Mart
Linnas
AI-11
Kas
maailmasõjad oleksid võinud olemata olla?
Maailmasõdade
vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda
ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad
võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks
olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun
kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk.
Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu
et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mart Linnas
Õppematerjali autor
Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vaid tehti laenu naaberriikidele või anti raha et naaberriigis firma teha ja olla seal firmal kaasosaline. Prantslased tegid Venelastele laenu, siis purunes Venemaa suhteliselt kiiresti aga kui tuli võimule kommunistid siss ei makstud võlga tagasi. Vastuolud teritooriumi jagamisel imperialism. Inglismaa kolooniad: Kanada, Austraalia, India. Prantslaste kolooniad asuvad põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate
SB ja Pr. kartsid, et Rahvasteliidu liikmeks saanud Balti riike tuleb hakata Venemaa võimaliku agressiooni korral abistama ja et sellega võib ka rikkuda suhted uue Vene valitsusega, mida loodeti võimule tulevat pärast bolševike kukutamist. De jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu 1921. aastaks oli aga Eestit, Lätit ja Leedut juba ühe tervikuna nägema hakatud (arvatavasti ameeriklaste eestvedamisel). Euroopa riigid oleksid valmis olnud tunnustama Lätit ja Eestit, Leedut aga tema sel ajal veel lahtiste piiriküsimuste tõttu mitte. Muutus lääneriikide poliitikas tekkis 1920.–1921. aasta vahetusel. Lõppes Poola–Nõukogude Vene sõda, Vene valged said lõplikult lüüa. Ka Wrangeli vägede kaotus Punaarmeele 1920.a. Krimmis. Sai selgeks, et enamlased jäävad Venemaal võimule pikaks ajaks. Eesti, Läti ja Leedu lõplik ja üleüldine de jure tunnustamine algas alates jaanuarist 1921,
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalus
*Esindajad: D. Lloyd George, G. Clemenceau, V. Orlando, W.Wilson >28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Saksamaaga: a)Saksamaa alade kärpimine: *Elsass-Lotring Prantsusmaale * Ülem-Sileesia Tsehhoslovakkiale * veel maid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale =>NB! Pooltel loovutatud aladel kõneldi saksa keelt b) demilitariseerimine: *sõjaväes võis olla max 100 000 meest, sh 4000 ohvitseri *sõjaväeteenistus keelatud *lennukeid, tanke, allveelaevu ei tohtinud olla c)pidi maksma reparatsioone * Saksamaa ei suutnud tasuda esimest sissemakset *vastutasuks okupeeritakse Prantsusmaa eestvedamisel 1923. a Saksamaale oluline Ruhri tööstuspiirkond =>majanduse kokkuvarisemine, 1923. a huperinflatsioon
(9.aug 1945) kiiritustõppe 340 tuhat inimest. Lääne-Euroopas 1939-1940 hästi toiminud sakslaste välksõja taktika kukkus sõjas NSV Liiduga läbi. Sõda “barbaarse” NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas: Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde; korralikud teed puudusid; põletatud maa taktika kasutamisega hävitasid venelased tööstusettevõtteid, mis oleks võinud kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks; sakslastel puudus spetsiaalne varustus “vene külmaga” võitlemiseks; NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused takistasid omade taganemist tulega jne). Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda. Suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.a
Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. KOMMENTAARIKS: Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid