meeleolu ja värvikasutusega teoseid. 7. Tähelepanu on kujutavatel motiividel. Ta maalid on kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelissesõitudest, mis on loodud erilise maheduse ja pehmusega. 8. Edgar Degas 9. 8 erinäitust 10. 11. Tundusid lohakatena, oli harjumatu 12. Auguste Rodin 13. Pronks, marmor 14. ,,Mõtleja'' , ,,Calais' kodanikud'' 15. Marmor - maalilisus, pehmus. Pronks ilmekad, dünaamiline pinnakäsitlus 16. Murule 17. ,,Suudlus'' (marmor), ,,Mõtleja'' (marmor ja pronks) 18. Vabadussammas, New York, 46m , 1886.a 19. Algselt nim. raidkujusid, mis olid üle elusuurused, nüüd suured kujud. 20. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal, impressionism andis tõuke, värvid kanti teosele punktidena puhtalt (segamata). 21. Georges Seurat 22. Puäntilistid, divisionistid 23. Nad uurisid seda, kuidas inimese silm näeb värve 24
8. “The Dance Class” Edgar Degas 9. “Woman with a Parsol-Madame Monet and her son” Claude Monet 10. “Bain a la Grenouillere” Claude Monet Impressionism kirjanduses ● 19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas ● Armastus ja loodus ● Luuletused, novellid ja lühiromaanid ● Iseloomulikud jooned: vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, maalilisus kirjelduses ja mämglev stiil ● Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20.saj. alguses ● Kirjandus rühmitus “Siuru” Marie Under (1883-1980) ● Impressionistlik noorusluuletaja ● Kuulus kirjandus rühmitusse “siuru” ● Luulekogud: “Sonetid”, “Sinine puri”, “Eelõitseng” ● Luule: armastusest ja loodusest, rõhutatult naiselik, palju lõhnu ja värve, palju aialilli, sonett, klassikaline vorm Impressionism muusikas
dramaatilist situatsiooni. · ´´ Püha Teresa ekstaas´´ on Bernini loomingu äärmuslik näide ning see mõjub lausa maaliteosena, on väga detailirohke, ekstaatilisuse toonitamine on üks barokivaimu tüüpilisemaid kehastusi. · Bernini loomingus olid ka purskkaevud. Kuulsaim neist on Roomas asuv ´´Triitoni purskkaev´´. See fantaasiaküllane purskkaev mõjub erinevate kunstiliikude sünteesina: maalilisus, skulpturaalsus ja ehituskunstilisus sulavad kokku üheks tervikuks. Kuldlõige on geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon.Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" , kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. Katri Tseskidov 10
"Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS" "PÕRGUVÄRAV" (KUJUTATUD 200 INIMFIGUURI) IMPRESSIONIST ID EESTIS AUGUST WEIZENBERG "LINDA" AMANDUS ADAMSON "RUSSALKA"
Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionismi mõjusid: Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu
kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2. Sõjalise otstarbega linnad Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad olid rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks, neil puudub keskaegsetele linnadele omane maalilisus, sest taoliste linnade peamine eesmärk oli kaitse. Tavaliselt need olid ainult kaitseotstarbelised linnad korrapärase tänavateskeemiga kindlustatud väikelinnad, milles loomulikult ei puudunud ka katedraal. Näiteks: kindluslinn Monpasier Prantsusmaal 3. Loomulikul teel kasvanud linnad Arvuliselt on neid linnu kõige rohkem. Loomulikul teel kasvanud linna südamikuks oli kas klooster või feodaali loss, mille ümber siis ajapikku
Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest,
Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level kirjandus teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil Impressionistlik kirjandus jõudis Eestisse 20.saj algul rühmituste "NoorEesti" ja "Siuru" kaudu. N:G.Suits Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud
vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine Edmond ja Jules de Goncourt, hingeellu, hetkemeeleolude ja Bernhard Kellermann, Juhani tundmuste esitamine Aho, Knut Hamsun impressionism 19.saj värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid traagiline elutunnetus, atastroofi eelaimus,sünged, võikad kujundid, sõda, kirjanduse modernistlikud voolud vaesus, suurlinnaelu (ekspreesionism);
Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga
1420-u.1481) Maalikunst: pinnaline käsitlus, rahulikult Jean Clouet (u.1485-1541) suurejooneline, kuiv, peategelased on esile Francois Clouet ( u.1505-1572) tõstetud värvidega, täpsus, peened kostüümid, maalilisus, sügavus, selge stiil, 17.saj barokk Itaalia Arhitektuur: sakraalehitised, paarissambad, Arhitektuur: ümarkaared, viilud, kolmveerandsambad, Giogomo Vignola ( 1509-1573) keerdsambad, dekoratiivsete raamide Carol Maderna (1556-1629)
teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919).
· Hieronymus Bosch-,,Lõbude aed", ,,Risti kandmine" 2)Kõrg- · Albrecht Düren-sakslane, ,,Autoportree", ,,Neli ratsanikku", ,,Püha Miikaeli võitlus lohega", ,,Aadam ja Eeva" · Hans Holbein-,,Henri VIII", ,,Saadikud" · Mathias Grünewald-,,isenheimi altar" · Pieter Brueghel vanem-,,Jahimehed", ,,Laiskade maa", ,,Maastik Ikarose hukkumisega", ,,Pimedad", ,,Talupoja pulm", maastikumaalid Barokk · Taotleb rahutust ja dünaamilisust · Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj · Sujuvad värviüleminekud, soojad toonid ilma teravate piirjoonteta, heleda ja tumeda kontrastid, erinevate materjalide loomutruu edasiandmine · Pingelised ja hoogsad stseenid, rõhutatud diagonaalsuunad, ebatavalised poosid, jõulised ja vormikad inimesed, väänlevad kehad, ülepaisutatus 1)Absolutism ja katoliiklus · Hispaania, Itaalia, Flandria, Lõuna-Saksamaa
" Noh, võib öelda, et mitte kuigi palju, Triigi maalid jäid ikka kuhugi juugendliku joonistusliku laadi juurde. Lisaks sümbolistlikud elemendid. Pariisist tehti haake Norrasse, mille maastikud olid veel lummavamad kui Ahvenamaa omad. Pariisi uuemad kunstisuunad jäid Triigile võõraks ja nii lahkus ta sealt 1908. aastal. Järgnevad aastad veetis ta vaheldumisi Eestis ja Peterburis. Talle istus pigem vene sümbolisti Nikolai Roerichi laad kui Pariisi maalilisus. Triiki inspireeris ka Norra kunstnik Gerhard Munthe. Triigis süvenes huvi rahvakunsti vastu, ta käis koos teiste kunstnikega Kristjan Raua organiseeritud vanavara korjamisel. Sünnivad maalid "Lennuk", "Sõjasarv kutsub" jt. Valmib ka palju portreid, millest märkimisväärsem on Ants Laikmaa oma 1913. aastast. Siin näeme otsustava pilguga meest, kes on oma jalutuskepi tugevalt käte vahele surunud. Nägu, millele langeb valgus, on modelleeritud värviga
1903) "Teatriväljak vihmas"1898 "Puhkavad heinalised" Alfred Sisley (1839-1899) "Udune hommik" "Tee väikse linna lähedal" Berthe Morisot (1841 1895) "Peitusemäng" Impressionism kirjanduses 19.20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid luuletus, novell, lühiromaan Impressionistid väliskirjanduses Prantsuse- Norra - vennad Knut Edmond ja Hamsun Jules de Goncourt Saksa - Bernhard Soome - Kellermann Juhani Aho Impressionism eesti kirjanduses Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses
läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse.
Iseloomusta valgustuskirjandust. filosoofilise kallakuga; usk inimese mõistusesse ja inimloomu headesse algetesse ROMANTISM Aeg, esindusriigid. 18.saj-19.saj esimene pool; Romantism erinevates riikides, peamised autorid. *Prantsusmaa: Hugo, Merimee, G. Sand/ *Inglismaa: Byron, Shelley, Walter Scott/ *Saksamaa: Novalis, Hoffmann, vennad Grimmid/ *Ameerika: Edgar Allan Poe Romantismi tunnused. tundelisus; maalilisus; gootipärasus; romantikuid ei huvitanud see, mis tegelikult on, vaid see, mis võiks olla; eelmäng on gootipärane, et tekitada hirmu Mérimée „Carmen“
Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Veneetsias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. teisel kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt
mulje. Kasutasid spektrivärve. Kujutised maalidel jätavad tardunud ja veid läbipaistva mulje. Teemasid võeti kaasaegsest elust. Ekspressionism expression - väljendus. Tekkis 20. saj algul Saksamaal. Kunstnikud koondusid kahte kuulsasse rühmitusse: Die Brücke (Sild); Der Blaure Reiter (Sinine Ratsanik). · Loobusid tegelikkuse väljendamisest ja muljete jäädvustamisest. · Neid ei huvitanud maalilisus ja ilu vaid kunstniku mõtte ja elamuste väljendamine. · Suurema väljenduslikkuse saavutamiseks lihtsustasid või moonutasid kujutatavat. · Kunstis väljendati esimese MS eelseid hirme ja ärevust. · Tõid vaatajate ette viletsuse, surma ja moraalse allakäigu. · Iseloomulikud on määrdunud värvid, teravad kontrastid. Ülekaalus on must ja punane. · Pintslitõmme on järsk ja äge, mis muudab maali pinna krobeliseks.
KUNSTIAJALOO KONSPEKT IV ABSTRAKTSIONISM(1910, nonfiguurne, esemetu kunst) Pilt on abstraktne siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Abstraktsionismil on 4 suunda: I Ekspressiivne suund VASSILI KANDISKY, motiiv on segav asjaolu; kunst on sarnane muusikale rütm, maalilisus, värvide mäng. II Konstruktiivne/Geomeetriline suund PIET MONDRIAN, kuulsaks sai tema õlimaalide seeria suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITS ,,Must ruut valgel taustal" 1913 III Tegevusmaal JACKSON POLLOCK, tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri-migri. IV Op-kunst nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY
° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena ° Kujunes välja eriline paraadportree tüüp ° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine ° Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud ° Louis XIV paraadportree Skulptuur Pierre Puget ° Omapärane ja haarav looming ° Ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise traagikasse kalduva emotsionaalsuse ° ,,Krotoni Milon" antiikaja maadleja Antoine Coysevox ° Töötas õukonna juures ° Baroklikud, klassitsistlikud ja puhtrealistlikud jooned parimates töödes (eriti portreebüstid) ° Kuningas Louis XIV Francois Girardon ° Peamiselt klassitsistlik ° Sümmeetria
Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine, sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas, Prexiteles, Lysippos. Teosed: Lysippos ,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab
Lühirealised, üksikuid sõnu esiletõstvad stroofid on siin asendunud kindlakujuliste klassikaliste vormidega, esmajoones sonettidega. Kui ,,Lauludes" domineerisid nukrad talvepildid, siis "Kaugetes randades" asuvad kesksel kohal kevadmotiivid. Rohkem kui kolmandik Ridala maastikumaalidest on õhtumeeleolud, mida ta varjundirohkelt on eritlenud. Õhtupiltide hulka kuulub ka klassikalise väljendusega ja vistiti ka muidu Ridala kõige õnnestunum sonett ,,Luiged", milles maalilisus ja meeleoluline sügavus on leidnud hea sünteesi. 7 KOKKUVÕTE Ridala edasiviiv osa eesti luules piirdubki peaasjalikult kahe koguga: ,,Villem Grünthali Laulud" ja ,,Kauged rannad". Tema hilisem luulelooming lisas vähe uut ning muutus raskepäraseks ja puiseks. Eesti kirjandusajaloos on Villem Grünthal-Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. 8
Esimeseks eredaks leheküljeks kodumaises loomingus kujunesid Saaremaal tehtud tööd. Nende hulgas domineerivad rannaäärsed värvirõõmsad loodusmotiivid, mis kutsuvad esile assiotsiatsioone mitte üksnes neoimpressionistide, vaid ka foovide värvierksust ,,Maastik punase pilvega". Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal ,,Merikapsad". Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine. Konrad Mäe Norra-perioodi maalides avaldub, nagu teistegi Norra matka läbiteinud kunstnike töödes, ka kalduvus dekoratiivsusele ning stiliseerimisele. Kohati liigub sellega joonte juugendlik voolavus, vormide pikaksvenitus, omapärane ornament või mosaiiki meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva väljendusjõuga
77. Mis on eksistentsialism, milline on maailmavaade ja millised tegurid on selle kujundanud? V: irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias, inimest täidab hirm ja tülgastus, mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus. Modernism arvutimängud, muusika, meilid, msn Postmodernism - hooned kooskõlastatakse looduskeskkonnaga. 79. Mis on sofism? V: pette ehk ühisjäreldus, nt: valetaja. 80. mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? V: mõistuspärane meetod kõik olgu mõistusega kooskõlas. 81. mida tähendavad hereesia ja ketser? V: hereesia väärõpetus katoliku kiriku seisukohalt Ketser katoliku usust taganenud ususalgaja. 82. Mis on maagia? V: hinge ja loodusjõudude kasutamine.
originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; Ilmingud: Hooneid püütakse kooskõlastada loodusega, uute kult.väärtuste loomisel pöörduti vanade kult.väärtuste poole. 21. Sofism- pette e. püüniskujutlus; loogikaseaduste varjatud rikkumine väärseisukohtade tõepäraseks esitamiseks. Vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole
Kunstnikud õukonna teenistuses enamasti. Temaatikast esindatud enamik zanreid - Vennad Le Nain'id, Georges La Tour, Nicolas Prantsusmaa allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. Kaks suuna - realistlik ja idealiseeriv. Poussin, Claude Lorrain. Saksamaa: aRhitektuuris maalilisus ja dünaamilisus, raskupärasus, detailiderohkus. Bartolomeo Rastrelli, Carlo Rastrelli, Niccolo Muud Euroopa maad Venemaa: Barokk levis arhitektuuris ja skulptuuris. Eesti: Kadrioru loss. Michetti, Christian Ackermann. Suured pinnad, heleda koloriidiga maalid, kangapinnad, hiina kunst ja jäljendamine.
Kujutavad inimemotsioone paatose ja zestideta. · Hegeso hauasteel Pheidiase koolkonna kõrval tuleks ära nimetada ka: KRESILAS ,,Periklese portree" Näojooned on idealiseeritud. Algselt pronksist, säilinud roomlaste marmorkoopiad. · Nike templi balustraadi friis Ateena akropolil. Sandaali jalast võttev Nike: maitsekus ja virtuoosne tehnika meisterlik kehavormide ja riide kujutamine maalilisus ja liikumine Hilisklassika e teine õitseaeg e kaunis stiil 4. saj eKr o Taandub pidulik, enesekindel rahu o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. o Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine o Õrnus leebus kunstis kaunis stiil o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast.
Kokkuvõte Esimene peatükk · 1940ndatel Oranis-harrilik linn, inetu, kaubalinn, moodne linn, raha tähtsus, hoolimatus, kõledalt tühi ümbrus, puudub rohedus, maalilisus,varjutab mere, - Prantsuse prefektuur Alzeeria rannikul · rotid hakkasid surema · kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali
loodusvormide, kogu nähtava rahutus, liikuvus, vormide Vabadusvõitluse vaim - ülekeev temperament, zanrimaal, maastik, maailma veenvam ja tõetruum mitmekesisus, kontrastsus, suunad ja impulsid intensiivsus, joovastav toredus, natüürmort, meremaal, jäädvustamine, uus ilmekus, MAALILISUS, hispaania kunstile. Ei ole dünaamika, // õrn, närviline, portree, järjekindel suurejoonelisem kujutamisviis, tunnete avaldamise püüd, reaktsiooniline ega maaliliselt pehme, poosid efektsed loomutruudus, realistlikkus, tunnete ja elamuste vahetumad ja soojad ja küpsed värvitoonid äärmuslik kuigi vabad, õrn värviharmoonia, ümbritsev elu kogu selle
kolmandaks ,,ajaloo avastamisega" kaasnevaks nähtuseks oli ajaloo sidumine rahvuse ja Maaga. (L. Kaljundi, T-M. Kreem, J. Kreem, A. Mäesalu, I. Põltsam-Jürjo, Sissejuhatus. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost L. Kaljundi, T-M. Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013, lk 13. Vt ka Linda Kaljundi artiklit ,,Balti ajalugu, kolonialism ja kul-tuurimälu. Friedrich Ludwig von Maydelli ajaloopildid" käesolevas erinumbris.) Maalilisus ja romantilisus olid ajastu maastikupiltide domineerivaks jooneks: enami-kus 19. sajandi vaatealbumites sulanduvad varemed idüllilisse maastikku. Nagu eeltoodud tsitaadidki näitavad, esineb sõnapaar ,,maalilised varemed" reaalselt enamikus tekstides, olles rohkem kui lihtsalt ajastuomane stereotüüpne sõnakõlks. ,,Maalilisus" on nüüdseks oman- danud laialdase tähenduse ja käibe, ent antud kontekstis on see termin eestikeelse vastena
pärjad, looklevad taimed, Palju aknaid, alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili, mäss tööstuse vastu kunstnikud: V. Horta, A.Gaudi, H. Guimard, P. Behrens, Jan Toorop, Gustav Klint EESTI KUNST 20.SAJ ALGUSES rahvuskultuuri areng, Tartus Kunstiühingu Pallas kunstikool, Kristjan Raud „kandlemängija, puhkus rännakul, kalevipoeg“ Ants Laikmaa- heledus, maalilisus, realism FOVISM JA EKSPRESSIONISM fovism- kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Puhas, kõlav värv, FOOVIDE RÜHMITUS prantslased kunstnikud: Henri Matisse „tants“ Raoul Dufi „rannas“ ekspressionism- rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner „Marcella“ ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud
kunstnikke: Peetrus Cristus, Van der Leyden, Gossaet. Saksamaa: vahepeal Euroopa maalikunsti paremike hulgas; eeskujuks Madalmaad ja Pr.maa; tähelepanu köidavad erinevad karakterid; renessanssi teerajaja; Konrad Witz Sveitsis, tuntav gooti jäikus; peen maastikumaalija; Peetruse kalapüük; Schongauer eeskujuks Van den Weyden; lühendas väikesemõõdulisi pilte; intiimsus, maalilisus; pani aluse graafikale; Ristikandmine; Dürer Ungari päritolu; reisis Itaalias; alustas graafikuna; graafiliste lehtede sarja Suur Passioon(kristuse kannatuse lugu); veel üksiklehti- tuntumad Simpsoni võitlus lõviga, Nemeesis (kättemaks) ja Aadamat ja Eevad kujutav graafiliste lehtede sari; pärast teist Itaalia reisi hakkas tegelema maalidega; portreed: autoportree Kristusena, autoportree aktina; noore mehe portree; kõige täiuslikuim maal: 4 apostlit
selgitamiseks kirjandusliku kohtu, mis on jäänud kultuurimälussse kui "Kalevipoja kohus". Kristjan Raud aga jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913 1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Neis teostes on varjundirikas maalilisus pidulikus kooskõlas kompositsioonilise selguse ja monumentaalsusega. 3.5 K.Raua stiili kujunemine Pärast 1926. aasta Pariisi reisi kujunes välja Kristjan Raua ainuomane stiil, arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee
Kümmenkonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan raud, ants laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni eestis nähtud realismiga. Raua loomingus liitusid rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja kalevipojast leitud teemad, tema tegi ka kalevipoja illustreerimise. Laikmaa võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses impressionismi heledus ja maalilisus, varsti soome rahvusromantism ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Tema tööd aga siiski põhiliselt realistlikud. Pastelltehnikas portreed ja maastikud. Eesti kuulumise tõttu vene koosseisu oli Peterburis kõrge kunstiakadeemia, kus õppisid E.r.k alusepanijad. Alusepanijateks olid Weizenberg, Kõler , Adamson. Kõleri idealliks oli küll vene akadeemiline maalikunst, aga mitmetes väiksemates töödes oli lähedal realismile. Skulptor weizenbergki areenes realismi suunas, Adamson teine
peatänav. bagh islami aed. balustraad (pr. balustrade) käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake, tulband. barokkstiil 16. saj lõpul itaalia hilisrenessansist võrsunud ja 18. saj keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil, mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine. basiilika (ld. basilica > kr. basilike stoa kuningakoda) keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Antiik-Kreekas olid basiilikad ametniku või kõrgema tegelase eluruumideks, Vanas Roomas turu- või kohtuhooned, varakristlikul ajal kujunesid kirikuhooneteks. bellevue (pr.) /hääldus: belvü:/ kaunis vaade, kerge tornikujuline ehitus või
ptk. Kõrgrenessanss Tizian(1480/90-1576). Oli Veneetsia kunstnik. Õppis G. Bellini juures ja hiljem ühines Giorgione töökojaga. Tööd olid algul unistavad ja lüürilised. 1510. aastast saabub tema isikupära. Teemaks oli: madonnad, mütoloogia, pidustused. Sai tunnustuse paavst Paulus III'lt ja temalt ka tellimusi. 1550. aastast töötas Karl V'le ja teistele mõjuvõimsatele isikutele. Loomingu kõrgperiood oli 1530-1550. Töid iseloomustab diagonaalne kompositsioon, vaba maalilisus, tähtsam oli pildil värv, ei rõhuta kontuure. Dramatism kangelase huku ja kannatuse teema. Kasutas tumedat koloriiti(kuld ja pruun). 1511. a. on ta Phadovas. Sel perioodil teeb freskosid, puulõikeid ja lõpetab Giorgione töid. Maarja lapse ja nelja pühakuga 1511 Mustlasmadonna Püha perekond 1514-1520 oli Veneetsia riigi kunstnik. Maarja taevasseminek Taevane ja maine armastus Flora Keiser Denar e. Maksuraha e. Kristus ja Variser
sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus. Arhitektooniliselt tervikliku kompositsiooni asemel on maalilisus, tasukaalu asemel hoogne liikumine. Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ,,Päev", ,,ÖÖ", ,,Püha Katariina müstiline abielu", ,,Madonna Püha Jüriga". VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL
ASGER JØRN 1914- 1973 KAREL APPEL 1921- 2006 (relieefsus lauatükkidel, kergelt naiivsed, lapselikud; ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine!) CORNEILLE, õieti Guillaume Cornelis van Beverloo 1922- 2010 Ben Nicholson 1892-1982: geomeetriline abstraktsionism -Nicolas De Stael (vene päritolu aadlik) Pariisi tekib uut tüüki abstraktsionism impressionistlik abstraktsionism. Puudub puhas geomeetria, maalilisus, kokku sulavus, looduse ja orgaanilise maailma põhjal loodud mulje suur üldistus. Poljakoff Maurice Esteve; teadlik komponeerinime; värvide paigutus, organiseeritus pole põhiosas spontaanne Pierre Soulages; kaalutletud kompositsioon Hans Hartung - spontaansem Wols tegelikkuse fragmendid NEODADA 50ndate lõpus hakkas tekkima uus kunsti tegemise viis, millel on palju erinevaid allikaid:
kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria. Arhitektuuris võib pitoresksust leida nt Inglismaal võltsvaremete ehitamisel. (Inglismaal tegeleti gootikaga juba 18. sajandil, kui pitoreskse varemetevaimustuse raames uuriti oma, pikkade traditsioonidega inglise gootikat ja loodi ka võltsvaremeid oma juurte rõhutamiseks.) Tõeline picturesque ehk "nagu pildis" maastik. Kasutati maastiku iseloomustamiseks. Maalilisus. Edmund Burke - Ülevuse ja ilu kategooriad subliimse ehk üleva kui esteetilise mõiste väljakujunemine. Ülevus ei pea olema ilus, vaid ka suur/kolossaalne/hirmus. Joseph Addison Tõi esile novelty/uudsuse mõiste, Picturesque Tourism. Variantide rohkus. Ta oli Prantsuse stiilis regulaarparkide vastu, samas kui vabakujunduslik park meeldis talle. Tema arvates peaksid vahelduma salud ja avatud vaated. Sõnastab Capability Browni loodud maastikke.
Muutub teoste sisu, aeg ja elulaad on teised. Murranguks on Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. Muusika tõusis kõige kõrgemale tasemele, ülistatakse palju luuletustes, sugulus jooned barokkiga. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu, pärast 100 aasta möödumist esitati taas Bachi Matteuse passiooni, sai alguse tava mängida varem loodud muusikat. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid:
sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. ● Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. ● Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus. ● Arhitektooniliselt tervikliku kompositsiooni asemel on maalilisus, tasukaalu asemel hoogne liikumine. Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. ● Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. ● Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ● „Päev“, „ÖÖ“, „Püha Katariina müstiline abielu“, „Madonna Püha Jüriga“. ● VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL
kunstikooli, Laikmaa Tallinnas ja Raud Tartus. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni Eestis nähtud akadeemilise realismiga. Raud tuli Eestisse ja tema loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast'' leitud teemad. K.Raud viljeles peamiselt söejoonistust ja graafikat. Ants Laikmaa reisi palju ja võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses loodud teostest on tajutav impressionismi heldus ja maalilisus. Varsti lisandusid some rahvusromantsimi ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Laikmaa parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud eesti haritlaste pastellitehnikas portreed ja maastikud. Oluliselt uuenduslikuma kunsti tõid Eestisse kirjandusliku rühmituse ,,Noor Eesti'' ideede või tegevusega seotud kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triikja Jaan Koort. Nad alustasid oma õpinguid Peterburis, kuid 1905.a. revolutsiooni sündmuste mõjul siirdusid Pariisi, kuhu 1907a
sajandi (või 19. saj?) jooksul. Impressionstilik ühissuund on vägagi tajutav, nt "Fauni pärastlõuna", mis on kirjanduslik tekst, sellele kirjutatud muusikateos ja sellele on kirjutatud ka kujutav ballett. Kunsti põimumine ka kõiksugu muude sfääridega: religiooni, filosoofia jne. Kirjanduse puhul on taotletud nii muusikalisust kui ka maalilisust. "Fauni pärastlõuna" taotluseks on musikaalsus, siit tekib järeldus, et erinevatel keeltel on erinev heliline koosseis. Kirjanduse maalilisus - oluline ka realistlikus proosas lisaks romantilisele proosale. Igasugused segud, vastandused - ülemus ja madalus, naer ja nutt on põimunud ja lähevad üksteiseks üle. Romantikud olid osavad tragikömöödiat esitama. Tavapärane ja tavapäratu. Fantaasia - mida vohavam on kuntsniku kujutusvõime, seda parem kuntsnik ta on. Grotesk - ilusa ja inetu segamine, maailma kujutatakse groteskselt ja koomiliselt. Subjektiivse inimese avastamine, looduse taasavastamine.
laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse
1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit „ekspressionism“ (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism „taandarenenud kunstiks“ ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse
kõige huvitava ja õpetliku kõrval ka tema isiklikku ellu määrava muudatuse tõi. Turnee ItaaliaLondon kulges läbi Sveitsi, Prantsusmaa, BadenBadeni hertsogiriigi, Preisimaa, Austria ja Belgia. Palju huvitavat pakkus Verdile Sveits. Ta tõusis St. Gotthardi tippu, viibis Lugano järve ääres, nägi Wilhe1m Telli kapelli, elumaja ja ka seda kohta, kus legendaarne vabadusvõitleja kurikuulsa Qessieri maha lõi. Inglismaal veetlesid teda Londoni ja selle ümbruse maalilisus ning Kuningliku Teatri suurepärane orkester. Millega ta aga kuidagi harjuda ei saanud, olid Londoni tusane ilmastik, suits, udu ja söelõhn. "Röövlite" esietendusel 22. VII 1847. a. laulsid peaosa kuulus inglise ööbik Jenny Lind ja Luigi Lablache. Ehkki ajakirjanduse kinnitusel vaid vokalistide esmaklassiline koosseis ooperile esialgse edu garanteeris, pakkus teatri direktsioon Verdile tulusa kolmeaastase lepingu, millest maestrol teda
1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse
laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse
Aed on loodud õukonnaaednik Johann Prokop Mayeri (1737-1804) poolt. Ta kasutas teadlikult vanamoelist, geomeetrilis-sümmeetrilist maneeri, kusjuures pööras tähelepanu üksikute suletud aiaosade terviklikule detailsele töötlusele. REGULAARAIAD HISPAANIAS Varasemad mõjud sai hispaania aed loomulikult maal säilinud mauri traditsioonidest. Hiljem järgiti järjekindlalt Itaalia eeskujusid; kõik tähtsamad aiad olid itaallaste kavandatud. Hispaania aiakunstis põimus religioossus ja maalilisus. Sevilla mauride kindlus Alcázar oli juba keskajal siirdunud kristlastele ning 14. saj oli selle varemetele ehitatud kuningaloss ja aed. See säilitas selgelt islamiusu tunnusjooned. Põhikompositsioon koosnes nii mauri- kui ka renessansiteemadest (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 80). REGULAARAIAD SKANDINAAVIAMAADES Skandinaaviamaadest tulevad barokk- ja rokokooajal kunstimaadena arvesse Taani ja Rootsi, vähemtähtis on Norra, veel tugevamini jääb tagaplaanile Soome.
annaabi.ee 
