Ericsson (0)

Ericsson
Ericsson on Rootsi rahvusvahelise tehnoloogia ettevõte, mis tegutseb telekommunikatsioonivõrkude, televisiooni ja video süsteemidega ja pakub nendega seotud teenuseid. Aastal 2012 oli see maailma suurim traadita võrgu pakkuja , mille turuosa oli 38%. Ericssonil, mis on ühtlasi üks Rootsi suurimaid ettevõtteid, on laiaulatuslik portfell erinevate tehnoloogiate patentidele (33 000) ning oli ka Bluetooth lähiala traadita tehnoloogia leiutaja. 2013 mai seisuga on Ericsson ajakirja Forbes hinnangul 90. kohal maailma hinnatumate bärndide edetabelis. Oma 33.8 miljardilise aastakäibega pakub Ericsson tööd 113 989-le inimesele, sealhulgas 18,008-le Rootsis. Firmal on esindused ja toimiv tegevus rohkem kui 180 riigis, Ericsson tegutseb näiteks ka Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Saksamaas, Hong Kongis, Indias, Iirimaal , Itaalias, Ungaris, Suurbritannias ja USA-s.
Lars Magnus Ericssoni kokkupuude telefonidega algas juba tema nooruses kui ta töötas firmas, mis valmistas telegraafiseadmeid Rootsi valitsusasutusele Telegrafverketile. Aastal 1876, kui ta oli 30 aastane, alustas ta oma sõbra, Carl Johan Anderssoni abiga oma telegraafiremonditöökoda. Stockholmi kesklinnas asuvas remonditöökojas parandati välismaal valmistatud telefone. Aastal 1878 hakkas Ericsson ise valmistama ja müüma telefoniseadmed. Tema telefonid ei olnud tehniliselt uuenduslikud , kuna enamik leiutisi oli juba tehtud Ameerika Ühendriikides. Samal aastal tegi ta lepingu, mille kohaselt hakkas ta tarnima telefone ja elektrikilpe Rootsi esimesele telekommunikatsiooniga tegelevale äriühingule, Stockholms Allmänna Telefonaktiebolagle.
Aastal 1878 palkas kohalike telefonide importija Numa Peterson Ericssoni Bell Telephone Company telefone kohandama . See inspireeris teda ostma Siemensi telefone ja veelgi põhjalikumalt analüüsima nende tehnoloogiat. Tänu oma firma tehtud remonditöödele Telegrafverketile ja Rootsi Raudteele oli ta tuttav Bell ja Siemens Halske telefonidega. Ta täiendas neid eesmärgiga toota kõrgema kvaliteediga seade. Neid hakkasid kasutama uued telefonifirmad, nagu Rikstelefon, et pakkuda odavamat teenust kui Bell Group. Kuna Bell ei olnud oma leiutisi Skandinaavias patenteerinud, polnud Ericssonil patendi ega litsentsitasuga probleeme. Tema seadmetevalmistaja teadmised peegeldusid telefonivalmistamise standardites ja viimistluses . Aasta lõpus hakkas ta ise tootma Siemensi sarnaseid telefone, esimene toode valmis aastal 1879 . Ericsson tutvustas maailma esimest täisautomaatset mobiiltelefoni süsteemi MTA-d 1956. 1960 tõi ta turule maailma ühe esimestest hands-free valjuhäälditelefonidest.
Hoolimata oma edust mujal ei teinud Ericsson USA-s märkimisväärset müüki. Bell Group ja kohalikud ettevõtted nagu Kellogg ja Automatic Electric olid selle turu hõivanud. Selle tulemusena müüs Ericsson lõpuks oma USA vara. Aastal 1901, olles 55-aastane astus Lars Ericsson tagasi.
2001 aasta oktoobris teatas Ericsson ühisettevõtte- Sony Ericssoni, käivitamisest koos Sony Corporationiga. Sony Ericsson püsis kasutusel kuni veebruarini 2012, kuni Sony ostis Ericssoni aktsiad välja. Aastal 2008 avas Ericsson oma uurimiskeskuse Silicon Valleys. 8. aprillil 2013 teatasid Microsoft ja Ericsson plaanist kus Ericsson ostab ära Mediaroom IPTV, nimetatud allüksus toodab tarkvara , mille abil on telekomifirmadel võimalik edastada televisiooni üle interneti. Ericssoni hinnangul saab ettevõte peale Mediaroom IPTV ostu 25 protsendi suuruse turuosaga maailma suurimaks IPTV-pakkujaks. Microsofti Mediaroomi platvormi kasutatakse üle maailma rohkem kui 40 operaatori poolt 22 miljonis digiboksis. Tehing viidi lõpule 5. septembril 2013 ja tulemuseks oli Ericsson Mediaroom.
Ericssoni ajalugu Eestis ulatub aastatesse 1929-1940, kui Tartus tegutses Tartu Telefonivabrik. Tartus alustas riiklik telefonivõrk tööd 1. jaanuaril 1900. A./S. Tartu Telefonivabriku aktsiatest kuulus enne II Maailmasõda 57% välismaalastele. Suurim aktsionär oli Ericsson ( 51% ), kes oli ka ettevõtte rajaja. Ericssoni on Eestis esindatud alates 1991. aastast. 1996. aastal alustas juriidilise isikuna tegevust Ericsson Eesti AS, mille peamiseks tegevusalaks oli Ericssoni seadmete müük ja hooldus . Alates 2009.aasta augustist lisandus Ericsson Eesti tegevusalade hulka ka sidevõrguseadmete tootmine.
Aastal 2010 omistati Ericsson Eesti AS-ile Ettevõtlus auhind ning ka auhind Välisinvestor 2010. Hetkel võib Ericssoni pidada Eesti suurimaks ettevõtteks, milleni jõudmisel on märkimisväärset osa mänginud pankrotistunud Elcoteq tehase ja töötajate ülevõtmine 2009 aastal. Enne Elcoteq´i ülevõtmist oli Ericssoni palgal 120 inimest, peale seda aga 1200, ehk kümme korda rohkem. Ericsson on ainus üle miljardilise käibega ettevõte Eestis, mis andis mullu Eesti koguekspordist 10,4 protsenti ja Rootsi ekspordist 61 protsenti.