Pantsuse kunst 17. sajandil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Prantsuse kunst 17. sajandil

kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed ­ erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias ­ antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja) ° Hea klassikaline haridus ° Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja ­kirjandusest

Kunstiajalugu

3

doc

Prantsuse kunst 17. saj

Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688).

Kunstiajalugu

2

doc

Prantsuse kunst 17 sajandil .

Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna ko

Ajalugu

2

docx

Prantsuse kunst 17. sajandil.

KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) ­ 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt

Kunstiajalugu

4

doc

Barokk kunsti konspekt

Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak ­ LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund ­ Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale

Kunstiajalugu

152

docx

Barokk Prantsusmaal

● Versailles’ loss on pikerguse põhiplaaniga hoone kahe võimsalt eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee- ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune Peegligalerii, mille kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole.

Kunstiajalugu

4

doc

Kunst 17.sajand Euroopa

Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum

Kunstiajalugu

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj  Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)