50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
joonatanp
Õppematerjali autor
Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck. Ta oli paraadportree alusepanijaks. Paraadportreel oli inimene kujutatud tähtsa ja võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid. Diego Velazquez. ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Venus peegliga", ,,Innocentius X portree". 15. Mille kõrgaeg oli Hollandis ja mida uut tuli sealt kujutavasse kunsti? Olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja panid aluse maastikumaalile ja meremaalile. 16. Mille poolest erines Hollandi portreemaal ülejäänud Euroopa omast? Kes oli tuntuim selle zanri esindaja? Inimest kujutati sellisena nagu ta oli, mitte ei ilustatud. Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav. Maaliti tavalisi kodanikke nagu näiteks kõrtsitüdrukuid. Stiil oli demokraatlikum. Tuntuim portreemeister on Frans Hals. 17
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid :Nt Lorenzo Bernini- Peetri
Kuid igatsus pereelu järele viis Rubensi 1630.aastal taas abielusse. 53.aastasena abiellus ta 16-aastase Helene Fourmentiga, kellega tal oli veel 5 last. Algas loomingu teine periood. Taas kasutab naist ja lapsi modellidena. (,,Kasukake"). Rubens suri 1640.aastal ja on maetud Antverpenisse Püha Jaacobi kiriku kabelisse. Rubensiga väga tihedalt on seotud teine flaami meister Anthonys van Dyck (1599-1641). Dyck sündis Antverpenis siidikaupmehe peres. Kunsti õppis kohaliku meistri juures ja seejärel Rubensi ateljees. Jätkas tööd Rubensi juures ka siis, kui oli ise saanud Püha Luuka gildi meistriks. Kahe mehe vahel oli väga tihe koostöö. Mõlemad õppisid teineteiselt. Dyck maalis ka palju portreesid., eriti pereportreesid. Tema kuulsus ulatus välismaale ja ühe inglise krahvi soosingul läks Londonisse Charles I õukonda. Kohalikele kunstnikele see ei meeldinud ja nad ,,sõid" Dyci välja. Dyck tuli kodumaale, kuid suhted Rubensiga olid
2. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Prantsuse baroki tunnused Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid
värvid, vastandus karmile ülevusele - vikerkaarevärvidega võidukalt taevassetõuseb kristus * Kristus ristil (kannatav Jeesus, kõrval rahulik Ristija Johannes, teisel pool ahastav Maarja ja apostel Johannes), ülemisel tiival * Kristuse ülestõusmine keskosas ● ALBRECHT DÜRER * kõrgrenessansi kunstnik, teadlane, graafikatehnika avardaja * Madalmaad + Itaalia + saksalikud traditsioonid → ühendas * kunsti põhjendamine teadusega ja mõõtmine olulisel kohal (inimeste kujutamisel mõõtis kaasaegseid, mitte antiikskulptuure), detailidesse süvenev loodusvaatlus, süsteemi ja üldisuse taotlus * täitis katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi * puulõikesarjad: (puudub ühtsus), peene töötlus * kujutasid Maarja elu, Kristuse kannatuslugu; “Väike Passioon” (pattulangemine) - Paradiisist väljaajamine; „Johannese
ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma.
Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Kuna uut kultuuri peeti esialgu antiikkultuuri taassünniks, sai sellest kogu liikumine oma nimetuse (it.k. rinàscimento, pr.k. renaissance).
3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Siseruumis vähe kujusid. Välisseinad koosnevad skulptuuride massist. N: Khajuraho templi skulptuurkaunistusi ~1000 a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid