Kunstiajalugu - romantism, klassitsism ja realism. (0)

1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited:
Klassitsism : Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut.
Näited:
*Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689- 1755 ) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713- 1784 ).
*Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur , Madeleine 'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese . (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited).
Romantism : Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis. Väärtustati sisemaailma. Põhinõue oli väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Toonitati iga kunstniku kordumatut isikupära. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides.
Näited:
*Kirjanik, filosoof Jean-Jacques Rosseau ( 1712 -1778), maastikumaalija John Constable (1776- 1837) ja luuletaja, graafik , maalija William Blake (1757-1827)
* Inglise park Apolloni templiga.
* William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''.
2. Romantismi maalitemaatika:
Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Eredalt on väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks.
3.Kriitiline realism:
* Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis.
*Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele.
* Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust .
*Otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe , Voltaire).
*Kirjanduses kinnistus 19. sajandi romaanis seoses kodanliku elulaadi levimisega.
*Läbimurdeni jõudis Stendhali romaaniga "Punane ja must" ( 1831 ).
*Viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
*See hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi.
*Ümbritsevat kujutati tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid.
*Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas.
*Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.
4. Vene realism:
*Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing, mille liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti.
* Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased.
5. Barbizoonlased - mõiste:
*1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama.
Seega hakatigi antud rühma kutsuma Barbizoonlasteks.
*Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni.
*Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau ( 1812 ­-1867).
6. Klassitsismi arhitektuur :
*Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile.
* Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis).
*Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809, arhitekt J. W. Krause ), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.