10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
215909
Õppematerjali autor
..............................................11 -Hinnang praktikale koolis........................................................................11 -Hinnang ettevõttepraktikale.....................................................................11 -Praktikandi enesehinnang.......................................................................12 Sissejuhatus Ettevõtepraktika kestusega 17 nädalat kokku sai läbitud ettevõtes Ericsson Eesti AS. Miks just see ettevõte? Ettevõte valisin, kuna seal on tegemist elektroonika ja automaatika süsteemidega, just see mind huvitabki. Peale selle, töötab seal palju minu tuttavaid, mis tegi töö eriti meeldivaks. Ettevõtes töötasin kokku kolmel erineval töökohal Häälestaja ja remonditöötaja, 12 tundi päevas, ning viimased kaks kuud SMA liini hooldaja, 8 tundi päevas. Läbides praktikat
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlvesei
Google'ilt. Pole halba ilma heata või vastupidi, igatahes saab nii öelda kõikide eespool loetletud OSde kohta (tõsi, Androidi pole me veel käes hoidnud). Kuna IT-maailmas on endiselt Windows tuntuim-levinuim, siis on Windowsi mobiilsel versioonil palju eeliseid näiteks (suhteliselt) probleemivaba ühendumine Windowsis kasutusel olevate (ja väga levinud) formaatide/tarkvaraga ning avatud platvorm kõigile (kolmandatele) tarkvaraloojatele. Ilmselt need ongi põhjused, miks Sony Ericsson otsustas WMi proovida. WMil aga on üks (ja väga suur) puudus nimelt pole see OS loodud puuteekraanil näpuga kasutamiseks. Algselt nn PDAdele (ehk pihuarvuti) mõeldud WMi eluliselt vajalikuks füüsiliseks koostisosaks oli stiilus (stylus) kõik menüüd ja valikud olid (ja on) suhteliselt mikroskoopilised ning PDA kasutusviis oli eelkõige inspireeritud tavalisest, pliiatsi-ja-märkmiku mudelist. Mis on igati loogiline ega näpuga ju keegi tänagi märkmikusse ei kirjuta
A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Astrid Anna Emilia Ericsson Samuel August Ericsson Hanna Ericsson Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875 1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". 2. Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega
kanalil helistatavat numbrit. Kui helistada tahtis mobiiliomanik, siis tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest
ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit
8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus......................................................................................
eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte. Tänapäev Tänapäeval uuendatakse ja mudetakse asju alatihti. Sellepärast on neil aina vähem ühist algse telefoniga. Nii uuenduvad ja tulevad ka müügile uusi telefone. Millel on iga korraga aina rohkem uusi asju küljes või, et inimeste elu oleks mugavam. Kõige levinumad mobiiltelefonide tootjad tänapäeval on: · Nokia · Motorola · Samsung · Siemens · LG · Sony Ericsson Tänapäeval jagunevad veel telefonid kõige laiemalt kaheks: mobiiltelefonid ja tavatelefonid. Kuigi nüüd on juba elu nii arenenud siis paljud on läinud üle mobiiltelefonidele. Esimesed telefonid Eestis Esimese telefoni tulekut Eestisse ei teata. Eestis on telefonikaardid laiemalt kasutusel 1993.aastast. Alustati kaartidega, millel infokandjaks magnetriba, katsetati ka nn. optilise süsteemi kaarte, kuid alates 1995.aastast kasutab "Eesti Telefon" aga reeglina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid