Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? (0)

Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel?

Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid , toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA-st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis.
24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ei sekkunud majanduse juhtimisse.
Pärast majanduskriisi puhkemist nõudis USA tagasi kõik Euroopasse antud laenud ning kehtestas suured tollimaksud . Selle tõttu jõudis majanduskriis Euroopasse ja sealt siis omakorda edasi teistesse maailmajagudesse. Minu arvates ei oleks pidanud USA seda tegema, sest USA majanduse vigade pärast pidid ka paljud teised riigid majanduskriisi käes kannatama.
1933. aastal võeti kasutusele USA president F. D. Roosevelti koostatud New Deal (Uus kurss ), tänu millele hakkas USA majanduskriisist üle saama. Prantsusmaal ja Suurbritannias võttis kriisist välja tulemine natuke rohkem aega, kui USA-l, sest nad võtsid New Deal’i kasutusele alles paar aastat hiljem.
Diktaatorlikkudes riikides (nagu näiteks Itaalia ja Saksamaa) võttis diktaator majanduse juhtimise täielikult enda kätte. Sellega hakati valmistuma sõjaks. Diktaatori ülevõtt oli küll tõhus, aga edaspidi läks neil riikidel raskemaks.
Kõige edukam riik kriisist väljumisel oli Ameerika, sest seal võeti kiiresti kasutusele Roosevelti tegevuskava ning, sest seal polnud diktaatorit. Nendes riikides, kus oli diktaator hakkas hiljem palju halvemini minema, kui demokraatlikel riikidel.
See on hämmastav , kuidas suurest USA majanduslikust õitsengust sai nii järsku kriis ning levis siis ka kohe edasi Euroopasse. Suur majanduskriis mõjutas kindlasti kogu maailma edaspidist majandust, enne seda oli olnud ka paar väiksemat majanduskriisi, aga see oli kõige suurem ja mõjuvam.