Claude Monet (2)

SISUKORD:
1. NOORUS AASTAD 1840- 1856 2
1.1 Lapsepõlv ja perekond 3
1.2 Noor karikaturist 3
2. KUNSTIÕPINGUD 1857-1864 5
2.1 Õppimine lahtise taeva all 5
2.2 Uued maalikunstnikest sõbrad 5
3. VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871 7
3.1 Noor perekond 7
3.2 Põgenemine Londonisse 7
4. IMPRESSIONIST 1872-1880 8
4.1 Esimene impressionistide näitus 8
4.2 Kolimine Vetheuil’sse 8
5. REISID JA TAANDUMINE 1881-1889 9
5.1 Tour de France 9
5.2 Monet Givernys 9
6. SEERIATÖÖD 1890-1908 10
6.1 „Heinakuhjade“ näitus 10
6.2 London 10
6.3 Veneetsia 11
7. TESTAMENT ORANŽERIIS 12
8. TUNTUIMAD TEOSED 13
8.1 „ Impressioon . Tõusev päike“ 13
8.2 „San Giorgio Maggiore videvikus “ 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 15
Lisa 1 16
Lisa 2 17
Lisa 3 18
Lisa 4 19
Lisa 5 20
Lisa 6 21
SISSEJUHATUS
Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnike. Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnike moodsa kunsti ajaloos. Noore mehenatõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu. Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid .
Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos „Impressioon. Tõusev päike“ andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti.
Monet’i elus on seitse suuremat etappi , mis on täis suuri ringreise ja rännakuid eri maades. On välja toodud tema raskemad ja kergemad perioodid, kus kunsnik olid peaaegu ka enesetapu äärepeal, kui siiski olid tal toetavad sõbrad, kes seda ära hoidsid.
Töö sisaldab nii Monet’i elulugu, kui ka lisadena välja toodud loomingut, mis on tõesti suurepärane ja vaatamist väärt. Välja toodud on vaid väga vähesed tema teosed. Tal on veel väga palju huvitavaid, kuid samas ka väga kuulsaid töid.

NOORUS AASTAD 1840-1856

Lapsepõlv ja perekond

Oscar-Claude Monet(vt. Lisa 1.) sündis Pariisis 14.novembril 1840. aastal Louise-Justine ja Claude-Adolphe Monet’ teisi pojana. Noor perekond elas Lafitte’i tänavas majas number 45 lihtsates tingimustes, nagu enamus selle piirkonna elanikke Montmartre ’i ümbruses. See paik, eriti seesama tänav, sai hiljem Prantsusmaa tuntumate kunstikaupmeeste ihaldusväärseimaks elukohaks, kuid esialgu asustasid seda väikekaupmehed,töölised, lihtsad ametnikud ja kunstnikud.
Claude oli tähelepanuäratavate tumedate silmade ja paksude tumedate juustega elavaloomuline poiss. Õppimine tüütas teda, kuid ta oli koolis menukas, seda osaliselt tänu andele joonistada teravameelseid karikatuure sõpradest ja õpetajatest. Calude armastas väga joonistada ning võttis tihti oma visandiploki sadamasse kaasa, et joonistada kalureid ja nende paate. Koolis oli tema kunstiõpetajaks andekas maalikunstnik , kes ergutas Claude’i igati.
Monet’ vanemad pidasid väikest poodi, mille ära edenes nii halvasti, et perekond 1845. aastal Pariisist lahkus ja kolis Normandiasse Le Havre ’i, kus Claude’i isa asus uude ametisse oma langu Jacques Lecadre’i äriliselt õitsvas koloniaalkaupluses. Nüüdsest hakkas Monet’-de elujärg paranema ning nii kasvasid Claude ja tema vend Leon üles suhteliselt suurejoonelistes ja jõukates oludes.
Pärast ema varajast surma tekkis noorel Oscar-Claude’il tihe side maalikunsti harrastava tädi Marie-Jeanne Lecadre’iga. Seevastu läbisaamine isaga, kes huvitus selgelt ainult äriasjadest ning nägi poegade tulevikku kodanlikus hariduses ja karjääris, oli enamasti pingeline.Claude käis le Havre’i linnalütseumis-oma väga suureks kurvastuseks, sest ta ei õppinud eriti hästi ja tundis tundides igavust. Õppetöö ajal joonistas poiss parema meelega vihikutesse vanikuid või visandas õpetajatest karikatuure. Vähemalt mõjus juba kooliaeg soodsalt Monet’ talendi arengule. Õpetajate „portreed“ said muidugi kaasõpilaste hulgas kiiresti kuulsasks ning tõid Monet’le esimese tunnustuse . Kui 17aastane noormees lõpuks koolist lahkus, tõenäoliseöt seda mitte lõpetades, oli ta karikatuuridega teeninud juba oma esimese raha.(Zeidler 2007, 9)

Noor karikaturist

Kuuldused Monet’ oskustest humoorikalt inimesi kujutada levisid peagi kogu Le Havre’is. See sündis eelkõige tänus sellele, et tal avanes võiamlus oma pilte Pariisi tänavas asunud Gravieri raami- ja värviäri vaateakenale välja panna. Peagi ei karikeerinud Monet ainult kultuuritegelasi ja poliitikuid , kelle nimed päevalehtede kaudu kõigil suus olid, vaid sai ka esimesed tellimused sõpradelt ja tuttavatelt.
1858. aastal võeti üks Claude’i maal vastu Le Havre’i linna poolt korraldatud näitusele. See veenis noort maaliat, et tal on piisavalt annet saada elukutseliseks kunstnikuks . Kõik tähtsamad kunstikoolid asusid Pariisis ning hoolimata isa ägedast vastuseisust, otsustas Claude sinna suunduda.(Mason 1997, 7)
Kuigi karikatuuri ei peetud omaette kunstiliigiks, oli temast siiski tänu uuele terastrükitehnikale saanudpäevalehtede igapäevane ja äärmiselt populaarne koostisosa. Seetõttu olid pilkepiltide joonistajad, nagu Carjat, Hadol ja Nadar, tuttavad ka Monet’le ja mõjutasid kahtlemata temale omast stiili. Igatahes vastasid tema valmistatud teosed tõsiselt publiku maitsele ning see aitas tal teenida ka oma esimesed kaks tuhat franki. See oli kui esimene aste tema karjääriredelil.
Ta osales erakooli Academie Suisse’i õppetöös, mille käigus kohtus Camille Pissarroga. Ateljeetöö ei rahuldanud teda enam, sest juba nüüd tõmbas teda tugevasti vabaõhumaali poole. Hiljem kohtas Monet Bazille´d, Renoiri ja Sisleyd, kellega koos ta sageli Barbizoni lähedal Chailley-en-Biere´i metsas maalimas käis.

KUNSTIÕPINGUD 1857-1864

Õppimine lahtise taeva all

Kui Monet noorusaastatel üldse kaaluski pühendumist kunstnikukarjäärile, siis kindlasti ei tulnud tal mõttesegi hakata maastikumaalijaks. See ei tulenenud tema eelnevast tööst kunstnikuna, vaid sellest, et tol ajal ei hinnatud maastiku maale piisavalt ning nende müümine oli raskendatud.
Nüüd tuli kohtumine Eugene Boudiniga 1856.aastal Monet’le ainult kasuks. Boudin, ümbruskonnas tuntud, kuid siiski vähem edukas maastikumaalija, soovitas endast 16 aastat nooremale Monet’le, et too ei piirduks ainult karikatuuridega, vaid katsetaks ka maalikunstiga. Esialgse kõhkulse järel otsustas Claude lõpuks kunstniku tolle matkadel Atlandi rannikul saata. Oma jutu järgi plätserdas ta niisama millelegi mõtlemata, kuid õpiis kiiresti hindama Boudini tasaseid ja lihtsaid maastikupilte ning lasi ennast juhendada.(Zeidler 2007, 14)
Ta õppis tundma ja kasutama Boudinilt saadud juhtnööre väga targasti ja arukalt. Selle tulemusena osales ta juba maaliga „Vaade Rouelles’ist“ Le Havre’i kunstinäitusel. Sellest hetkest oli tema otsus kindel, temast pidi saama maalikunstnik.

Uued maalikunstnikest sõbrad

Monet saabus Pariisi 1859. Aastal. Tema perel polnud midagi kunstnikukarjääri vastu, sest ajaloo- või portreemaalijatel olid head teenimisvõimalused. Ilma aega viitmata otsis Monet ülesse nimekda salongi kunstnikud, kes pidid talle koolituseks õige ateljee valikul abiks olema. Lõpuks registreeris ta end ühte odavamasse ateljeesse- Academie Suisse’i.
Vale ateljee valik, seadis ohtu tema kunstnikukarjääri, mis peale lõpetas nüüd ka isa poja rahalise toetamise . Monet veetis nüüd palju aega boheemlaste lemmiklokaalis, kus joonistas ja müüs edasipidigi akrikatuure, et oma rahavarusid hoida ja neid tagasi teenida.
Aeg Academie Suisse’is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861. aastal, kui Monet sai kutse sõjaväeteenistusse. Aastal 1862 . Saabus ta siiski Pariisi tagasi, kuna tema tädi oli ta sõjaväekohustusest vabaks ostnud, ning registreerus perekonna meeleheaks maalikunstnik Charles Gleyre’i kuulsasse ateljeesse. Samal ajal alustasid seal õpinguid veel kolm kunstiõpilast: Alfred Sisley , Pierre - Auguste Renoir ja Frederic Bazille, kes hiljem koos Pissarro ja Monet’ga moodustasid impresionistide tuumiku. Monet võttis sõpradega ette maalimisretki Pariisi ümbrusesse, kuhu pääses mugavalt tänu äsja avatud rongiühendusele.

VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871

Noor perekond

Salong lükkas Moneti töö tagasi ning ta sattus seoses sellega suurtesse rahalistesse raskustesse. Mitte iialgi ennem polnud ta paerekonna toetust nii vajanud, kui nüüd, kuna tema naine Camille oli lapse ootel. Isa oli nõus teda edasi toetama aga Claude pidi lõpetama sobimatu suhte. Alguses pidi ta sunni tahtel isa nõudmisele alluma. Ta saatis raseda Camille’i Pariisi tagasi ja asus ise tädi juurde elama.
Vaatamata raskustele oli Le Harve’i periood tema jaoks rikkalik: ta maalis vähemalt 20 merestseeni. Samuti näis et suhted isaga olid paranemas, sest Monet oli teda kujutanud mõnel sel ajal maalitud maalil. 1867. aastal tuli ilmale poeg Jean. Pärast seda viibis kunstnik taas sagedamini pariisis ja esitas Salongile kaks maastiku maali. Ta registreeris Jeani ametlikult oma pojaks, seejuures Camille’ga abiellumata ning pöördus tagasi Le Havre’i. Peale seda loobus isa lõplikult poja toetamisest rahaliselt.

Põgenemine Londonisse

1870. aasta juunis otsustasid Camille ja Monet lõuks abielluda . Nende otsust kiirendas Preisi- ja Prantsusmaa vahelise ähvardava relvakokkupõrke oht. Sõda puhkeski juba kolm päeva pärast pulmi, kuid see ei seganud Monet’i peret aega veetmast Trouville’i kuurort linnas. Kui sisepoliitiline olukord tihenes, otsustasid Monet ja Camille põgeneda Londonisse, et Monet pääseks sõjaväkke värbamisest.
Seal kohtus Monet taas maalikunstniku Charles- Francois Daubignyga, kes lubas teda Prantsusmaalt kaasavõetud maalide müümisel aidata ja viis ta kokku Pariisist pärit kunstnikuga Paul Durand-Rueliga.Londonis kohtus Monet ka oma vana tuttava , maalikunstnik Camille Pissarroga, kellega koos käis läbi Londoni muuseumid , et tutvuda Turneri ja Constable’i teostega. Ise maalis ta sel ajal üsna vähe. Ainult mõned Thamesi-vaated. Mai lõpus 1871, pisut enne seda kui Monet oli saanud teada isa surmast, sõlmisid Saksa- ja Prantsusmaa rahulepingu ning Claude ja Camille otsustasid kohe kodumaale tagasi pöörduda.

IMPRESSIONIST 1872-1880

Esimene impressionistide näitus

Pärast ringiga koju saabumist, loobus Monet oma töid Salongile pakkumast, kuna kunastikaupmees Durand-Ruel oli ostnud noortelt kunstnikelt palju töid. 1873. aasta lõpus hakati ettevalistama näitust, mida ise ka finantseerisid. Monet, Renoir, Cezanne, Sisley ja Pissarro lõid Manet ’, Jongkindi ja teistega kunstnike ühenduse ning teatasid oma kavatsusest Pariisi kunstilehtedele, pöördudes samas kõikide tõsiseltvõetavate kunstnike poole, et noodki seltskonnaga liituksid.
15.aprillil 1874 . aastal avas kunstnike ühendus fotograaf Nadari endistes ateljeeruumides üheks kuuks oma esimese näituse. Monet esitles seal 12 maali, sealhulgas kaks oma selle aja peateost: „Impressioon.Päikesetõus“ ja tema kõige uuem töö: „ Boulevard des Capucines“(vt Lisa 2.)

Kolimine Vetheuil’sse

Perekond oli taas sattunud majanduslikult raskesse olukorda, kuna üks suuremaid Monet’ toetajaid ja maalide ostjaid piid välja kuulutama pankroti. Ta oli sunnitud müüma maale palju odavama hinnaga, mistõttu ka kunstniku teiste tööde turuväärtus langes. Aga sellegi poolest kolisid nad 1878. aasta suvel Seine -äärsesse Vetheuil’ külla. Sel ajal oli neil sündinud ka teine poeg Michel. Ent sõprus Hoschede’ ja tema naise Alice ’iga jäi kestma ning kunstnik jagas nende perega oma Vetheuil’ maja. Kui Camille aasta hiljem suri, hoolitses Alice Monet’ kahe väikese poja eest.
Sellel raskel ajal maalis Monet peaaegu 200 maastikupilti(vt Lisa 3.), mille keskpunkt lasus puutumatul loodusel .(Zeidler 2007, 50)

REISID JA TAANDUMINE 1881-1889

Tour de France

Pärast esimest näitust Pariisis hakkas tema majaduslik seisukord lõpuks paranema. Seda väljendas ka see, et kunstikaupmees Durand-Ruel ostis jätkuvalt tema töid ning maksis nende eest head hind.Monet oli liikunud jällegi edasi. Seekord siis Poissysse, millel oli üks eelis Vetheuil’ ees-seal oli raudteevõrk. Nii võis ta sõita teda paeluvale rannikule -Normadliale.
1882. aastal hakkas pihta uus reisimine . Esialgu küll üksi, kuid hiljem ka koos perege. Siis siirdus ta Pourville’i. See oli üks turistide meelispaiku ja kuurorte. Üksi looduses viibides edenes rannaribade ja kaljumaastike maalimine jõudsalt. Selle tagajärjel töötas ta korraga kaheksa maali kallal, et jäädvustada muutuvaid ilmaolusid ja valgussuhteid.
Järgmise aasta janauaris kolis Monet elama Le Havre’i lähistele Etretat ’ kalurikülla, mis oli kuulus oma kummalise kõrgete kriidikaljudega rannamoodustise poolest. Pärast oma teist näitust, mille seekorda korraldas Durand-Ruel ja mis oli esimesest vähem edukas, otsustas kunstnik 1883. aasta lõpus kolleegist sõbra Renoiriga Itaaliasse reisida .

Monet Givernys

1883. aasta kevadel asus Monet otsima uut kodu, kuhu ta võiks elama asuda koos Alice’i ja nende kaheksalapselise segaperega. Ta leidis vana talumaja Põhja-Prantsusmaal, Epte’i ja Seine’i jõe ühinemis kohal. Küla nimi oli Giverny ja sellest sai Monet’le rohkem kui 40 aastaks armastatud kodupaik .(Mason 1997, 20)
Kui Monet asus Givernysse elama, hõlmas tema looming rohkem, kui 800 maali, mille seas oli palju aiapilte ja lillevaikelusid. Kuid nüüd olid leidnud ta koha, kus võis kõikke oma kujutluse järgi ümber kujundada.
Selle 40 aasta jooksul suutsid Alice ja Claude vähehaaval taastada koduse idülli, millest oli suur kasu Monet’le endale. Perekond oli jällegi tähtsal kohal. Nende aastate lõpul paranesid tema elutingimused tugevalt. Oma ookeanitaguse edu üle tundis Monet vähe rõõmu, sest talle ei meeldinud, et tema Prantsusmaad kujutavaid maale jänkidele müüama hakti.

SEERIATÖÖD 1890-1908

„Heinakuhjade“ näitus

1891 . aastal avas Durand-Ruel oma Pariisi galeriis näituse, kus oli väljas ka 15 Claude Monet’ maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.(vt Lisa 4.) Publik oli korraga nii vaimustuses kui hämmelduses, sest ei olnud varasematel isikunäitustel niivõrd ranget ühe teema juures püsimist kogenud. Monet määratles oma kuhjasid täiesti uuel viisi: ta eraldas pildiseerias heinakuhja kui motiivi selle tähendusest ja kasutas objekti valguse ja atmosfääri neutraalse peegelduspinnana.
Durand-Rueli galeriis rippusid kõik maalid koos samas ruumis nii, et nende omavaheline seos oli silmnähtav. Publikule ei avaldanud muljet mitte ainult nende tööde seriaalsus, vaid ka tehniline teostus.(Zeidler 2007, 68)
Pariisi näitus oli üliedukas. Monet’ maalidest oli vahepeal saanud populaarne spekulatsiooniobjekt, mille turuväärtus katkematult tõusis. Eriti olid kuhjapiltidest huvitatud ameerika ja jaapani kollektsionäärid, nii et Monet otsustas, vastupidi oma esialgsele kavatsusele, selle peale seeria tükkhaaval katki rebida ja maalid ühekaupa maha müüa.

London

Pärast esimest viibimist Londonis oli Monet Ingilsmaad külastanud mitmel korral, kuid see ei kajastanud tema töödes. Alles hiljem sai ta sealsetest maastikest inspiratsiooni. Nad resisid koos abikaasa Alice’iga Inglismaale ja peatusid Savoy hotellis , kus avanes suurepärane vaade Thamesi jõele. Monet hakkas koheselt seda maalima. Tal oli käsil korraga kolm maali aga halbade ilmastiku olude tõttu oli sunnitud ta tööd pooleli jätma ja tagasi Prantsusmaale sõitma. Mõned aastad hiljem jätkas kunstnik nende sarjade kallal ja lõpuks lõpetas need Giverny ateljees.
Monet oli loonud 85 tööd, millest 55 osales müüginäitusel. Sellest saadud müügitulu oli tema karjääri üks suurimaid. Tema tööde eest maksti kõrget hind, eriti Ühendriikidest ja Inglismaalt pärit kollektsionärid. Tööde menu ei ahvatlenud kunstnikku siiski ärritavamale massitoodangule. Ta esitas esitas ise oma töödele karmid kvaliteedi nõuded.

Veneetsia

Calude ja Alice reisid aastal 1908 kaheks kuuks Veneetsiasse. Linnas ringi liikudes otsis Monet ikka omale sobivaid maalimiskohti, et ka siin maalida mitu pildi seeriat korraga. Tal oli välja valitud mitu head kohta aga siiki jäi tal eredalt meelde Doodži palee, mis pakkus huvitavaid peegeldusi.
Monet töötas iga motiivi kallal vahetustega kaks tundi, kui vaid ilm ja tema nõrgenev nägemine lubasid. Aga Monet jättis töö kõrvale, kuna tema naine Alice oli haigestunud leukeemisse ja ta pidi hoolitsema tema eest. Tema kauaaegne elukaaslane sellest enam ei paranenud ja Alice suri 19. mail 1911. See kaotus tõukas Monet’i kriisiperioodi, mille jooksul ta töötas väga vähe.(Zeidler 2007, 76-77)

TESTAMENT ORANŽERIIS

Alice surm viis kunstniku väga sügavasse kriisi, mida süvendas veel tema poja Jeani varajane surm. Tema kauaaegne sõber suutis lõpuks kunstniku veenda , et ta taas tööle asuks. Monet’il oli plaanis maalida kõrgeid kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte. Ta alustas tööd 1914. aasta juunis, pisut ennem kui algas Esimene maailmasõda. Peagi hakkas teda vaevama kahtlus kas ikka sobib sõja perioodil maalida vesiroose, kui samal ajal mehed lahnigus oma eludega hüvasti jätavad. Pärast sõja lõppu otsustas ta maaliseeria kinkida Prantsuse riigile. Kuni surmani töötas peaaegu pime kunstnik suure kirega 22 maali kallal, suutmata neist ühestki loobuda . Claude suri 6. detsembril 1926. 17. mail 1927. Aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet’ pärandit spetsiaalses selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries’ oranžeriis Louvre’i ja Seine’i lähedal Pariisi südames.

TUNTUIMAD TEOSED

„Impressioon. Tõusev päike“

Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal (vt. Lisa 5.) Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898 . aastal: „Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates – päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, „Havre`i vaade“ ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: „Pange „Impressioon“ (Mulje) ““.

„San Giorgio Maggiore videvikus“

Maal kujutab vaadet San Giorgio kloostrisaarele (vt. Lisa 6.). Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue. Monet maalis maali 1908. aastal Veneetsias. Ta käisid seal gondliga sõitmas, et nautida neid suurepäraseid ja unikaalseid päikeseloojanguid.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks tuleks öelda, et Monet oli oma ajastu üks silmapaistvamaid kunstnikke. Ta jäi oma valitud rajale kuni surmani ning näitas maailmale mismoodi näeb tema maailma. Sellest referaadist sain teada, et Monet’ teose „Impressioon. Tõusev päike“ järgi sai nime terve kunstivool . Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides , kui väärtuslikud teosed mida vargad plaanivad varastada. Selle referaadi tegemine on juurde andnud palju teadmisim, et Monet´oli impressionist, siis nüüd tean kus ta sündis ja mida ta oma eluajal tegi. Tema elu ei olnud sugugi kerge ning see töö andis seda ka selgelt edasi. Monet’i elust võime õppida nii mõndagi, kuidas elada rasketel aegadel ning tuleb hoida seda, mis on olemas. Ükskord tulevad ka paremad ja helgemad ajad.

KASUTATUD KIRJANDUS

Zeidler, Birgit. 2007. „Claude Monet“. Tallinn: Koolibri.

Mason, Antony. 1997. „Kuulsaid kunstnike:Monet“. Tallinn: Koolibri.

Kangilaski , Jaak. 2001. „Üldine kunstiajalugu “. Tallinn: Kunst .

Kangilaski, Jaak. 2004. „Kunstikultuuri ajalugu“. Tallinn: Kunst .

Krausse, Anna-Carola. 2006. „Maalikunsti ajalugu“. Tallinn: Koolibri.

Remmel, Aleksander. 1989. „Peatükke kunstiajaloost“. Tallinn: Valgus.

EE, 6 köide. Tallinn: Valgus. 1992.

Eneke, 3. Köide. Tallinn: Valgus. 1984.

Magnum Computers Inc. Cleveland People. http://www.clevelandpeople.com/images/france/claude-monet.jpg 27.02.2010

Colors Art Publishers. Monet on Canvas . http://www.monet-on-canvas.com/prod378.ht m 27.02.2010

Colors Art Publishers. Monet on Canvas. http://www.monet-on-canvas.com/images/san_giorgio_maggiore_at_dusk_monet_13.jpg 27.02.2010

Kuuse, Indrek. Väike kunstiajalugu. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/monet/pildileht/pilt5.html 28.02.2010

Hahn , Harley. Understanding Abstract Art. http://www.harley.com/art/abstract-art/monet2.html 27.02.2010

Canvas Replicas. Claude Monet Gallery II. http://www.canvasreplicas.com/images/Church%20at%20Vetheuil%20Claude%20Monet.jpg 01.03.2010

LISAD

Lisa 1

Claude Monet

Lisa 2

„Boulevard des Capucines“,(1873)

Lisa 3

„Church at Vetheuil“,(1879)

Lisa 4

„Heinakuhjad, (päikeseloojang)“, (1890-1891)

Lisa 5

„ Impression , Tõusev päike“, (Impression, soleil levant ) (1872)

Lisa 6

„San Giorgio Maggiore videvikus“ (1908)
21