Suur ülemaailmne majanduskriis (0)

Suur ülemaailmne majanduskriis
Peale esimest maailmasõda oli enamus riikidel majanduslik seis halb.Prantsusmaal oli seis kõige hullem kuna seal peeti võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Aga siiski taastus Prantsusmaa sellest kõige kiiremini tänu Saksamaa reparatsioonimaksetele ja rikka Elsass -Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene .USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik.
Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta endale korteri,külmkapi ja sõiduauto Ford T.Paraku oli 1920.aastate majandusedu näiline.Sissetulekud olid väiksed ja rahapuudust korvati laenudega.Raha laenati nii kaupade ostmiseks kui ka äri alustamiseks.Üliagar laenamine maksis hiljem valusasti kätte.
1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök.Algas majanduskriis.Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid egevuse ja miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku.Selle põhjusteks olid lahendamata majandusprobleemid,kaupade ületootmine(kaupu toodeti rohkem,kui inimesed suutsid neid osta),liigne laenamine.Kuna euroopa riigid olid tihedalt seotud USA-ga jõudis kriis peagi ka euroopasse ja hiljem ka mujale maailmas.Kriis põhjustas enneolematult suure tööpuuduse,millega kaasnesid nälg mässude oht ja muud sotsiaalsed probleemid.
Kriis kestis enneolematult kaua viis aastat.Varasemad majanduskriisid olid lõppenud 1-2 aastaga,sest majandus suutis ise toibda.Nüüd oli aga vaja riigipoolset sekkumist.1932 aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt.Ta asus riisgis teostama reforme.Selleks koostas ta suure tegevuskava mitme aasta peale,mida nimetati New Deak-iks.See kava ergutas tööstust ja lõi uusi töökohti.1933.aastal hakkas majandus paranema,kuigi lõpplikult toibuti alles pärast teist maailma sõda.Sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides.Kriisi aastail kadus paljudel inimestel usaldus demokraatia vastu. Nendes riikides kus demokraatia oli nõrk asendus see diktatuuriga.See tähendas seda et riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse.Riik otsustas mida ja kui palju toota,kellele millistel tingimustel toodangut müüa.