Arutlus maailmasõda (0)

20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal-poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi.
Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles 'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta.
Pärast Esimest maailmasõda oli Saksamaa täielikult laostunud. Riigile majandusliku abi pakkumiseks koostati Dawesi plaan, mille kohaselt pakkus USA Saksamaale rahalist abi. Pärast Teist maailmasõda toimis Trumani doktriini kehastusena Marshalli plaan. Abi anti kõigile abivajavatele Euroopa riikidele. Selle eesmärgiks oli kommunismi leviku piiramine. Leian, et kuigi Marshalli plaan süvendas lõhesid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, hoidis see kogu Euroopa majandust stabiilsena.
Maailmasõdade tõttu oli Euroopa majandus raskes seisus. Pärast Esimest maailmasõda valitses majanduses liberalism ja vabakaubandus , mis viis lõpuks ülemaailmse majanduskriisini. Seega ei olnud vabakaubandus Euroopa tingimustes sobilik. Pärast Teist maailmasõda välditi taolist liberalismi ja tehti tihedamat riikidevahelist koostööd parema majanduse nimel. Ka Saksamaa kaasati riikidevahelisse koostöösse, kui moodustati näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühing. Selline koostöö on hoidnud Euroopa ja ka maailmamajanduse püsivana mitmeid aastakümneid. Alles viimane majanduskriis (2009) on raskendanud terve maailma toimetulekut.
Rahu säilimiseks moodustati pärast mõlemat maailmasõda rahvusvahelisi organisatsioone. Pärast Esimest maailmasõda moodustatud Rahvaste Liit oli paraku vaid Euroopa- keskne ning ei suutnud järgmist sõda ära hoida. Samuti puudusid Rahvaste Liidul sõjalised vahendid ning organisatsiooni otsused ei olnud kohustuslikud. Pärast Teist maailmasõda loodud ÜRO-sse kuulus ka USA. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) otsused olid kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Organisatsioonil olid ka rahuvalvejõud, suuresti tänu millele ongi õnnestunud Kolmanda maailmasõja vältimine.
Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga. Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Liit ainus tähtis sotsialistlik riik. Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul. Ideoloogiline lõhestatud viis maailma Külma sõjani, mille tulemusel Nõukogude Liit lõpuks lagunes .
Leian, et mõlemad maailmasõjad olid maailmale vajalikud ja ainult tänu neile oleme jõudnud punkti, kus võime eluga Euroopas rahul olla. Kolmas maailmasõda ei ole veel alanud tänu rahvusvaheliste organisatsioonide tihedale koostööle ja maailmamajanduse osavale kujundamisele. On näha, et inimkond on õppinud Esimese maailmasõja järgsetest vigadest.