Esimene Maailmasõda (11)

Arutlus
1.Kas Esimese maailmasõja puhkemine oli juhus ?
Ma usun, et küsimusele kas esimese maailmasõju puhkemine oli juhus või mitte saab vastata nii eitavalt kui ka jaatavalt. Siiski kaldun isiklikult arvama , et see pigem ei olnud juhuslikult.
Esiteks tooksin välja põhjenduse sellele, et esimene maailmasõda siiski oli juhuslik. Nimelt muutus maailmamajandus 20. sajandi alguses väga ning turusuhted muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik.
Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik. Kõigepealt tekkis Kolmikliit ning Saksamaa loobus Venemaaga tehtud lepingust, millega kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. See näitas juba ohtu ning sundis teisigi riike liite sõlmima, sest kardeti, et Saksamaa võib rünnata. Miks muidu antud leping tühistada.
Ka see, et sõjatehnikat väga kiiresti ning justkui riikidevahelist võistlust pidades uuendati näitab, et sõda justkui oodati või nähti tulemas. Üleüldse tahtis Euroopa sõda, sest seda romantiseeriti ning peeti millekski üllaks ning ilusaks.
Paljudel riikidel olid kujunenud eesmärgid, mida nad võimaluse korral täitma lähevad. See, et sõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmisega võis olla küll juhus, aga fakt on see, et mingit lüket Euroopa ootaski, et sõda alustada. Riikidel olid olemas plaanid ning nad olid pigem rahul, eesotsas Saksamaa, et nüüd neid plaane teostama hakata sai.
Lõpetuseks väidan, et esimene maailmasõda ei olnud juhuslik, sest riikidel oli soov sõdida ning neil olid eesmärgid ning ambitsioonid sõjaks paigas.
2.Kas Esimese maailmasõja lõpp oli Teise maailmasõja algus?
Arvan, et esimese maailmasõja lõpp oli paljugi seotud teise maailmasõja algusega ning need ei olnud üksteisest sõltumatud sündmused.
Esimese maailmasõja lõpus avati Pariisi rahukonverents, kus sõlmiti mitmete riikide vahel rahulepinguid, kuid paraku esines nendes lepingutes palju ebaõiglust, mis tekitas uusi pingeid ning ei rahustanud riike maha vaid viisid pigem teise maailmasõjani. Näiteks ei jäänud Saksamaa rahule Versailles ’i rahulepinguga- temalt võeti ära väga palju õigusi. Seetõttu ootas ka Saksamaa taas oma võimalust, millal ta oma võimu, mida ta nii väga saada ihkas , taaskord Euroopas suurendama hakata saab.
Saksamaa oli maailmasõja alguses olnud väga tugev ning kardetav riik kuid tema liitlasena võidelnud rahvad ei söandanud sõja võitjate poolt etteöeldud tingumusi vaidluse alla seada. Kui siis paarkümmend aastat hiljem puhkes uus sõda nägid paljud riigid seda oma uue võimalusena.
Esimese maailmasõja käigus ei lahendatud probleeme vaid neid pigem tekkis juurde. Demokraatia sattus kriisi kuna riigid hakkasid kodanike ellu rohkem sekkuma. See kõik tekitas tulevikus uusi pingeid.
Väidan, et teine maailmasõda on esimese maailmasõja lahendamata probleemide ning veel juurde tekkinud pingete tõttu esimese maailmasõja jätk.
3.Venemaa – kas sõjas võitnud või kaotanud riik?
Venemaa oli 20. sajandi alguses üsna täbaras seisus, sest kuigi ta väed olid suured olid need väga kehvasti varustatud ning seepärast ei olnud Venemaal suurt mõjuvõimu Euroopas ning asjade käigus. Ta pidi arvestama näiteks Prantsusmaa soovidega jne. Ka majanduslikult oli Venemaa kehvas seisus. Esimeses maailmassõjas oli Venemaal õnn olla Antandi liidus. Sõja lõpus, kui liit aga kadus , ei jäänudki Venemaale suurt midagi, seetõttu väidan, et ta pigem kaotas sõjas.
Venemaa oli kaotaja nagu iga teine riikki, juba kaotatud meeste poolest. 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Ka olud sõjaväes olid kehvad, niisiis kui 1917 a veebruaris Peterburis võim ülestõusnute kätte läks, siis läks sõjavägigi nende poolele. Nii kaotas piltlikult Venemaa oma sõjaväe ning ka oma rahva, kes oma riigiga rahul ei olnud.
Samuti kaotas Venemaa sõja lõpus osa oma territoorimist. Näiteks iseseisvus Sooma ning vene enamlased pidid sellega leppima.
Kuigi sõjas kaotanud riigiks tuleks eelkõige lugeda Saksamaad ( ja Austria-Ungarit), siis oli ka Venemaal suuri kaotusi, mistõttu väidan, et Venemaa oli sõjas pigem kaotanud riik.
4.Esimene maailmasõda – ootused ja tegelikkus
Seoses esimese maailmasõja algusega olid paljudel Euroopa riikidel omad ootused. Need ootused olid ka üheks sõja alguse põhjuseks. Siinkohal pean silmas sõja romantiseerimist- oli ju palju neid, kes pidasid sõda millekski hiilgavaks ja üllaks.
Eeldati ka, et sõda jääb lühikeseks. Näiteks Saksamaal oli plaanis võita kogu sõda 3-4 kuuga. Tegelikkuses oli aastatepikkune sõda kõikidele riikidele kurnav ning sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt.
Maailmasõja tagajärjel muutus ühiskonnas paljugi. Näiteks arvasid ju mehed, et kui nad kord sõjast tagasi koju naasevad, siis hinnatakse neid ning nende ohvrimeelsust. Tegelikkuses tundsid nad aga vastupidist.
Mitmed väiksemad riigid lootsid ning ootasid võimalust iseseisvumiseks. Sõja lõppedes ei osutunud seda aga paljudele siiski reaalseks.
Väidan, et ootused ning tegelikkus esimese maailmasõja suhtes erinevad üksteisest väga. Vaid mõned riigid said tõesti seda, mida nad lootsid. Näiteks Prantsusmaa, kes sai tagasi oma kunagised alad Elsassi ja Lotringi. Siiski ei kujutanud keegi sõda nii ette, milliseks see lõpuks kujunes.
5.Esimene maailmasõda kui pöördepunkt ajaloos
Esimese maailmasõja aegu muutus Euroopas ning maailmas üleüldse väga palju. Seetõttu võib neid aastaid ning esimest maailmasõda nimetada pöördepunktiks ajaloos.
20. sajandi algus oli väga suurte arengute aeg. Näiteks arenes väga kiiresti majandus, kuigi see areng oli ebaühtlane. Esikohale kerkis kaubandus ning sellega kaasnes transpordi areng. Tekkisid raudteed tänu millele muutusid riigid üksteisest palju rohkem sõltuvaks ning tekkis globaliseerumine. Esimese maailmasõjaga on see seotud, sest see tekitas riikidevahelist konkurentsi, mis oli üks sõja alguse põhjuseid.
Pöördepunktiks ajaloos võib esimest maailmasõda pidada ka seetõttu, et enne seda romantiseeriti sõda ning seda peeti millekski hiilgavaks ning põnevaks. Pärast maailmasõda see arvamus kadus, sest sõda kujunes väga pikaks ning kurnavaks.
Ka naiste jaoks oli maailmasõda kui pöördepunkt, sest tänu sellele, et mehed nii kaua kodust eemal viibima pidid, muutusid naised palju iseseisvamaks ning meeste ning naiste positsioon ühiskonnas võrdsustus. Maailmasõja ning selle tõttu sattus traditsiooniline peremudel kriisi, kuid seda peremudelit võib ju pidada tänapäevaseks peremudeliks.
Ka mõnede riikide ning rahvuste jaoks oli maailmasõda nende ajaloo pöördepunktiks, sest mõned neist, näiteks Soome, iseseisvus sõja lõpus.
Maailmasõda muutis paljude inimeste ning riikide mõtteviisi, ajalugu ning seetõttu saab teda igal juhul pidada üheks tähtsaks pöördepunktiks kogu maailma ajaloos.
6.20.saj alguse moodsast inimesest “kaotanute põlvkonnaks“
20. sajand algas kultuuri ja moe seisukohast üsna põnevalt ning uuendusterohkelt. Veel ei olnud riikide õlul koormavat sõda ning inimesed said nautida uusi võimalusi vabaaja veetmiseks. Ma usun, et sel hetkel ei osanud tavainimene aimata, et kümne-viieteistkümne aasta pärast sellised rusuvad ajad ees ootavad .
Päris 20. sajandi alguses oli veel säilunud traditsiooniline peremudel. Kuidas võis selle ajastu moodne perekond välja näha? Pereema võis nüüd loobuda viimase piirini viidud kombekusest ning hakata end viimaks veidi vabalt tundma. Seda võib juba näha üheks sammuks naise rolli või sümboli muutumisest perekonnas. Näiteks loobusid nad korsetist, mis ahistas ja surus naisi alla. ”Kadunud põlvkonna” meeste naised olid iseseisvad ning muutunud võrdseks meestega.
20. sajandi alguses tõusis spordi populaarsus plahvatuslikult. Olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängudki ning kasvas jalgpalli polulaarsus. Üks 20 sajandi moodne mees võinuks igal juhul jalgpalliga tegeleda ning kuidas lõpetas ta siis ”kaotanute põlvkonnas”? Kui loeme sportliku mehe moekaks meheks ning moeka mehe härrasmehelikuks, riske trotsivaks, kaotusi hästi vastuvõtvaks ning jõudu võitjast lugu pidavaks siis jõuamegi otsapidi kaotanute põlvkonda, mille esindajateks olid üllad ning vaprad mehed, kes ei peljanud sõtta astumist .
20. sajandi alguse moodsa inimese ning ”kaotanud põlvkonna” vahel on vaid mõned sammud ning kui jälgida inimkonna arengut, siis võib nende inimeste vahel sarnasusi leida.