RAHVASTELIIT (0)

   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
RAHVASTELIIT  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2016  
 
 
Sisukord 
 
 
Sisukord
 
Sissejuhatus
 
Rahvasteliidust üldiselt
 
Rahvasteliidu tekkimine
 
Rahvasteliidu liikmed
 
Territooriaalvaidlused ja muud konfliktid
 
Rahvasteliit ja Eesti
 
Rahvasteliidu likvideerimine
 
Kokkuvõte
 
Kasutatud kirjandus
 
Lisad
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
 
 
Sissejuhatus 
 
Mina  valisin  enda  referaadi  teemaks  Rahvasteliidu.   Tegin   just  sellise  teemavaliku,  sest 
Rahvasteliidust  on  sellel  aastal väga palju  juttu  olnud ning põnev oleks sellest rohkem teada 
saada.  Esialgu  tean  sellest ainult nii palju, et  organisatsioon  tehti sõja ennetamiseks ja tülide 
lahendamiseks läbirääkimistega, kuid tahaksin ka teada millest üldse selline
 
idee
 
 alguse sai ja
   
kuidas  liit  tekkis.  Kindlasti ka seda, kuidas riikide omavaheline koostöö sujus ning miks see 
lõpuks lõpetada otsustati.  Valisin selle teema ka sellepärast, et teema on väga mahukas ning 
sellest  peaks  üpris  palju  informatsiooni  olema.  Mina   ootan   sellelt  referaadilt  rohkem  uusi 
teadmisi  ning  ka  seda,  et  mul  referaati  endal  huvitav  teha  oleks.  Referaadis  räägin  ma 
lähemalt  Rahvasteliidust  üldiselt,  selle tekkimisest, osalenud riikidest, tähtsusest Eestis ja ka 
Rahvasteliidu lõppemisest.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
 
 
 
Rahvasteliidust üldiselt 
 
Rahvasteliit  oli  1919-1946  aastatel  eksisteerinud  rahvusvaheline  organisatsoon,  mille 
peamiseks  ülesandeks  oli  tagada  maailmarahu.  See  oli  esimene  ülemaailmne organisatsioon 
ning  see  loodi  pärast  Esimest  maailmasõda  Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliidu 
põhikirja  kohaselt  olid  selle  peamisteks  eesmärkideks  sõja  ennetamine  ja  rahvusvaheliste 
tülide  lahendamine  läbirääkimiste  teel.  Põhikirjas  käsitleti  ka  töötingimusi,  põliselanike 
õiglast  kohtlemist,  inim-  ja  narkokaubandust,  relvakaubandust,  sõjavange  ja  ülemaailmset 
tervisehoidu. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ning see
 
 jõustus 10. jaanuaril 
1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud
 
 suurus oli
 
58
 
liiget.
 
 Liidul puudusid relvajõud. 
Vastuvõetud  otsuste  kehtestamisel  ja  sõjalise  abi  osutamisel  sõltus  organisatsioon 
suurriikidest,  kes  näitasid  aga  sageli  oma  kohustuste  suhtes  vastumeelsust.  Esimesed  riigid 
lahkusid   liidust   juba  1920.  aastate  keskel,  1930.  aastatel  astusid  või  heideti  välja  mitmed 
suurriigid   (Saksamaa,  Jaapan,  Itaalia,  Nõukogude  Liit).  Teise  maailmasõja  puhkemine 
kinnitas, et Rahvasteliit oli oma põhiülesande täitmisel ehk tulevaste sõdade ennetamisel
 
 läbi 
kukkunud.  Rahvasteliit  eksisteeris  kokku 27 aastat. Teise maailmasõja järel moodustati selle 
asemele  Ühinenud  Rahvaste  Organisatsioon.   Ajaloolane   David   Kennedy   peab  Rahvasteliitu 
ainulaadseks  nähtuseks  maailma  ajaloos,  mis  võimaldas riikidele head poliitilist koostööd ja 
rahvusvahelisi suhteid.  Rahvasteliidu  ametlikud  keeled olid prantsuse, inglise ja
  alates
 
1920.
 
 
aastast  ka   hispaania   keel.  Liit  kaalus  ka   esperanto   kasutuselevõtmist  töökeelena,  kuid 
ettepanekuid  ei   viidud   kunagi  ellu.  1939.  aastal  hakati  Rahvasteliidu  poolametliku 
embleemina  kasutama  kahte  viisnurkset  tähte  sinise  pentagooni  sees.  Need sümboliseerivad 
Maa   viit   mandrit  ja  viit  rassi.  Pentagooni  kohale  oli  kirjutatud  organisatsiooni   ingliskeelne  
ning alla prantsuskeelne nimi.  
4 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rahvasteliidu tekkimine 
 
Rahvasteliidu  eelkäija  Parlamentidevaheline  Liit  asutati  juba  1889.  aastal.  Tegemist  oli 
rahvusvahelise  organisatsiooniga,  mille  põhieesmärk  oli  innustada  valitsusi   lahendama  
rahvusvahelsi  tülisid  rahumeelsel  viisil.  Peeti  iga-aastaseid  konverentse,  kus  üritati  aidata 
valitsustel  välja  töödata  rahvusvahelisi  reegleid.  Selle  alla  kuulus  ka  presidendi  juhitav 
nõukogu,  mis  loodi  hiljem  ka  Rahvasteliidu  juurde.  Kui  Esimene  maailmasõda  1918 
novembris  lõppes,  oli  see  tugevalt  mõjutanud  Euroopa  ühiskondlikku,  poliitilist  ja 
majanduslikku  elu  ning  põhjustanud  inimestele  füüsilisi  ja  vaimseid  kahjustusi.  Kõikjal 
maailmas  tõusid  esile  sõjavastased  meeleolud.  Ühe  lahendusena,  et  tulevasi  sõdu ära hoida, 
nähti  rahvusvahelise  organisatsiooni  loomist,  mis  relvastuskontrolli,  avatud   diplomaatia , 
rahvusvahelise  koostöö,  piirangute  ja  karistuste  abil  muudaks  sõja  vähem  ahvatlevamaks. 
Ameerika  Ühendriikide   president    Woodrow    Wilson   ja  tema  nõunik  propageerisid 
Rahvasteliitu  kui  vahendit  ennetamaks  Esimese  maailmasõja  õuduste  kordumist.  Nad 
rõhutasid  vajadustu  luua  lepingutel  põhinev  riikide  liit,  mis  annaks  nii  suur-  kui  ka 
väikeriikidele  vastastikused  poliitilise  sõltumatuse  ja  territoriaalse  terviklikkuse   garantiid . 
Wilson pidas oma esimese kõne Rahvasteliidu teemal Ameerika Kongressis 8. jaanuril 1918.
 
 
Esimese maailmasõja lõpul kestva rahu saavutamiseks kokku
 
kutsutud
 
 Pariisi rahukonverents 
kiitis  ettepaneku  Rahvasteliidu  loomiseks  heaks  juba  25.  jaanuaril  1919.  28.  juunil  1919 
allkirjastasid  põhikirja  kokku  44  riiki.  8.  juulil  1919  pöördus  Wilson  Euroopast  Ameerika 
Ühendriikidesse tagasi ja algatas kampaania, mille
 
 eesmärk oli
 
tagada
 
ameeriklaste
 
toetus
 
rigi
 
 
5 
 
ühinemisele Rahvasteliiduga, kuid toetus  Wilsoni  ideele oli siiski üpris  tagasihoidlik . Wilson 
jätkas  rahulepingule  ja  Rahvasteliidule  toetuse  kogumist  Ameerika  Ühendriikides,  kuid  ta 
tervis  halvenes  ja  oma  viimase  kõne  pidas  ta  25.  septembril  1919.  Vaatamata  Wilsoni 
jõupingutustele,  ei  liitunud  Ameerika  Ühendriigid  uue  organisatsiooniga.  Rahvasteliidu 
Nõukogu  kohtus  esimest  korda  Pariisis  16.  jaanuaril  1920.  Novembris  1920  viidi 
Rahvasteliidu   peakorter   üle  Šveitsi,  täpsemalt  Genfi , kus 15.novembril toimus liidu esimene 
täiskogu.  
 
 
 
 
Rahvasteliidu liikmed 
 
Rahvasteliidu  42-st  asutajaliikmest,  kes  kõik  litusid  10.jaanurail  1920,  jäid  kuni  liidu 
laialisaatmiseni 1946. aastal 23 riiki. Juba asutamise aastal liitus liiduga 6 riik, millest vaid
 
2
   
säilitasid  oma  liikmestaatuse  kuni  1946.  aastani.  Hiljem  ühines  veel  15  riiki.  Rahvasteliidu 
maksimaalne  liikmeskond  oli  58  riiki.  Taoline  liikmete  arv  püsis  väga  lühikest  aega,  28. 
septembrist  1935  (liitus  Ecuador)  kuni  23.  veebruarini  1935  (  välja  astus  Paraquay). 
Nõukogude Liit astus liikmeks 18. septembril 1934 ja heideti välja
 
14.
 
detsembril
 
 1939 pärast 
seda, kui algas Talvesõda. Nõukogude Liidu väljaheitmisel rikkus Rahvasteliit oma reegleid, 
kui  vaid  7  nõukogu  15-st  liikmest  hääletas  väljaheitmise  poolt,  kuifi  see  ei  moodustanud 
põhikirjas  nõutud  enamust).  Nendeks  riikideks  olid   Suurbritannia ,  Prantsusmaa,  Belgia, 
Boliivia ,  Egiptus,  Lõuna-Aafrika  Liit  ja  Dominikaani  Vabariik.  Kolm  neist  liitudest  olid 
saanud  nõukogu   liikmeteks   kõigest päeb enne hääletust (Boliivia, Egiptus ja Lõuna- Aafrika 
Liit).  See  oli  üks  Rahvasteliidu  viimaseid   tegusid ,  enne kui selle tegevus praktiliselt lakkas. 
Nõukogude  Liidu  väljaheitmine  on  ka  üks  peamine  põhjus,  miks  Rahvasteliit  pärast  Teist 
maailmasõda  tegevust  jätkata  ei  saanud.  26.  mail  1937  sai  Egiptusest  viimane  riik,  mis 
Rahvasteliiduga  liitus​.  ​Esimene  riik,  mis  lõplikult  liidust  lahkus,  oli  1925.  aasta  jaanuaris 
6 
 
Costa   Rica . Olles ise liitunud alles 1920. aasta detsembris, oli Costa Rica
 
 kõige lühemat aega
 
 
Rahvasteliitu  kuulunud  riik.  Asutajaliikmetest  lahkus  esimesena  Brasiilia  (juulis  1926)  ja 
viimasena   Haiti  ( aprillis  1942). Rahvasteliidust lahkumise teadaanne jõustus alles kahe aasta 
pärast,  välja  arvatud  juhul kui riik lakkas eksisteerimast või heideti välja. Mitmed riigid jäid 
Rahvasteliidu  koosseisu  edasi  ka  pärast  seda  kui  nad  olid   faktiliselt  juba okupeeritud, teiste 
seas ka Eesti, Läti ja Leedu. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Territooriaalvaidlused ja muud konfliktid 
 
Peale  Esimest  maailmasõda  lõppedes  jäid  üles  mitmed lahendamata probleemid, muuhulgas 
ka  riigipiiride  küsimused.  Enamasti  tegelesid  taoliste  küsimustega  võitjariigid  oma 
organisatsioonides  ning  Rahvasteliidule  anti  lahendamiseks  vaid  keeruliseimad  probleemid. 
Vahetult  peale  sõda  oli  Rahvasteliidu  roll  tekkinud  vaidluste  lahedamisel  väga  väike.  Neil 
aastatel  tegeles  liit  peamiselt  Pariisi  rahukonverentsi  lepingutes  ette  nähtud  küsimustega. 
Rahvasteliidu  roll  laienes  ning  1920.  aastate  keskel  sai  sellest  rahvusvahelise  elu  oluline 
suunaja.   Ameeria   Ühendriigid  ja  Nõukogude Liit tegid Rahvasteliiduga üha enam koostööd. 
1920. aastate teisel poolel tõusis Rahvasteliit nii Prantsusmaa, Saksamaa kui
 
 ka Suurbritannia
 
 
huvi keskmesse ning kõigi nende riikide välisministrid osalesid regulaarselt liidu kohtumistel.
 
 
Muidugi  kasutasid  nad  Rahvasteliitu  ka  oma  suhete  parandamiseks  ja  erimeelsuste 
ületamiseks.  ​Lisaks  territooriumitega  seotud  probleemidele  püüdis  Rahvasteliit  sekkuda ka 
7 
 
teistesse rahvusvahelistesse ja siseriiklikesse konfliktidesse. Liit saavuutas suure edu võitluses
 
 
narkokaubanduse  ja  seksuaalse  orjastamisega,  samuti  pagilaste   olukorr   leevendamisega. 
Relvakonfliktide lahendamisel jäi Rahvasteliidu tegevus küllaltki
 
tagasihoidlikuks,
 
 eriti 1930. 
aastatel. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rahvasteliit ja Eesti 
 
17.  märtsil  1920  tegi  Eesti  välisminister  valitsusele  ettepaneku  Rahvasteliidu  liimelisuse 
taotlemiseks.  Eesti  valitsus  kiitis  otsuse  heaks  juba  sama  aasta  30.  märtsil.  Ametlik   taotlus  
anti  Rahvasteliidu  peasekretärile  sama  aasta  19. aprillil ,  kuid  samal  päeval  kinnitati, et Eesti 
iseseisvust  pole  suurriigid  tunnistanud  ning  seepärast  ei  saa  Eestit  Rahvasteliidu  liikmeks 
võtta.  Baltimaade  liitumisele   seisid   kõige  tugevamalt  vastu  Prantsusmaa,  Suurbritannia, 
Skandinaavia  maad,  Jugoslaavia  ja Tšehhoslovakka.  Toetav  suhtumine tuli Ladina-Ameerika 
riikidelt.  Esimese  ja  teise  täiskogu  vahel  muutus  oluliselt  Eesti  rahvusvaheline  positsioon 
ning  26.  jaanuaril  1921   istungil   sai  Eesti  Prantsusmaalt  toetuse ja tunnustuse. Rahvasteliidu 
teine täiskogu alustas tööd 1. septembril 1921. Eesti ja Läti vastuvõtmisele anti  heakskiit  15. 
8 
 
septembril,  Leedu  vastuvõtmisele,  aga  viis  päeva  hiljem.  Täiskogu  otsustas  22.  septembril 
1921  täisliimeks  vastu  võtta  kõik  kolm  riiki.  Eesti  sai  36  poolthäält, 2 riiki (Jugoslaavia ja 
Tšehhoslovakkia)  jäid  erapooletuks.  1931.  aastani  toimus  suhtlus  Rahvasteliiduga peamiselt 
täiskogule   saadetud   delegatsioonide  vahendusel.  Eesti   alaline   esindaja  liidu  juures  oli  15. 
veebruarist   1931  kuni  10.  novembrini  1939  August   Schmidt   ja  alates  10.  novembrist  Karl 
Selter. Lisaks alalisele esindajale töötas Eesti esinduses ka
   sekretär, ainsana
 
 pidas seda
 
 ametit 
Johannes  Kõdar,  kes  alustas  esimese  sekretärina  tööd  21.  augustil  1931.  aastal. Karl Selteri 
ametisse  astumisega  vabastati  Kõdar  1939   oktoobris   ametist,  kuid  ametiasjade  lõpetamine 
venis ning ta lahkus Genfist Eestisse alles 19. märtsil 1940. Eesti liikmemaks
 
Rahvasteliidule
 
 
jäi tavaliselt vahemikku 70 000-
 
 100 000  Sveitsi  franki
 
 aastas. Eesti
 
 võimud  pidasid  seda liiga
 
 
suurekd  ja  püüdsid  mitmel  korral  maksu  vähendada,  kuid  tulemusteta.  Tasumata  ei  jäetud 
seda  siiski   kordagi ,  isegi  mitte  majanduskriisi  aastatel.  Eestis  tekkisid  ka  mõtted  kaaluda 
nõukogusse  kandideerimist,  kuid  kõrgete  kulude  ja  pika  kampaaniaperioodi  tõttu  otsustati 
sellest  loobuda .  Rahvasteliidu peasekretärid külastasid Eestit
 
kahel
 
 korral: 23.-25.
 
veebruarini
 
 
1925  külastas  Eestit  peasekretär  Eric  Drummond  ja  21.-  24.  augustini  1937  peasekretär 
Joseph Avenol. 1930. aastate kriisides jäädi pigem tahaplaanile, näiteks shilikult hoidis Eesti 
ennast  eemale  Poola-  Leedu  tülist  ja  selle  lahendamisest,  sest  ei  soovinud   kummagi   riigiga 
oma  suhteid pingestada.  Julgeoleku valdkonnas oli Eesti väikeriigina rohkem kõrvaltvaataja 
rollis,  kuid  omas  siiski  selgeid  seisukohti.  Kaks  läbivat  teemat  Eesti  jaoks  oli  vältida 
välisriikide  sõjajõudude  desarmeerimist  enne  oma  riigi  kaitsemiseks  vajaliku  taseme 
saavutamist  ja  kindlustada  Rahvasteliidu  toetus  võimaliku  Nõukogude  Liidu  agressiooni 
korral.  Eesti  enda siseriiklikud küsmused kerkisid samuti Rahvasteliidus paaril korral üles. 
Peamiselt oli see seotud vähemusrahvuste  teemaga . Eesti okupeerimise
 
 järel vabastas valitsus 
Karl  Selteri  ametist,  kuid  Selter  jäi  siiski  Genfi  ja  jätkas  oma  ametikohustuste  täitmist. 
Rahvasteliidu  viimasel  täiskogul,  aga Balti riikide esindajatel enam osaleda ei lubatud. Eesti 
liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.  
 
 
 
 
9 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
Rahvasteliidu likvideerimine 
 
Rahvasteliidu viimane kohtumine toimus 12. aprillil 1946 Genfis . Täiskogul osalesid 34 riigi 
esindajad. Kohtumise eesmärk oli Rahvastelidu likvideerimine. Selle varad, mille suurus oli 
umbes 22 miljonit USA anti üle Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile. Reservfondi summad 
10 
 
tagastati riikidele ja maksti ära Rahvasteliidu võlad. Ühehäälselt võeti vastu Rahvasteliidu 
laialisaatmise ettepanek. Liidu lõpetamise päevaks määrati 19. aprill 1946.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kokkuvõte 
 
11 
 
Kokkuvõtteks  sain  ma  Rahvasteliidu  kohta  palju  uut  teada  ning  selle  teema  kohta  oli tõesti 
palju  infot,  isegi  rohkem  kui  esialgu  arvasin.  Infot  oli  väga  põhjalikult,  seega  sain  teada 
erinevate  riikide  tähtsusest  Rahvasteliidus  ja  ka  erinevate  inimeste   arvamusi   sellisest 
organisatsioonist.  Mulle  endale  tõesti  meeldis  seda  referaati  teha,  sest  see  on  põnev  teema, 
mille kohta infot otsida. Võibolla tegi teema minu jaoks huvitavaks just
 
 see, et
  ka
   Eesti kuulus
 
 
Rahvasteliidu.  Enne  referaadi  tegemist  teadsingi  Rahvasteliidust  pigem  üldiselt,  kuid  nüüd 
sain  teada  ka  seda  kuidas  kasvõi  teised  liikmesriigid  Eestisse  ning  ka  meie  soovi  liituda 
suhtusid. Mina jäin enda referaadiga ning teemavalikuga väga rahule! 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
12 
 
 
Kasutatud kirjandus 
 
Rahvasteliit, Vikipeedia: 
https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvasteliit#Likvideerimine_ja_p.C3.A4rand 
 
Einar Värä, Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Ajalooõpik 9. klassile. 1 osa. Tallinn, 2015 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13 
 
 
 
 
 
Lisad 
 
 
Lisa1 
 
Rahvasteliidu poolametlik embleem (1939-1941) 
 
 
Lisa2 
14 
 
 
Rahvaste palee Genfis, Rahvasteliidu peakorter (1929-1946) 
 
 
15