Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma regioonide tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, stik, usund, ameerik, aasia, rahvastik, maavarad, vill, sport, puuvill, soja, austraalia, kakao, maavarasid, delta, tera, puuvilla, loodusolud, kristlus, kivisüsi, paras, tubakas, kuld, meremaa, teemant, kõrbed, tähtsaima, metallimaak, budism, islam, mullad, viljakad, deltad, tooraine, põllumaad, transpordis, loodusvarad, üsteemidriigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid rahvusi, kes on segunenud eurooplastega
Gröö maagaasi, naftat, vaske k, tihedus teraviljaekspordist. keemiakaupade kasutatakse Eksporditakse nimaa ja sütt. isl tunduvalt Tähtsad põllukultuurid tootja. ronge ja palju. a suurem kui on mais, soja, puuvill, lennukeid. m, Kanadas. nisu ja lina. ju Peamiselt 25-50 da inimest km² is kohta. Suur m. sisseränne.
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud
Kõrge eluea tõttu, eakate osakaal suur- suureneb suremus. 4. etapp- Tänapäevane põlvkondade vaheldumine Madal sündivus ja surevus. Loomulik iive negatiivne. Rahvaarv kahaneb - demograafiline kriis. Arengumaade liigitamise võimalused Kolmas maailm jaguneb: · Uus industriaal maad nt: Brasiilia, Hiina Mehhiko · Nn. Tavalised arengumaad nt: Maroko, Tuneesia, Egiptus · Nafta riigid- nad on rikkad aga majandus on väga ühekülgne( monomajandus). Nt: Iraak, Saudi - Araabia, Kuiveit, Araabia Ühend Emiraadid · Istandus riigid- Iseloomulik väike pindala ja rahvaarv, väga monokultuursed. Tänapäeval on turism kiiresti tõusnud. Nt: Grenada, Barbada · Vähima arenenud riigid- SKT alla 500 dollarit / inimese kohta aastas. Paiknevad Mustas- Aafrikas ja Aasias. Elatuvad suuresti humanitaar abist. Nt: Etioopia,
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
(HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus,
taastuv rajada ka väikese energiatarbimise korral väike energia hulk; kasutusala piiratud. Biomassi energia taastuv Saastet ei teki,tasub rajada väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energiatarbimise korra Energiarassurss Plussid Miinused Muu Nafta +energiasisaldus suur -vajab töötlemist -piiratud varud Kõige kasutatavam ahjukütus, +palju kasutusalasid -tuleohtlik -sellest sõltuvad teiste toodete elekter, keemiatooted, sõidukite hinnad kütus
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses
masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
Kõrge Info puudub Keskmine 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine Filipiinid kuuluvad mitmetesse organisatsioonidesse. Tuntuimad neist on ÜRO (küll otseselt ei tegele majandusega, aga siiski vähesel määral) ning Maailma Kaubandusorganisatsioon. Kuulutakse ka Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Aasia Arengupank (ADB) ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöösse (APEC). (Siin on loetletud suurimad ja tuntuimad organisatsioonid, neid on veel). Rahvastik Filipiinidel elab (Juuli 2012 seisuga) 103 775 002 inimest. 19. sajandi lõpus elas Filipiinidel 7 832 719 inimest ning 1960. aastaks oli rahvaarv suurenenud
Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja Tuuleeneriga pruunsüsi, põlevkivi, turvas Bioenergia Maa pöörlemise energia Loodete energia tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus Termotuuma energia Nafta ja gaasitööstus 2/3 varudest Lähis-Ida riikides, Ladina-Ameerika suurimad ammutajad Mehhiko ja Venetsuela, Euroopa riikidest Venemaa
Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused
muutuse suhtes. Usutakse, et umbes 10% riigist oleks vee all kui maailmamere tase tõuseks vaid meetri. 2. Bangladeshi kuulumine suurregiooni : Lõuna- Aasia Lõuna- Aasia hõlmab India, Bangladeshi, Pakistani, Sri Lanka, Nepali, Bhutani ja Maldiivid. See regioon asub aasta läbi soojas ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes.
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvat
jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39
jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39
hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.[4] 6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1] 4.Rahvastik Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik.
sissetoodud taimed loomad võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda jms Globaalsel tasemel- kliima soojenemine, kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine jms lma säästva ja jätkusuutliku arenguta ammendaksime me oma planeedi varasid palju palju kiiremini, kui need jõuaksid end taastoota, samal ajal reostaksime me oma tegevuse tagajärel planeeti. See hakkaks mõjutama meie majandust, kuna puuduvad maavarad ning tekivad energiakriisid, meie tervist, kõik see saast ning kasvav UV kiirgus ja temperatuur, halvendaks meie tervist oluliselt. Peale meie endi mõjutamise mõjutaks see meid ümbritsevat loodust.
Kiudkultuurid: Kohvipuu – pärit etioopiast, üle 50 liigi, 2/3 o Tootjad: Ecuador, Brasiilia, India puuvillapõõsas – pehmekiuline, soojemas kasv. Ladina-Ameerikas. Kõige levinum TAIM PÄRITOLU MILLISES “Arabica” sort REGIOONIS kliimas, vill kuprast TÄNAPÄEVAL lina – parasvöötme kiukultuur, lõuna pool Arvestuseks: kui täpikest pole Etioopia KASVAVAD peal, pole kohvikasvatamise kaart kasv
6 Riigi Arengutaseme näitajad SKT 2498 milrd. USA dollarit SKT 1 33023 USD i n i m e s e k o h t a Rahvusvahelised organisatsioonid-Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. 7 RAHVASTIK Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest,rahvastiku keskmine tihedus on 231 inimest km2 millega on ta rahvaarvult teine riik Venemaa järel.Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, masinatööstus jm transport Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses töötajaist põllumajanduses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne
leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida
lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 3 LOODUSVARAD: Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Koguni 41% kaevandatavast söest eksporditakse. Väga suure osa söest ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse. Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost.
ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid 1. Arenevad riigid 2. Tavalised arengumaad 3. Naftariigid 4. Istandusriigid 5. Vähim arenenud riigid Naftariigid Väga rikkad arengumaad 1. SKT suurem kui kõrgelt arenenud riikides 2. Raha tuleb nafta (gaasi) müügist 3. Vähearenenud tööstus 4. Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid nt. Haridus naistele 5. Riigid: Saudi-Araabia, Kuveit, Bahrein, AÜE, Oman, Burnei (Aasia), Katar TAVALISED ARENGUMAAD JA ARENEVAD RIIGID 1) SKT ühe inimese kohta võrreldes kõrgelt arenenud riikidega väiksem 2) Majanduses domineerib enamasti põllumajandus, kuid osades riikides kasvab kiiresti
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas. Mandrite lääneosas (Vahemere rannik, California) kuiv päikeseline suvi, sademeterohke talv. Segapõllundus. Oliiv tsitrus, viinamari. Mandrite siseosa (Iraan, Kesk-Aasia) kuiv lähistroopika. Põhiline puuvill. Mandrite idaosa (Jaapan, Ida-Hiina, Korea) mussoonkliima. Kõige saagirikkamad piirkonnad(2-3 saaki aastas). Tee, tsitrus, õli, tubakas, nisu. 3 5. Parasvööde (põhja poolkeral, lõunas on põhiliselt ookean) Kõige rohkem põllumajanduslikku maad. Okasmetsavöönd jahe parasvööde. On jahe ja lühike suvi. Põllumaad vähe. Peamiselt teraviljad (rukis, kaer), kartul.
annaabi.ee 
