RAHVASTELIIT

5

pdf

Rahvasteliit Grete 11.c Rahvasteliit Aastadel 1919-1946 Eksisteerinud rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Eesmärgiks oli sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks

Geograafia

9

doc

Versaille' rahuleping

Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine. Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal

Ajalugu

40

docx

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu..

Ajalugu

11

ppt

Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda

Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Rahulepingud Saksamaa liitlastega · Saint-Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919. aastal · Neuilly leping Bulgaariaga 27. novembril 1919. aastal · Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920. aastal · Sevres'i rahuleping Türgiga 10. augustil 1920. aastal Impeeriumide lagunemine Rahvasteliit (1920-1945) Idee: USA president Woodroe Wilson Rahvasteliidu põhikiri oli Saksamaa, Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. Peakorter: Genf Tähtsamad organid: Rahvasteliidu Täiskogu, Nõukogu (Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan), Sekretariaat. Rahvasteliitu kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki USA jäi liidust eemale, kuna pärast I maailmasõda võitis seal isolatsionistlik välispoliitika. Rahvasteliidu eesmärgid

Ajalugu

5

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja

Ajalugu

5

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja

Ühiskond

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·

Ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad

Ajalugu