Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

III maailmasõda (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

III
Maailmasõda
Inimelud
muutuvad aina väärtuslikumaks ja on raske saata sõdureid sõtta,
ning ohukolletesse. Siiski on märke, et võib toimuda III MS, selle
vastu on küll enamus inimestest kuid kuniks on ohtu vabale maailmale
peab töötama võimaliku terrori vastu. Maailmasõda oleks võib-olla
liialdatud ütlemine kuid kindel on see, et kriise võib toimuda ja
toimub praegugi. Arenenud riigid peavad koos töötama, mitte ainult
selles suunas, et võimalikult hea sõjaline varustus ja kaitse endal
oleks vaid tuleb läheneda asjale natuke teise nurga alt. On selge,
et põhiline oht meile ja kõikidele NATO ja Euroopa Liidu riikidele
põhiline oht tuleb ikkagi arengumaadest, peab töötama rohkem

III maailmasõda #1 III maailmasõda #2 III maailmasõda #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jamnesus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis

vahendina. 20. sajandil toimus vastupidine pööre: sõda oli raske kontrollida ja pigem kontrollis sõda diplomaatiat.3 Diplomaatia ja relvade arenemine tähendas esimese osatähtsuse vähenemist – relvaarsenal rääkis juba end eest. Tulejõudu oli vaja aga ka kuidagi kasutada, kas siis praktiliselt või ideoloogiliselt. Ameerika Ühendriikide puhul hakkab külmas sõjas silma eelkõige vaenlase kuvandi loomine. Nagu Teist maailmasõda, nähti ka külma sõda USA-s patriootlikuna ja vabaduse triumfina totalitarismi üle. Nõukogude Liit oli vaenlase rollis ning see andis ameeriklastele nende arust diplomaatilise õigustuse maailma kommunismi eest kaitsta.4 Külm sõda oli USA-le rahvusliku alatooniga – see konstrueeris globaalse välispoliitilise fenomeni koos sügavate sisepoliitiliste implikatsioonidega. 5 Diplomaatia toimus kõrgemail tasandil ning suurimate panustega kui kunagi varem.

Õiguse kujunemine
thumbnail
11
docx

Interneti positiivsed ja negatiivsed mõjud ühiskonnale

Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusam

It eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed...
thumbnail
7
doc

Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil

Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit? Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja ­kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid. Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid, mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne. Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö ,,laia ilma" rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahkuma sissetulekute erinevus võrreldes t

Eurointegratsioon
thumbnail
25
doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin. Enne oli sõlmitud Belgia neutraliteedileping, millega seda riiki ei oleks tohtinud kaasata sellesse sõtta. Hiljem Saksa diplomaadid väitsid, et neutraliteedileping on vaid paberilipakas (toetas Hobbsi ja Austini võimuteooriat). H.L.A. Hart ,,Concept of Law" Kas rahvõ on õigus? Sanktsioon on üks viise, ta on ikka õigus (?)

Õigus
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. Põhjenda natsionalismi esiletõusu. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Enne Teist maailmasõda oli rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega. Rahvuslus ja ühiskonna kaasajastumine

Ajalugu
thumbnail
23
docx

Sõda terrorismiga

austama teisi kultuure ja religioone, mõistma nende erinevusi ja seda, et pluralism ei pea alati halb olema. Praegune situatsioon on kujunenud tänu olukorrale, kus läänemaailma vajaduste rahuldamine ületab nö terroristlike riikide piirid. Kui me suudaksime olla vähegi tolerantsed, kindlameelsed, julged ning sallivad, muutuks maailm meie ümber tunduvalt paremaks. Üks on igatahes kindel, midagi tuleb muuta praeguses, globaliseeruvas maailmas, kui me ei taha algatada palju räägitud III maailmasõda ja seda mitte riikide vahel, vaid usundite vahel. Jääme lootma, et 21.sajandi suurim väljakutse saab ka sajandi parima lahenduse. Kasutatud kirjandus 1. http://estonia.usembassy.gov/inimoig04.php 2. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=255 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Guantanamo_Bay_detention_camp 4. http://www.sirvilauad.ee/?q=node/108 5. http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/030-41208-308-11-

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi

Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised,...
thumbnail
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensu

Ühiskond




Kommentaarid (2)

kala115 profiilipilt
kala115: väga huvitav aga minul on teine versioon 3 maailmasõjast
16:04 02-03-2009
mgm22 profiilipilt
mgm22: kübersõda :D
22:26 05-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun