Tuumapomm (0)

1 Hindamata

Kuressaare Ametikool
Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund
Tisler
Heigo Näälik
T2
TUUMAPOMM
Referaat
Juhendaja : Ain Toom
Kuressaare 2010

Sisukord

Tuumarelvade ajalugu 3
Võidurelvastumine 4
Tuumapommide liike 5
Plutooniumipomm 5
Vesinikupomm 5
Pommiuraan 6
Radioaktiivkiirgus 7
Tuumaplahvatuse efektid 8
Tuumapommide testimine 9
Kasutatud materjal 10

Tuumarelvade ajalugu

Tuumarelva kasutamisest hakkasid esimesena rääkima inglise teadlased kaua enne Teise maailmasõja puhkemist. Nõukogude Liidus ei peetud seda relva esialgu vajalikuks. Natsi-Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad füüsikud olid kas hävitatud või põgenenud juutide vastu suunatud terrori eest.
Suurimat edu saavutasid aatomipommi loomisel inglased. Birminghami ülikooli professorid Peierls ja Frish esitasid pommi valmistamise põhimõtted ning tegid ka vastavad arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik.

Võidurelvastumine

Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL -i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi – pommi tööpõhimõtted “said” venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane , kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte. See kiirendas tuumapommi loomist märgatavalt, ning juba 1949. aastal katsetas NSVL esimest tuumapommi.
Vesinikupommiga nii libedalt ei läinud, sest ajal, mil ameeriklaste pommiteave ärandati, ei olnud nad vesinikupommi jaoks veel õiget töömehhanismi leidnud ja see, mis venelaste kätte sattus, ei töötanud. Ameeriklased jõudsid termotuumapommini alles 1952 ja venelased aasta hiljem. 1950. aastate alguses korraldati N Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud.

Tuumapommide liike

Plutooniumipomm

Esmakordselt katsetati sissepoole suunatud plahvatusega plutooniumipommi 16. juulil 1945.

Vesinikupomm

Esimene termotuuma- ehk vesinikupomm lõhati 1. novembril 1952.
Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata.

Pommiuraan

Tuumaenergia , samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon , avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe – keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani tootmine võttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab põhimõtteliselt tööle panna ka looduslikul uraanil, kus lõhustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema üle 90 protsendi.
Teine oluline tuumamaterjal on plutooniumi isotoop Pu-239, mida aga looduses ei leidu ja saab toota ainult tuumareaktoris. Nii pandi ka USA-s tuumarelva väljatöötamise ehk nn Manhattani projekti raames 1942. aastal tööle salajane tuumareaktor , mis hakkas valmistama pommiplutooniumi.

Radioaktiivkiirgus

Aatomituumade lõhustumisel ei vabane energia pelgalt soojusena, vaid ka radioaktiivse kiirgusena, mis on elusolenditele äärmiselt ohtlik. Ka natuke aega kiiritust saav inimene võib haigestuda kiiritustõppe ja surra. Aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud, sest radioaktiivkiirgus kahjustab sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid.
Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda,
maitsta ega tunda selle lõhna. Piir,kust alates radioaktiivne
kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline.

Tuumaplahvatuse efektid

Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt:
Lööklaine (Blast)—40-60% energiast
Termiline radiatsioon (Thermal radiation )—30-50% energiast
Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)—5% energiast
Jääk (Residual radiation)—5-10% kogu energiast

Tuumapommide testimine

Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad.
Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt).
Suurim, seni testitud , aatompomm on " Tsar Bomba“ (võimsus umb. 50 mt). Katse viis läbi NSVL 30.okt. 1961. aastal Novaja Zemljas.
1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty ), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste .
Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi.
Viimane aatompommi test (maaalune) oli Põhja- Koreas 9. Okt. 2006.

Kasutatud materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumapo mm
en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_explosion
http://segane.varjukylg.pri.ee/tuumarelv.php

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 29 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raidiii Õppematerjali autor

Referaat tuumapommi teemal

tuumapomm füüsika

Sarnased õppematerjalid

ppt

Tuumapomm

Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi

Füüsika

odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Sinna viidi ligi 100 laeva. Mõõtmiseks tuumapommi mõju laevastikule. Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed, meisead, rotid, hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele. Bikini atolli avastas oma ümbermaailmareisil Tallinnast päris maadeavastaja Otto von Kotzebue. (Vaher, 2012) 3. Izdelie 202 (Tsar Bomba) Maailma võimsaim termotuumapomm, mida on lõhatud, on venelaste pomm ''Izdelie 202'' (toode ehk asi 202). Izdelie lõhati 30. oktoobril Novaja Zemljal. Seda pommi kutsusid tehnikud omavahel ka Ivaniks. Pommi pikkus oli 8m, diameeter 2m ja kaalus 26 tonni. Kuna pomm oli väga suur, ei mahtunud ta ka suurima Nõukogude Liidu pommilennukisse Tupolev Tu-95'e sisse ning pomm riputati lennuki alla, alumine pool jäi sahtiavast välja. Kuna pomm oli väga raske, tuli tema kukkumist kuidagi aeglustada (muidu oleks ta 10.5 km kõrguselt

Ajalugu

ppt

Tuumapommid

terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227 erinevat tuumarelva. · Venemaal 5192 · USA-l 4075 · Prantsusmaal 300 · Iisraelil 200 · Ühendkuningriigil 192 · Hiinal 176

Füüsika

doc

Hiroshima lühikokkuvõte ja selle kiirguse mõju inimesele

Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Enne katsetust ei teadnud keegi, millega see lõppeda võib. Kuid kõik läks enam-vähem nii, nagu näitasid arvutused. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Kohe otsustati seda ka sõjas kasutada. Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy" (väike poiss), mille võimsus vastas 13 kilotonnile (13 000 tonnile) lõhkeainele. Nagasakile põhjustas hävingu aga 22 kilotonnine "Fat Man" (paks mees). Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. 2. TUUMAENERGIA AJALUGU

Ühiskond

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus