Pagulased (0)

Pagulased
Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse.
Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest , elab laagrites, mis paiknevad arengumaades.
Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale , kui olukord muutub rahulikumaks.
Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud: 1970.aastal oli maailmas 2,5 miljonit pagulast, praegu on neid 22 miljonit.
Käesoleval sajandil on Euroopas olnud kolm paguluse lainet: pärast Esimest ja Teist maailmasõda ning alles hiljuti pärast külma sõja lõppu ja Jugoslaavia sõja puhkemist. Kuigi Lääne-Euroopa jõukamates ühiskondades elab üle 7 miljoni pagulase , asub suurem osa pagulastest arengumaades. Suurem osa tagakiusatuist ning relvakonfliktide ohvritest ei rända teistele kontinentidele, vaid põgenevad pigem naaberriikidesse. Paljudel väga vaestel riikidel lasub koormus üleval pidada tuhandeid pagulasi . ÜRO Pagulasorganisatsiooni hinnanguil vajas 2000. aastal abi 22 miljonit inimest.
Näiteks Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust tänaseks pärineb kõige rohkem põgenikke. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud mitte rikastesse riikidesse, vaid kõige rohkem inimesi on leidnud varjupaiga hoopis naaberriikides Pakistanis, Süürias, Jordaanias , Iraanis ja Guineas . Hinnanguliselt 70% maailma põgenikest elab Aafrikas ja Lähis-Idas. Vaid väga väike osa maailma põgenikest jõuab Euroopasse.
UNHCR (United Nations High Commissioner for Refugees) on humanitaarne organisatsioon , mille ülesandeks on kaitsta ja abistada maailma pagulasi ning aidata kaasa lahenduste otsimisele, mis lõpetaksid maailma pagulusprobleemid.
Kõige paremaks paguluse lahenduseks on tagasipöördumine koju, kui riigis on poliitilised tingimused muutunud paremaks ja tagasipöördumine on vabatahtlik. Kui tagasipöördumine koju ei ole võimalik, tuleb aidata pagulasi koduneda selle riigiga, kus nad kaitset on palunud. Kõige sagedamini on selleks riigiks naaberriik. Alati ei saa pagulased jääda sellesse riiki, mis on pakkunud neile esimest kaitset. Sellisel juhul tuleb neile leida uus kodumaa.
Pagulaste vastuvõtmine ja rahvusvaheline kaitse tugineb pagulaste juriidilist staatust puudutavale ÜRO lepingule, mis sõlmiti 1951.aastal. Lepingule on alla kirjutanud 139 riiki. Eesti kirjutas sellele lepingule alla 1997. a.
Lepinguga määratakse, et pagulane on väljaspool oma kodumaad viibiv isik, kellel on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks oma rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondlikku gruppi kuulumise või oma poliitiliste seisukohtade tõttu. Näiteks sõda, näljahäda, vaesus või loodusõnnetused üksinda ei ole ilma isikliku tagakiusamise hirmuta piisavaks põhjuseks, mille alusel võidaks anda inimesele pagulase staatuse.
Kodusõja poolt tekitatud kriisiolukorda on siiski mitmetel juhtudel aktsepteeritud humaanse põhjusena ajutise maalviibimise loa andmisel. Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat üpris selge, on paljude riikide ametnikel raskusi täpselt väljas selgitada, kes on tõeline pagulane. See on eriti raske massina piirile ilmuvate inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi, puudutavad seadusemuutused Euroopa riikides toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on immigrantide juurdevool.
Viimastel aastatel on Eestist endast saanud maa, kuhu satuvad inimesed, kes otsivad turvalisemat elukohta varjupaigataotlejad. 2001. aasta suve seisuga on Eestist varjupaika taotlenud vähem kui sada inimest, neist vaid neljale on antud pagulasstaatus. Range pagulaspoliitika hoiab immigrantide arvu väiksena.