SUURENDAMISEL · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD SUURTEL ROHTLAALADEL. TOOTMINE ON KAASAEGNE, MEHHANISEERITUD JA VÄHE TÖÖJÕUDU VAJAV. EKSTENSIIVSEKS NIM. NEID SUURTE PÕLLUPINDADE TÕTTU, MIS ROHTLATES LOODUSLI-KULT ON OLEMAS. SAAGIKUS VÄIKE (PÕUAD). KÕIK MÜÜGIKS. · ISTANDUSED SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS. MITME-AASTASED KULTUURID, VÄGA TÖÖMAHUKAS. KÕIK MÜÜGIKS · AIANDID LINNALÄHEDANE ASEND (KÖÖGIVILI, LILLED), PALJU KAPITALI, TÖÖMAHUKAS, SUUR SAAGIKUS HA KOHTA. KÕIK MÜÜGIKS. TERAVILJAD · ON KÕIGE LEVINUMAD TAIMEKASVATUS-KULTUURID · VÄGA PALJU SORTE JA LIIKE VÕIMALIK KASVATADA ERINEVAID LIIKE NII NIISKETEL KUI KUIVADEL, NII KÜLMEMATEL KUI SOOJADEL ALADEL · VÄHENÕUDLIKUD · LIHTSALT MEHHANISEERITAVAD JA TÖÖDELDAVAD, KERGELT SÄILITATAVAD, VÄIKESED KAOD
- vähe tööjõudu - hea asend suurlinnade (turu) läheduses - kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta - kogu toodang läheb müügiks · Istandused - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) - kasutatakse palju palgatud tööjõudu - keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks · Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus) - kapitalimahukas (kasvuhooned, kunstvalgus, küte, väetised, seemned jm) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus hektari ja inimese kohta
Alustades lihtsamatest oskustest (nt abiaednik, tase 2) ja lõpetades tipp meistriga (nt. Meisteraednik, tase 5). Antud standartid sobivad kõigile kes on spetsialiseerunud aianduse , põllumajanduse alale. (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10512175) Klientidega puutuvad üldiselt kokku 75% selle valdkonnaga tegelevad inimesed, sest see ala on rohkem perefirmadele spetsialiseerunud. Loomulikult on ka mõned suuremad köögivilja aiandid. Klientidega puutuvad enamus kokku töötajad, kes on müügiga otseselt seotud kauplustes või laatadel ning kohapeal, kus toimub kasvatus. Päris paljud kliendid soovivad tulla kasvatusse kohale ise ja näha kus taimed kasvavad ning saada otsest konsultatsiooni kasvatajalt. Meile sobiks kõige paremini aednik tase 4 ja meisteraednik tase 5 kvalifikatsiooniga töötajad. Soovitused suhtlemisel Enne kliendi poole pöördumist loo temaga alati silmside ning naerata talle. Näita, et oled teda
Loomavabrikud * palju kapitali ehitustele ja sisseseadele, loomasöödale * vähe tööjõudu * hea asend suurlinnade (turu) läheduses * kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta * kogu toodang läheb müügiks 5. Istandused * kapitalimahukas(masinad, väetised) * töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) * kasutatakse palju palgatud tööjõudu * keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta * kogu toodang läheb müügiks 6.Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus) * kapitalimahukas(kasvuhooned, kunstvalgustus, küte, väetised, seemned jm) * kasutatakse palju tööjõudu * kõrge saagikus hektari ja inimese kohta
- palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades istandus aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, - töömahukas aastaringselt väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju palgatööjõudu - kasutatakse palju tööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kõrge saagikus ha ja inimese kohta
- töö peamiselt masinatega - väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta - kogu saak läheb müügiks - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt istandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - kasutatakse palju palgatööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6. Teraviljakasvatus
12. Pilet Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus. Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi-, nisutalud, maisitalud. Industriaarne tootmisviis – segatalud – talunik tootis iseenda jaoks. Istandused – on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Seal kasuatakse odavat. Postiindustriaarne tootmisviis – piimakarjatalud, rantšod, uusistandused, aiandid, loomavabrikud. Kergetööstus ja selle paiknemist mõjutavad tegurid? Kergetööstuses valmistatakse kangaid (tekstiilitööstus), pesu ja sukkisokke (trikotaažitööstus), rõivad (õmblustööstus), töödeldakse nahku ja karusnahku ning tehakse nahast ja kunstmaterjalist jalatseid, kindaid, käekotte, vöösid jms (naha- ja jalatsitööstus). Analüüsi maailma rahvastiku tihedust ja paiknemist maailmas? 13. Pilet Euroopa põllumajandus? Euroopa suurima haritava maa pindalaga
kõrge produktsioon inimese ja ha kohta - kogu toodang müügiks ekstensiivsed teraviljatalud - suured põllud - palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt Istandus – Intensiivne põllumajandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - Ladina-Ameerikas(banaan, kohvipuu), Kagu-Aasias(Õlipalm,Banaan), Aafrikas(Kakao), Vahemeremaades(oliivid) Aiandid, köögiviljakasvatus – kapitalimahukas, palju tööjõudu, linnalähedane. Mahepõllumajandus- Taastuvatel loodusvaradel põhinev keskkonnasõbralik toidutootmine. Ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid Väetamine: liblikõielised kultuurid Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim Taimekaitse: Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine,
maahulk väga suur Lõuna-Aafrika tööjõu hulk väike kuivad alad madal hektarisaak, kuid väiksed kogu toodang läheb müügiks tootmiskulud -ISTANDUS kõrge saagikus, kuid palju raha läheb selle tagamiseks (sordiaretus, väetamine jne) odav tööjõud eelkõige arengumaades -LOOMAVABRIK väike maa-ala -AIANDID palju kapitali läheb ehitistele ja masinatele linna lähedal kogu toodang müügiks kapitalimahukad (kasvuhooned, valgustus, suurte linnade läheduses küte) saagikus on kõrge aastaringi töömahukas tööjõuhulk väike kõrge saagikus ja kogutoodang
· kogu saak läheb müügiks · kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju · Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt Istandus · kapitalimahukas (masinad, väetised) · töömahukas aastaringselt · kasutatakse palju palgatööjõudu · keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta · kogu toodang läheb müügiks · Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Aiandid, köögiviljakasvatus · kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) · kasutatakse palju tööjõudu · kõrge saagikus ha ja inimese kohta · linnalähedane põllumajandus Põllumajanduse mõju keskkonnale Põhjused Tagajärg Abinõud Kuivendamine Kemikaalide voolamine vette Veele biopuhastus
kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 1970 E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed
materjalid ja energiat. Toiduained peavad vastama nii organoleptiliste omaduste (näitajad maitse, värvus, lõhn ja konsistents). Ei tohi rikkuda nõuded lubatud sisu keemiliste, radioaktiivsete ja bioloogiliste ainete ja ühendite toitu, mis on hügieenitaseme. Kui imiku ja dieettoitude ei ole lubatud kasutada toidu toorained, mis põhineb söödalisandite kasutamine, loomade kasvustimulaatorite, hormoonid, teatud tüüpi ravimid, pestitsiidid, aiandid ja muud ohud inimeste tervisele ja ühendid. Teavet toiduainete peaks sisaldama: nimi kantud toidu koostisosade, sealhulgas lisaained; teave toiteväärtuse (kalorite toode, valgu, rasva, süsivesikuid, vitamiine, makro-ja mikrotoitaineid), kaal või maht; nimetamine, mõisted ja reguleerimisala (laste tooted, dieet toit ja toidulisandid); meetodid ja tingimused ettevalmistamine (kontsentraatide ja vahesaaduste) ja rakendused (imiku ja dieettoiduained);
(Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid). (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi) Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%)
valmikustaadium paljudes rühmades üsna lühike ja domineerib aktiivselt toituv vastsestaadium (röövikud jmt). Toitumine eri rühmades väga mitmekesine (lagundajad, tolmeldajad, taimesööjad, loomtoidulised, kiskjad, parasiidid). Mõnedes putukarühmades arenenud teatud liikidel keerulised sotsiaalsed süsteemid: termiidid, kiletiivalised sipelgad, mesilased, herilased. Suhtlevad omavahel feromoonide (lõhnaained) ja liigutuste (,,tants") abil. Ühiselulistel putukatel ,,farmid" ja ,,aiandid" hooldavad teisi putukaliike, seeni jmt. Sümbiootilised kuhilasisesed suhted mõnede loomaliikidega, kes aitavad ohu korral pesa kaitsta või veavad sinna ka sipelgatele toiduks sobivat materjali. Sihktiivalised nn rohutirtsud ehk ritsikad. Vaegmoondega, ehk vastsed sarnanevad valmikuga, neil pole tiibu. Isased valmikud aktiivsed hääle tekitajad siristajad. Enamasti herbivoorid. Mardikalised - loomariigi liigirikkaim selts.