Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. KLEIDID..............................................................................................................................................................4 1.1ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA........................................................................................................................4 1.2ESIMENE MAAILMASÕDA.................................................................................................................................5 1.3NAISTEKLEIT 1920-1929.......................................................................................................
I maailmasõda I maailmasõda Sõja kulutusi, langenuid ja haavatuid oli väga palju. Seda piiri ületas ainult Teine maailmasõda, kuigi Esimest ja Teist maailmasõda pole mõtet võrrelda, sest nad toimusid erinevatel arengu etappidel. Maailmasõda on see, kus ei sõdi ainult armee, vaid ka kogu ühiskond ja sõda lõppeb alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks. Esimese maailmasõja hind oli ränk, kuid ta lõpetas maailma rahuliku, terve sajandi kestnud arengu. Tänu maailmasõjale arenes väga kiiresti tehnikaareng. Kõige suurem muutus enne ja peale maailmasõda oli nelja impeeriumi kadumine (Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) ja uute riikide moodustamine (Vene Keisririik, Poola vabariik , Austria ja Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik.) Türgi paljud maaosad läksid Suurbritannia ja Prantusmaa kontrolli alla, osa, aga loovutati Kreekale ja ...
Kuidas mõjutas I maailmasõda inimeste väärtushinnaguid Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis hõlmas nii paljusid riike. Sõda algas 28.juulil 1914 aastal, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja ning lõppes 11.novembril 1918. aastal, kui sõlmiti Compiegne'i vaherahu. Pärast sõda oli drastiliselt muutunud terve maailmapilt- nii riikide piirid kui inimeste elu. Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 10 mijonit inimest, lisaks sai haavata ligi 20 miljonit meest, kellest ligi 3,5 miljonit jäid vigasteks. Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Tekkis 9 uut riiki, nende hulgas ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Inimeste elu muutus eelnenust oluliselt. Inimesed muutusid külmemaks, arvates, et inimelu ei maksa enam midagi. Riigid sekkusid järjest enam kodanike ellu ning inimeste vanad väärtused ja moraalikoodeks varisesid kokku. Enne Esimest maailmasõda oli maailm veel täiesti Euroopakeskne, kuigi immigreeruti mass...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
Kas I maailmasõja puhkemist oleks saanud vältida? I maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.07.1914 -11.11.1918. Esimese maailmasõja vallandas Austria kroonprintsi mõrv Serbia salamõrtsukate poolt. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ( eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaa ) ja Keskriikideks ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ). Olen kindel, et sõda poleks ilma austria kroonprintsi mõrvata algamata jäänud, see oli suurepärane ajend. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Kui pärast Esimest maailmasõda otsiti Euroopas võimalust luua rahu tagamiseks vastav institutsioon, et vältida järgmisi ja veel hävitavamai...
Esimese ja Teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks Kahekümnenda sajandi esimene pool oli sõdade periood. Sellel ajal toimunud konfliktid puudutatasid kogu maailma ning muutsid ühiskonda jäädavalt. Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale per...
Muutused , mida tõi kaasa I maailmasõda Aastad 1919-1939 jäävad perioodi, mil oli just lõppenud äärmiselt ohvriterohke Esimene maailmasõda ja peagi oli algamas järgmine, Teine maailmasõda. Pärast I maailmasõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1919 ja mis toimus Keskliidu ja Antanti riikide vahel, leidis terves maailmas aset palju muutusi nii ühiskonnakorralduses, geograafilistes paigutuses, kui ka inimeste eluolus. Tänu demokraatlike riikide- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid- võidule sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhise...
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus. I Maailmasõda Referaat. Laura Oiluk 206 RMÜ 27.10.09 Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt ...
Kahe maailmasõja vahel etendasis Euroopa kaubanduses ja ka majanduses rolli Ameerika Ühendriigid ja Lääne-Euroopa tööstuslikud suurriigid, nagu näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa, Lääne-Euroopa väikesed tööstusriigid ja tööstuslikult vähearenenud Euroopa väikeriigid. Eesti kuulus just viimaste hulka. Pärast esimest maailmasõda oli Euroopa riikides laialt levinud seisukoht, et 20 sajandi algul oli kuldne ajajärk, mille katkestas 1914 aastal alanud esimene maailamasõda. Seepärast oli Euroopa võitjate riikide sõjajärgne majanduspoliitika eesmärk taastada ennesõjajärgne seisund. Sõjas purustatud Euroopa majanduselus ei olnud 1920 aasta alguses mingeid taastusmärke. Mitmes riigis oli tootmine korrapäratu ja valitses kontrollimatu inflatsioon, rahvusvahelises kaubanduses kehtisid edasi sõjaaegsed piirangud. Toiduainete ja toorainete ning esmatarbekaupade nappus oli Euroopas tavaline. Suurest soovist olukorda parandada kutsus Rahvastelit 1920 ...
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävit...
Suur ülemaailmne majanduskriis Peale esimest maailmasõda oli enamus riikidel majanduslik seis halb.Prantsusmaal oli seis kõige hullem kuna seal peeti võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Aga siiski taastus Prantsusmaa sellest kõige kiiremini tänu Saksamaa reparatsioonimaksetele ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta ...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid kilomeetreid eemal, siis ei mõjutanud see kodumaa territooriumit. Enamus Euroopa riike olid Ameerikale sõja eest ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
Põnev Inimene Meid ümbritsev maailm on põnev! Põnevaid inimesi on palju. Mida tähendab Põnev Inimene? Tavaliselt on Põnev Inimene see kes teeb asju mis pole tavatud kuid on ka erandeid. Põnevat inimest saab iseloomustada järgnevate iseloomujoontega nagu lustakas, rõõmus, naljakas, julge jne, kuni põnevaid iseloomujooni jätkub. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks põnevamaks ja väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri va...
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus : näljahädast saadi lahti,tööstus hakkas pakkuma tooteid välismaal. T...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel? Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frank...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Aruküla Põhikool Essee USA majandus aastail 1920-1930 ja Eesti majandus lähiminevikus Õpilane: Hendrik Ovir 9. klass 2008 Ameerika Majandus 1920-1930 aastail 1920. aastad olid USA majanduses edukas aeg, seda perioodi nimetatakse inglise keeles prosperity (=õitseng). USA majandusele mõjus Esimene maailmasõda hästi. USA tööstusele jätkus turgu Antanti riike varustades kasvas tööstustoodang 1914-1917 tervelt 40 %. Enne Esimest maailmasõda oli USA Euroopale võlgu, nüüd tehti võlad tasa ja Euroopa muutus USA võlglaseks. 1920 elas USAs 6% maailma elanikest, kuid USA tootis 40% maailma terasest, 60 % naftast, 85 % autodest. Kokkuvõtteks: I maailmasõda andis USAle majandusliku võimsuse (mille Euroopa kaotas). Kaasnesid muutused elulaadis: ehitusbuum, autode levik; vabameelsus riie...
,,Tuletorni juurde" 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi. Pereisa võitleks justkui selle eest, et lapsed teaksid, mis toimub ka päris maailmas ja võitleb ka enda eest. 2. Aine ja teema Teoses lahendatakse probleeme seotud inimsuhetega ja seda, kuidas pereisa sõna jäi koguaeg peale. Samuti, kuidas nii I maailmasõda kui ka naise surm muudab inimest. Teoses näidatakse ka seda, kuidas miski ei ole püsiv, ka lapsepõlv saab üks kord läbi, kuid mälestus...
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumil...
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud...
I maailmsõda Karl Sinijärv 1. MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000...
Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5 Õhusõidukid................................................................................................................................9 Allveelaevad..............................................................................................................................12 Kaevikusõjad......................................................
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ...
Muutused maailmas 20. sajandi alguses Arutlus Ilmselt on igaüks ajaloo kulgu jälgides tundnud rõõmu, et elab 21. sajandi mugavusi ja piirituid võimalusi pakkuvas maailmas. Globliseerumise mõjud on jõudnud igasse maailma nurka ja uusi avastusi tekib nagu seeni pärast vihma. Veidi aega tagasi arvati, et 2000. aastatega saabki ajalugu läbi, et inimene on jõudnud oma kõrgeimale arengutasemele, kuid siiski ostutub selline arvamus valeks, sest kui juba praegusesse punkti jõudmiseks on inimkonnal tulnud kogeda nii mõndagi, võib ainult ette kujutada, millised raskused ootavad tulevikus. Siiani kõige rohkem imestusi, üllatusi ja vapustusi on minu arvates inimkonnale pakkunud 20. sajand. 20. asjandi algusperioodil eristusid selgelt 2 poolt: lagunemine, mis väljendus hirmasas esimeses maailmasõjas ja majanduskriisis ning ülesehitamine, mida iseloomustasid uued avastused, mõtteviisid ja ü...
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga suur, erinevatel andmetel kuni 70 miljonit meest, nii oli kogu aeg...
Külmsõda, termin, millega iseloomustatakse pärast II maailmasõja lõppu tekkinud konfrotatsiooni kahe leeri USA juhitud kapitalistliku leeri (leeri kuulusid USA, kaitalistlikud lääneriigid, Jaapan) ja NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühendu...
Arutlus 1.Kas Esimese maailmasõja puhkemine oli juhus? Ma usun, et küsimusele kas esimese maailmasõju puhkemine oli juhus või mitte saab vastata nii eitavalt kui ka jaatavalt. Siiski kaldun isiklikult arvama, et see pigem ei olnud juhuslikult. Esiteks tooksin välja põhjenduse sellele, et esimene maailmasõda siiski oli juhuslik. Nimelt muutus maailmamajandus 20. sajandi alguses väga ning turusuhted muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik. Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik. Kõigepealt tekkis Kolmikliit ning Saksamaa loobus Venemaaga tehtud lepingus...
Kõige tähtsam teema Mis võiks olla kõige tähtsam teema, mille üle inimlikult arutada? Kas see võiks olla läbi ajaloo tuntud näidis-muster nagu religioon ja sellega seonduv või hoopis midagi värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjes...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline. Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 191...
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
SÕDADE SÕNUM Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks? Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid nii saavutati vabadus, esimene Eesti vabariik, mis pani aluse meie praegusele riigile. Eesti ajaloos on ka nä...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, milles võitlesid omavahel peamiselt kaks vastasleeri, Antant ja Keskriigid, sai alguse 1914. aasta augustis, mil Saksamaa kuulutas Venemaale ning Prantsusmaale sõja, ja lõppes 1918. aasta novembris Saksamaa kokkuvarisemisega. Kuigi pealtnäha mõjus sõda laastavalt kogu maailmale, kerkib ikkagi päevakorrale küsimus, et kes sai sõjast mingil määral kasu ning kes ainult kahju. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum kari...
Ericsson Ericsson on Rootsi rahvusvahelise tehnoloogia ettevõte, mis tegutseb telekommunikatsioonivõrkude, televisiooni ja video süsteemidega ja pakub nendega seotud teenuseid. Aastal 2012 oli see maailma suurim traadita võrgu pakkuja, mille turuosa oli 38%. Ericssonil, mis on ühtlasi üks Rootsi suurimaid ettevõtteid, on laiaulatuslik portfell erinevate tehnoloogiate patentidele (33 000) ning oli ka Bluetooth lähiala traadita tehnoloogia leiutaja. 2013 mai seisuga on Ericsson ajakirja Forbes hinnangul 90. kohal maailma hinnatumate bärndide edetabelis. Oma 33.8 miljardilise aastakäibega pakub Ericsson tööd 113 989-le inimesele, sealhulgas 18,008-le Rootsis. Firmal on esindused ja toimiv tegevus rohkem kui 180 riigis, Ericsson tegutseb näiteks ka Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Saksamaas, Hong Kongis, Indias, Iirimaal, Itaalias, Ungaris, Suurbritannias ja USA-s. L...
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
RAHVASTELIIT Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Rahvasteliidust üldiselt Rahvasteliidu tekkimine Rahvasteliidu liikmed Territooriaalvaidlused ja muud konfliktid Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliidu likvideerimine Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Rahvasteliidu. Tegin just sellise teemavaliku, sest Rahvasteliidust on sellel aastal väga palju juttu olnud ning põnev oleks sellest rohkem teada saada. Esialgu tean sellest ainult nii palju, et organisatsioon tehti sõja ennetamiseks ja tülide lahendamiseks läbirääkimistega, kuid tahaksin ka teada millest üldse selline idee alguse sai ja kuidas liit tekkis. Kindlasti ka seda, kuidas riikide omavaheline koostöö sujus ning miks see lõpuks lõpetada otsustati. Valisin selle teema ...
A 1. 1 MS algas 28 juuli 1914 seoses atentaadiga Austria_Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja kolmikliit (Keskriikideks). Nende põhilised eestvedajad olid üheltpoolt Inglismaa ja teiselt poolt Saksamaa ning Austri-Ungari. I MS tuntakse ka positsiooni- ehk kaeviku sõjana. Sõjas kasutati esmakordselt tanke, gaasi ja automaatrelvi. Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse. 4) suurriikide soov kindlustada oma positsioone maailmas....
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed ...
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike.............................................................................................................................. 5 Plutooniumipomm.................................................................................................................................. 5 Vesinikupomm ...........................................................................
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
