Tuletorni juurde (0)

„Tuletorni juurde“ 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et 
mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi 
ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, 
tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, 
et lapsed elaksid endiselt nö „kaitstud“ lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi. 
Pereisa võitleks justkui selle eest, et lapsed teaksid, mis toimub ka päris maailmas ja võitleb ka 
enda eest.  2. Aine ja teema Teoses lahendatakse probleeme seotud inimsuhetega ja seda, kuidas pereisa sõna jäi koguaeg 
peale. Samuti, kuidas nii I maailmasõda kui ka naise surm muudab inimest. Teoses näidatakse ka
seda, kuidas miski ei ole püsiv, ka lapsepõlv saab üks kord läbi, kuid mälestused jäävad.  
Tegevuse keskkond on vahelduv, vahepeal on ema lahkus ja hellus, teisel hetkel isa tõsisus ja 
türannilikkus.  3. Aeg, ruum ja miljöö Tegevus toimub 20. sajandi alguses, Inglismaal Herbiidide saarestikus. Tegevus võtab aset enne 
ja pärast esimest maailmasõda, sõjast väga juttu ei ole peale selle, et see muserdas Ramsay’ide 
perekonda (kui ka tervet maailma), sest Andrew hukkus sõjas. Teoses tuleb ka mingil määral 
välja see, et Woolf on „kadunud põlvkonna“ kirjanik, sest tegelased olid sõjast muserdunud.  4. Tegelaskond Proua Ramsay- ~50ndates eluaastates kaheksa lapse ema, kes oli pühendanud oma elu oma 
lastele ja abikaasala. Ta oli tõeline koduperenaine- tegelas lastega, hoidis kodu korras, toetab, 
hoolitseb ja julgustab ka abikaasat, kellel oli vaja kuulda, et ta on ikkagi hea filosoof. Laseb 
mehel olla perepea. „Naine, kes kandis oma ilutõrvikut kõikjal kaasas,“ kirjeldab Lily. Naine oli 
tegelikult haritud, ta oskas igal teemal arutada.  Härra Ramsay- filosoof, kirjanik, 60ndates eluaastates mees. Isa ja ema olid täielikud vastandid. 
Isa oli tõsine ja range. Kannatav geenius, kes tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, 
et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti. Seepärast pressis ta naiselt kaastunnet ja
ülistamist, ta vajas seda. Ta tahtis, et kõik teda imetleksid. Temas oli ka teatav 
tundetus,südametus- purustades Jamesi lootused minna tuletorni juurde. Lily Briscoe- talle meeldib olla üksi, meeldib olla omaette, ta pole loodud olema abikaasa, ta on 
iseseisev, seepärast ta jääb romaani lõpuni vanatüdrukuks ega abiellu William Bankesiga. Ta oli 


pidevalt oma maalimisega heitluses, ta näeb kõike väga selgelt, aga kui tõstab pintsli et maalida, 
ei tule sellest enam seda, mida kujutas. Temas  on see nukrus , et ei oska panna maalile seda tõde 
ja reaalsust, mida ta näeb ning kartis, et tema maalikunsti ei hinnata. 5. Teose ülesehitus, süžee ja faabula Esimene osa „Uks“  võtab aset enne esimest maailmasõda. Ramsay’d on teose alguses terve 
perega oma suvemajas, ema lubab pojale James’ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad 
nad tuletorni juurde, kuid pereisa teeb selle lubaduse kohe maha ja väidab, et ilusat ilma ei tule. 
Isa tõre vastus paneb väikest James’i uskuma, et isa naudib laste vastu õel olemist. Ramsay’id 
kostitavad mitmeid külalisi, majas peatub ka Lily Briscoe, noor kunstnik, keda proua Ramsay 
soovib härra Bankesile naiseks panna, kuid see ei õnnestu ja Lily jääb vanatüdrukuks. Selle 
poolest õnnestub proual paari panna Paul Rayley ja Minta Doyle’i.  Pärastlõuna ajal küsib Paul Minta naiseks, Lily alustab maalimisega, proua Ramsay lohutab 
Jamesi ja härra Ramsay kurdab oma filosoofia teadmiste üle ning tahab jällegi tuge oma naiselt. 
Õhtusöök oli ebaõnnestunud- Paul ja Minta koos kahe Ramsay lapsega hilinevad jalutuskäigust 
randa, Charles Tansley ütles, et naised ei oska ei kirjutada ega maalida, härra Ramsay on tõre, 
sest poeet Augustus Carmichael küsib teise taldrikutäie suppi; lõpuks sujub kõik siiski hästi. Esimese osa lõpus, kui öö on saabunud ja härra ja proua Ramsay on kahekesi, soovib härra 
Ramsay kinnitust, et ta abikaasa armastab teda ja toetab teda. Teine osa „ Aeg möödub“ läheb kiirelt. Esimene maailmasõda on alanud ning pere vanim poeg 
Andrew sureb sõjas; proua Ramsay sureb ühel ööl; tütar Prue sureb sünnitusel. Pere ei käi enam 
suvemajas puhkamas ning maja on rääbas. 10 aastat hiljem naaseb majahoidja McNab koos paari
tütarlapsega, et maja korda teha ning Lily naaseb nendega. Kolmandas osas „Tuletorn“ möödub aeg aeglaselt nagu esimeses osas. Härra Ramsay kuulutab, 
et ta läheb koos James’i, Cam’i ja ühe tütrega tagasi tuletorni juurde. Pereisa loodab Lily’lt 
samaväärset lohutust nagu ta abikaasa seda talle pakkus, kuid Lily ei suuda seda teha.  James’ile 
ja Cam’ile ei meeldi isa käitumine ning neile teeb isa enesehaletsus häbi. Lily lõpetas oma maali,
millega ta alustas kui ta viimati suvemajas oli. 6. Keel ja stiil Woolf kasutab dialoogi vähe ning peamiselt viib jutustust edasi sisemonoloog. Suhteliselt pikad 
lõigud ja kirjelduses raskendavad veidi lugemist ning ei anna emotsiooni ka selle tõttu kõige 
paremini edasi.  7. Teos ja lugeja Probleemid, millega tegelased teoses tegelevad, ei ole minu elus just märkismisväärsel kohal, 
sellepärast ei saa teose probleeme enda ellu tuua. Teost lugedes tuli lihtsalt tahe vältida mehi 


nagu härra Ramsay, sest tema jaoks ei tundunud abielu olevat armastusest, vaid tema enda 
mugeavusest ja heaolust, sest naine oli talle lihtsalt tugisüsteem ja lastehooldaja. Ma arvan, et 
teos meeldiks mulle rohkem, kui ma ise oleks vanem ja kui mu elus oleks miski, millega Ramsay
pere tegeleb. Raamat kõige rohkem ei meeldinud, kuna mulle meeldiks kui tegevus ka kuhugi 
poole liiguks ning selles teoses seda näha ei olnud, aeg oleks justkui seisma jäänud (ja mitte heas
mõttes). Raamatut soovitaksin endast tunduvalt vanematele inimestele, sest usun, et neile võivad 
probleemid tuttavad olla ja neile meeldiks raamat rohkem.