Muutused maailmas 20. sajandi alguses (0)

Muutused maailmas 20. sajandi alguses
Arutlus
Ilmselt on igaüks ajaloo kulgu jälgides tundnud rõõmu, et elab 21. sajandi mugavusi ja piirituid võimalusi pakkuvas maailmas. Globliseerumise mõjud on jõudnud igasse maailma nurka ja uusi avastusi tekib nagu seeni pärast vihma. Veidi aega tagasi arvati, et 2000. aastatega saabki ajalugu läbi, et inimene on jõudnud oma kõrgeimale arengutasemele, kuid siiski ostutub selline arvamus valeks, sest kui juba praegusesse punkti jõudmiseks on inimkonnal tulnud kogeda nii mõndagi, võib ainult ette kujutada, millised raskused ootavad tulevikus. Siiani kõige rohkem imestusi, üllatusi ja vapustusi on minu arvates inimkonnale pakkunud 20. sajand.
20. asjandi algusperioodil eristusid selgelt 2 poolt: lagunemine , mis väljendus hirmasas esimeses maailmasõjas ja majanduskriisis ning ülesehitamine, mida iseloomustasid uued avastused, mõtteviisid ja üldine elujärje paranemine. Näiteks tõusis naiste keskmine eluiga 50 aastalt sajandi alguses 80 eluaastale selle lõpukümnendil. Selle üheks peamiseks põhjuseks võib lugeda arstiteaduse kiiret arengut – 1912. aastal võeti esimest korda kasutusele tänapäeval asendamatud vitamiinid ja esimene insuliinisüst patsiendile toimus aastal 1922. Muidugi oli ka läbikukkunud uuendusi, mis läksid maksma inimelusid. Vahel sai hukka ka leiutaja ise, nagu juhtus näiteks Franz Reichelt'iga, kes kukkus - katsetades oma uut langevarju - Eifeli torni vaateplatvormilt surnuks . Inimesed võivad kahelda luhtunud leiutiste vajalikkuses kuid minu meelest on nad mõtete edasiarendamise jaoks – nii mõnestki luhtunud ideest on hiljem saanud töötav masin/mõte hoopis mõnel teisel alal kui algselt plaanitud. Ja lõppude lõpuks tuleb ka võimatud/valesti konstrueeritud leiutised kellegi poolt läbi katsetada, et vältida hilisemaid möödapanekuid.
Lagunemise kõige ilmekamaks näiteks on muidugi sõjad . Kahes maailmasõjas kaotas otseselt või kaudselt kokku elu peaaegu 100 miljonit inimest. I maailmasõda muutis inimeste arusaama sõjast – rüütelikkus kadus ning asendus verise, halastamatu tapmisega. Kindlasti on need koledused inimkonnale näidanud, milleks ollakse võimelised ja pannud mõistma vajadust selliste sündmuste kordumise vältimiseks. Aga sõda (nii esimest kui teist) ei saanuks ära hoida, sest maailmas oli 20. sajandi algul palju lõikuvaid mõjusfääre ja pingeid, mille sai vabastada vaid sottide selgeks tegemine (kuigi tegelikult on need pinged alles ka tänapäeval). Nii nagu inimesel tuleb läbida teatud kasvuraskused, peab ka inimkond tervikuna tegema vigu, et liikuda edasi parema tuleviku poole.
Lagunemine väljendus peale kriiside/sõdade ka vanade mõttemustrite hülgamises. Naised hakkasid käituma ennekuulmatult: riietus muutus lühemaks, päevakorda tulid naiste õigus valida ja töötada. Teravalt suhtuti ka naiste viljakust piiravatesse vahenditesse, mis (eriti Ameerikas) olid mittemoraalsed. Ühiskond ei olnud selliste muutuste jaoks piisavalt küps ja õiguste saamine kujunes vaevaliselt - pükste kandmine lubati naistele alles 1960. aastatel. Minu jaoks on naiste saavutatud õigustest tähtsaim õigus töötada (kes suudaks ette kujutada meesterahvast lasteaiakasvatajat!) ja sellega muutuda vähem meestest sõltuvaks. Kuigi kui tööd teeksid ainult mehed, oleksid palgad suuremad (vähem töötavaid inimesi) ja elu oleks kuidagi rahulikum, eriti lastele. On hea, kui naised nõuavad võrdsust, kuid tänapäeval on asjaga liiga kaugele mindud – mehed ja naised on liiga erinevad, et neid täpselt samamoodi kohelda.
Maailmas hakkasid muutuma ka tasakaalud eri valdkondades. Kui seni oli domineerinud Euroopa monarhiad ja 4 suurriiki: Britannia , Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa, siis võimu vahekorrad muutusid- lõhuti Euroopa keskaegsed võimustruktuurid, esile tõusid varem nõrgaks peetud riigid (Jaapan). Kolooniad said vabaks, kuigi suurem osa neist pole lokkava vaesuse ja abi puudumise tõttu tänapäevalgi õieti jalgu alla saanud ja on endiselt suurriikide mõju all/neist sõltuvad. Veidi taskaalustus ka rikkuste jaotumine. Omavahelist tasakaalu otsisid 3 suurt maailmavaadet : kommunism, fašism ja kapitalism , mis põrkusid teravalt juba enne I maailmasõda.
Ajaloolased on määranud enamiku 20. sajandil toimunud sündmuste tähtsuse ja tundub, et ajaloo seisukohalt on tähtsaimad poliitikaalased ja konflikte põhjustanud sündmused. Aga 20. sajandi alguses elanud inimesed ei adunud maailma nii, nagu loeme meie ajalooõpikuist. Nende jaoks olid palju tähtsamad käegakatsutavad muutused: tänavatele ilmusid autod, meredes sõitsid suured aurulaevad , mida peeti uppumatuks. Tänu transpordi arengule aid inimesed hoida kokku aega ja tarbida kaupu, mille transpordiks eelnevad võimalused puudusid. Inimeste toidulaud muutus mitmekesisemaks. Enamiku leiutiste energiavajadus oli väga suur ja kuigi asendamatud, põhjustab nende kasutamine konflikte ja sõdu energiaallikate pärast. Tänapäevased pinged on sammuti mõjutatud energiavajaduse suurenemisest. Oleks Ford leiutanud auto, mis töötaks bensiini asemel mereveega, oleks nii mõnigi sõda olemata.
Ühesõnaga, 20. sajand oli kontrastide sajand, mis tõi endaga kaasa praeguseks iseenesestmõistetavana tunduvad õigused/normid/esemed/mõtted/teadmised. Just 20. sajandil on toimunud kõige rohkem ja kõige mõjuvamad sündmused inimkonna ajaloos. Kuigi areng toimub pidevalt edasi, on 21. sajandil olnud põhiline siiski täiustamine, mitte täiesti uute võimaluste ilmnemine. Kindlasti on ajalool inimestele varuks veelgi suuremad üllatused ja proovikivid, kui üldse ette kujutada suudaks. Minu arvates on areng alati ja ainult positiivne, kuigi põhjustab mõningaid negatiivseid kõrvalnähte.