen Tammsaare ja läti maastikumaalija Vilhelms Purvitis. - 1919.a sai eesti keelse nime Tartu Ülikool. 1922 rajati Kaunasesse täiesti uus ülikool, kuna Vilniuse ülikool jäi Poola võimu alla. - Paul Schiemann ja Ewald Ammende (baltisakslased Euroopa Rahvuste Kongressi rajamise ja juhtimise peamised jõud) Julgeoleku otsingul - Leedu ja Poola probleem- tüli Vilniuse pärast. 1922.aastal jõudsid Soome, Eesti, Läti
Nende kuulsai m töö on ühiselt loodud Genti altar. Selle siseküljel on 12 pilti kahes reas: alumise rea keskel talle ku m mardamine, üle mise rea keskel Jumalisa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madal maade maalikunsti suurim m eistriteos, millele on o mane suur il mekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus. Pieter Brueghel vanem- (et eristada teda poe gadest, kes olid sa muti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need o ma kaasaja olustikku. Te ma töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloo mulik on kõrge horisont. ,, Talupoja pulm". ,,Jahimehed lumes ehk Talvemaastik jahilistega". KESKAEGNE KUNST EESTIS 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks p õhjustas arhitektuuris
Eduard Manet (1832 – 1883): Baar Folies Bergeres (1882) ● CLAUDE MONET (1840 – 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli väga suureks eeskujuks Manet, kelle käsitluslaad oli suundanäitava tähtsusega. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel – varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne.
Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergère`is" (1882). CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli väga suureks eeskujuks Manet, kelle käsitluslaad oli suundanäitava tähtsusega. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari
skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergère`is" (1882). CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli väga suureks eeskujuks Manet, kelle käsitluslaad oli suundanäitava tähtsusega. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne
annaabi.ee 
