I ms ärahoidmine (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraaia. Diktatuur-1)Vana-Roomas diktaatorivolitused,võim või valitsusaeg;2)mitte milleski piiratud,seadustega kitsendamatu,jõule toetuvvõim,mis väljendab valitseva klassi huve;proletariaadi d.,proletariaadiriiklik võim, kapitalismiltkommunismile ülemineku perioodil. Itaalias kehtestati diktatuur selle pärast et riiki muuta tugevamaks kui ta on ja rahvas ei usaldanud enam demokraatiasse. Nõukogude liidus aga tuli võimule Jossif Stalin kes kehtestas sellise võimu et rahvas ei tahtnud seal enam eladagi rahval polnud mingeid õigusi. Demokraatia- 1)Kõige laiemas tähenduses(sõna-,trüki,-koosolekute demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)2)Rahva võim (on kogu ühiskonna suhtes teostatav ainult sotsialismi tingimustes);3)poliitilisekorra vorm,kus riigi juhtimine põhinebenamuse võimul vähemuse üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused(võrdõiguslikkus, üldine vali

Ajalugu

6

odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsi

Ajalugu

5

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel

Ajalugu

5

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel

Ühiskond

11

docx

Esimene Maailmasõda referaat

Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Merili Müür 203 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Sõjapõhjused................................................................................................................4 Riikide sõjaplaanid........................................................................................................6 Sõjakäik.....

Ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Esimese maailmasõja lõpp ­ Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.a

Ajalugu

7

doc

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud.

Ajalugu

9

doc

Maailma sõda

Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (1859­1941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa ( I korda peale I ms osales võrdsena, mitte võidetuna). L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa teiseltpoolt kohustus säilitama Verseilles' lepingus kehtestatud riigipiire. Inglise ja Itaalia kirjutasid alla garantidena ehk kui kumbki pool oleks piiri rikkunud, oleksid nad rikkuja vastu ülesse astunud. Lepete sõlmimine toimus optimistliku jutu saatel. Väideti et sellest alates patsifismi ajastu (sõja, vägivalla vastane ) Briand-Kellogi - Pakt

Ajalugu

Kommentaarid (1)