Demokraatia
krahh maailmasõdade vahelises Euroopas-kas paratamatus ?
Esimese
maailmasõja tulemustega jäid rahule vaid vähesed riigid. See tõi
kaasa rahulolematust inimestes ühiskonnakorralduse suhtes ning
kahtlused demokraatia efektiivsuses. Kuid kas demokraatia krahh
maailmasõdade vahelises Euroopas oli ikka paratamatus ?
Peale
Esimest maailmasda lootsid paljud rahvad , et üleminek
demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu.
Kuid majanduslik heaolu ja poliitiline stabiilsus ei saabunud kohe
ning paljudes Euroopa riikides võis näha demokraatia kriisi.
Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade
põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
silmviburlane
Õppematerjali autor
Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teiseks rahvad ja kommunistid. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord. Manipuleeriti rahvast kaasama poliitikasse. Laiendati valismisõigusi ja see tõi kaasa uued ja suuremad valijate rühmad
Itaalia ja Jaapan ei saanud ka sõjast mingit kasu, nad pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja
rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada. 2) Pettumine Versailles' süsteemis:paljud rahvad, eriti sakslased, pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega'' valitsuse üle. 4) Majanduslikud raskused: tulevased diktaaatorid lubasid võimule pääseda riiigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed
Komiterni katsed läbi kukkunud. Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes majanduse tõusuga. USA rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati saksa reparatsioonikoormat ja pikendati tähtaegu ning USA andis ka laenu. See mõjus Saksale elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus ülesmäge kogu Euroopas. 1920ndate teisel poolel majandusbuum, see tugines laenuvõimalustel. Osteti kokku aktsiaid. Suureneva tarbimise tõttu püsis tõusuteel, kuid areng oli ebaühtlane, kuna kasv ainult teatud aladel. Riikidevahelised keerulised laenusuhted muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted 1925. Locarno konverents- võtsid osa Ing, Pr, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksa, nad osalesid võrdõiguslike partneritena
rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada. 2) Pettumine Versailles' süsteemis paljud rahvad ( eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toestasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. 4) Majanduslikud raskused tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. aastal üritas
Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid