Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto
Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegu...
3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed Pinnamood (tasane taimed; mägine loomad); sellest sõltub, kas riigis on tähtsam taime või loomakasvatus
Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. • Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. • Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. • Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. • Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. • Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast. • Arvestades rahvaarvu, on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur - 0,8 ha inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. • http:// www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/agro/euromaakas.html Loomakasvatus • Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus.
Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksisteerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi ja köögiviljakasvatus Jaapani põllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurt taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud.
ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Juhtiv haru põllumajandus - taimede kasvatamiseks Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus. Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. Oliivid, tsitrusviljad ja tubakas(Andaluusia, Castilla-La Mancha, Estremadura) Kasvatatakse nisu (umbes 20% alast), oder, mais.(Kesk-ja lõunaosas riik) Riis(maad Vahemere rannikul;) kartul, suhkrupeet, oad, tomat, sibul, paprika, baklazaan ja muud köögiviljad (köögiviljad moodustavad 60% haritava maa) Loomakasvatus Hispaanias arenenud üsna nõrk. Peamiselt tegeleb loomakasvatuse põhja-lääne riigis.
Intensiivse põllumajandusega piirkondade maastikumustrid Hollandi poldrialad 10 km Hollandi poldrialad Hollandi poldrialad · Üle 27% Hollandi territooriumist on põllumajanduslikus kasutuses, rohumaad moodustavad sellest üle poole. · Põllumajandus jaguneb kolmeks: karjakasvatus, vilja ja köögiviljakasvatus ning aiandus. · Põllumajanduslik tootmine on hästi moderniseeritud. · Suurem osa maid on madalad, väheviljakate muldaega, parimad on poldrialad. · Suhkrupeet, kartul, nisu, oder, rukis, · 22 tuh ha sibullillede all Maa- kasutus Kasvuhooned Almerias Lõuna-Hispaanias 4 km Almeria Lõuna-Hispaanias 30 km Kasvuhooned Almeria põllumajandus · Almeria provints on maailma suurim kasvuhoonetega kaetud piirkond maailmas (üle
- palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades istandus aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, - töömahukas aastaringselt väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju palgatööjõudu - kasutatakse palju tööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kõrge saagikus ha ja inimese kohta
- töö peamiselt masinatega - väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta - kogu saak läheb müügiks - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt istandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - kasutatakse palju palgatööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6. Teraviljakasvatus
* palju kapitali ehitustele ja sisseseadele, loomasöödale * vähe tööjõudu * hea asend suurlinnade (turu) läheduses * kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta * kogu toodang läheb müügiks 5. Istandused * kapitalimahukas(masinad, väetised) * töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) * kasutatakse palju palgatud tööjõudu * keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta * kogu toodang läheb müügiks 6.Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus) * kapitalimahukas(kasvuhooned, kunstvalgustus, küte, väetised, seemned jm) * kasutatakse palju tööjõudu * kõrge saagikus hektari ja inimese kohta
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus...
Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku turuhinda aitavad tasakaalus hoida juurde maksmine riigi poolt. Sellised programmid on olemas veiselihal, vasikatel, sojaubadel, ja sealihal. Põllumajanduskultuuridel ja loomadel on olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus. Jaapani põhilised põllumajandus harud on riisi-ja köögiviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu ja suhkrupeeti. Levinud on ka maisi- ja hirsikasvatus. Hokkaido saarel on levinud piimakarjakasvatus, mujal Jaapanis aga linnu- ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus on oluliselt vähenenud, kuna see ei tasu end ära. Jaapanis kasutatakse enamjaolt riisi, maisi, hirssi söömiseks. Hävinenud riisi, aga ei visata ära, vaid kasutatakse tööstussektori juures ära, et miski ilmaasjata kaotsi ei läheks. Jaapan on suuruselt
väetisi, pestitsiide jmt, 3. toodang on maaühiku kohta suur. Nende seos ongi see, et kasvatatakse suuremas hulgas tooraineid, millest valmistatakse erinevaid tooteid ja need samad tooted ongi need mis visatakse minema kui jäävad üle. Omatarbeline intensiiv põllumajandus on näiteks Riisikasvatus KaguAasias ja Terrasspõllunus Hiinas. Riisikasvatus. Terrasspõllundus. Ning kaubanduslik intensiivne põllumajandus on näiteksVeisekasvatus USAs ja Köögiviljakasvatus Nigeerias. USA Veisekasvatus Köögiviljafarm Need Intensiivsed põllumajandus asutused näevad vaeva, et toota massiliselt liha, köögivilju ja muud. Kuid inimesed ei suuda neid tarbida ja sellest saabki alguse Toidu raiskamine. Vaesemad riigid võiksid rohkem tooteid enda tarbeks kasvatada ja Suurriigid oma ülejäänud tooted anda loomadele söödaks või siis teha taaskasutus, et ülejäägid lähevad põllumaadele väetisteks või midagi sellist. KOKKUVÕTE
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalu...
liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksiseerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi- ja köögiviljakasvatus Jaapani mõllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuvillakasvatus, endiselt rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurte taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu-ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud.
Majandusorganisatsioon · Majandusühendused · Väliskaubandus, rahandus · Toorainekartellid WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island. Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine. ASEAN- Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. ,,Oma" rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapa...
ka piima kogutoodang. Statistikaameti andmeil on Eestis 236 300 veist (sealhulgas 96 200 piimalehma), 369 500 siga, 108 800 lammast ja kitse ning 2 142 100 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2009. aastal 566,7 tuh ha. Teravilja kasvatati 55,8% kasvupinnal, söödakultuure 26,6%, tehnilisi kultuure 14,6% ja kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal. 2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud
Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias Alepõllundus Brasiilias Terrasspõllunud Hiinas vihmametsade alal Kaubanduslik Teraviljakasvatus USA Veisekasvatus USA-s keskosas(preerias) Köögiviljakasvatus Lambakasvatus Uus- Nigeerias Meremaal Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus
kartuleid, tomateid, sibulaid, kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Põhjapoolne rannikuala – veisekasvatus. Castilla la Mancha ja La Rioja – viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
pähkleid, kartuleid, tomateid, sibulaid, kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. · Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus. · Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. · Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. · Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. · Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus
Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid
Omatarbeli • Rändkarjandus • Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias • Alepõllundus • Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal • Teraviljakasvatus USA • Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) • Köögiviljakasvatus Kaubandus • Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid
temperatuuride summaga), niiskusolud Muld (oleneb kliimast, millised mullatekkeprotsessid on ülekaalus): mulla viljakus Reljeef (oleneb mulla soojus-ja niiskusreziimist ja millist tehnikat saab kasutada) Majanduslikud eeldused: Kapital Tööjõud Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu · Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses
- vähe tööjõudu - hea asend suurlinnade (turu) läheduses - kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta - kogu toodang läheb müügiks · Istandused - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) - kasutatakse palju palgatud tööjõudu - keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks · Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus) - kapitalimahukas (kasvuhooned, kunstvalgus, küte, väetised, seemned jm) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus hektari ja inimese kohta
väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus, Veisekasvatus USA-s; Köögiviljakasvatus Nigeerias. 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; Kalarikkad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja
- kogu toodang müügiks ekstensiivsed teraviljatalud - suured põllud - palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt Istandus – Intensiivne põllumajandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - Ladina-Ameerikas(banaan, kohvipuu), Kagu-Aasias(Õlipalm,Banaan), Aafrikas(Kakao), Vahemeremaades(oliivid) Aiandid, köögiviljakasvatus – kapitalimahukas, palju tööjõudu, linnalähedane. Mahepõllumajandus- Taastuvatel loodusvaradel põhinev keskkonnasõbralik toidutootmine. Ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid Väetamine: liblikõielised kultuurid Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim Taimekaitse: Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine,
Põllumajandus Referaat Siskukord Siskukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Põllumajandus üldiselt.........................................................................................................5 Põllumajanduse jaotus..................................................................................................... 5 Põllumajandusmaa jaguneb:........................................................................................ 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobl...
rantšo Põllukultuuride tähtsus kaubanduses on Lõuna-Ameerikas, Aasias – suurem kui loomakasvatussaadustel Segatalud suur maa-ala Taimekasvatusharud – teraviljakasvatus, suuremad maavaldused vähe tööjõudu mugul- ja köögiviljakasvatus, kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu tõuaretus, veterinaaria söödavõiljakasvatus, tehnilised kultuurid, suur osa toodangust läheb müügiks toodang müügiks istanduskultuurid kapitalimahukas- kasutatakse rohkem lihaveised, lambad Teraviljakasvatus
kirikupargis Kaarli Tamm ja Laiuse pärn ning Kassinurme külas Kitsesoo nõiakuusk [3]. Püsielupaigad Samuti on ka kaitse alla võetud 4 metsise püsielupaika, 5 väikekonnakotka püsielupaika ning 3 merikotka püsielupaika. Valla territooriumile jääb 4 käpaliste püsielupaika [12]. 9 6. PÕLLUMAJANDUS Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus. Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb
20. sajandil kujundas külaelu peamiselt sinna rajatud meierei. Tänapäeval on küla suurimaks tööstuseks seal asuv mööblivabrik (Räpina Valla..., 2013). Varnja küla Ajalooürikutes on Varnjat esmakordselt mainitud 1582. aastal. Küla nimi tuleneb järves asuvast suurest Varesekivist, millega arvatakse seotud olevat Jäälahingu asupaik. Ka selles ridakülas on põhilisteks tegevusvaldkondadeks olnud kalapüük ja köögiviljakasvatus. Nagu enamus Peipsi äärseid külasid on ka Varnja näol tegemist vanausuliste külaga. Varnja kaunist keskkonda on suvitamispaigana kasutanud nii Georg Ots kui ka Mihhail Lotman. Külast on pärit teoloog ja vastupanuliikumise tegelane Harald Tammur, kes koos kahe teise Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmega peitis okupatsioonivõimude eest ära esimese Eesti riigilipu (Aug, 2007). Piirissaare vald Piirissaare vald asub Peipsi järves samanimelisel saarel
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
selles võiski peituda Eesti NSV "Moealbumi" üleliiduline edu. Toitumine. Eesti majanduslik seis 1950- tel aastatel oli raske. Kõige raskemad maarahva elus olid 1949-1955-ndad aastad, kuna 1949.aasta märtsis toimus küüditamine ja sellele järgnes kolhoosidesse minek. Sel põhjusel ei olnud ENSV-s talurahvast, talud olid ühistatud ja maa riigistatud. Kohati elasid maal inimesed paremini kui linnas. Maaperedes olid säilinud loomapidamine ja köögiviljakasvatus. Endistes talumajades elavatel peredel oli lubatud pidada 1 lehm, 1 siga, mõni lammas ja kodulinde. Majapidamisse ei jäetud isegi hobust, kuid see väike lapike maad, mis oli jäetud maapere kasutusse, vajas harimist ja hooldamist. Vilja hakati vähem kasvatama. Vähest maad kasutati kartuli ja juurvilja kasvatamiseks.Nii sai maarahva põhitoiduks kartul. Poest osta ei olnud võimalik eriti midagi, kuna raha oli kolhoosnikul väga vähe.
Köögiviljaaias domineeris kapsas, sealt köögiviljaaia nimetus ,,kapsaaed", ,,kapsamaa". Kapsa kõrval kasvatati kaalikat, sibulat, hernest ja uba. Tõenäoliselt rahuldasid siinsed mõisad oma köögiviljavajadused omaenda ,,kapsaaedade" abil, nagu see oli kombeks ka järgnenud sajanditel. Ulatuslikumalt hakkasid köögiviljad levima 19. sajandil, kui nad mõisa- ja kirikuaedadest olid jõudnud ka taluaedadesse. Enim levis köögiviljakasvatus linnade ümber. Tallinna, Tartu ja Narva ümbruses hakkas arenema ka nn turuaiandus. 20. sajandi esimesel veerandil rajas Eestimaa köögiviljaaedadesse endale teed tomat, (peeti algul tervisele ohtkikuks köögiviljaks). 47. Olulised nüansid köögiviljade säilitamisel. Värskete mahlakate köögiviljade elutegevus jätkub nende säilitamisel. Säilitamise tulemus oleneb: - oskusest reguleerida köögiviljade elutegevust,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Valencia linna elanike arv oli: · 650 000 elanikku 1971 aasta · 739 000 elanikku 2000 aastal Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Valencia provintsi majanduse põhiharud on: · puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks) · riisikasvatus Kasvatatakse ka: · nisu · oliivipuid · viinamarjapõõsaid · mägedes peetakse lambaid ja kitsi Vaatamisväärsuses Valencias: · Kunsti-ja teadushoone · Turia Aed · Plaza de Ayuntamento · Valencia Katedraal · Torres de Serranos · Valencia sadam Sevilla on linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevillas oli elanike arv: · 1970 aastal 635 000
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
