Sündmusi Eestis. 16. okt Eestis Tallinnas tulistati rahumeelset tööliste kogunemist. 17. okt manifestiga võisid ka eestlased saata oma saadikuid riigiduumasse. Eestis asutas esimese erakonna Jaan Tõnisson. Baltikumis lubati rajada emakeelseid erakoole. 1906. a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada. Stolõpini reformid. Stolõpin (1862 1911) Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevits Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda. Pjotr Stolõpin lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 40- aastaselt sai temast Grodno kuberner, aasta pärast määrati ta Saraatovi kuberneriks. Tal oli 4 tütart ja poeg. 1906. a aprillis nimetati Stolõpin siseministriks. 9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks)
keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Revolutsiooni tulemused Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Pjotr Stolõpin Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister Pjotr Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: * likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); * vähendati rendihindu; * jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.
Venemaa peale 1905 a. revolutsiooni. Aprill 1906 kutsuti kokku I riigiduuma. Kokku 500 duumasaadikut (30%töölisi ja talupoegi). Valimised ei olnud demokraatlikud revolutsiooniline duuma. Amnestia poliitvangidele (2,5 miljonit inimest). Hakati nõudma tegelikke poliitilisi vabadusi. Nõuti maad talupoegadele. Juulis 1906 saadab tsaar duuma laiali. Alles neljas riigiduuma suutis püsida 3 aastat (riigiduuma valitsemisaeg 5 aastat). Aprillis 1906 sai Pjotr Stolõpin peaministriks. Viimane silmapaistev poliitik Venemaal. Veebruari revolutsioon algas peale I MS. 1917. 17,5 miljonit inimest mobiliseeriti ja 12 miljonit inimest hukkus. Kõikide hädade põhjuseks hakati pidama tsaar Nikolai II ja Rasputinit. Ka tsarinnat, kes oli sakslane süüdistati salakuulamises. 23. veebruar algas uus revolutsioon loosungitega: ,,Leiba!"; ,,Tööd!"; ,,Sõja lõpp!". Järgmisena nõuti tsaari tagasiastumist ja 3. märtsil
See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. (1904-1905) 4)1905. Aasta revolutsioon Venemaal ja Eestis-Algas nn. Verise pühapäevaga, kus võimud lasid Peterburis töölisrongkäigule tule avada. Järgnesid rahutused ning moodustusid erakonnad. Armeed jäid tsaarivõimule ustavaks. Talupoegade eluolu kergenes, vähenes rahvuslik rõhumine, rohkem poliitilisi õigusi. Et suurriikidele järele jõuda, vajas Venemaa reforme, mida teostas Stolõpin. 5)Suurriikide blokkide kujunemine-19 saj. Lõpupoole hakkasid Euroopa suurriigid blokkidesse grupeeruma. Sõlmiti leping Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia vahel. See kolmikliit tekitas rahutust. 6)1912. Aasta sõda Türgile-Türgi nõrgenemise tõttu tahtsid Balkani rahavad Türgit kogu poolsaarelt välja tõrjuda. Serbia,Bulgaariga ning Makedoonia kuulutasid Türgile sõja, mille viimane ka kaotas v.a. Konstantinoopol. 7)1908 a. Bosnia ja Hertsogoviina kriis-Austria-Ungari liitus Bosnia ja
tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha. · 17. okt. 1905.a. avaldab Nikolai II manifesti kõigile keisririigi alamatele antakse sõnavabadus, koosolekute pidamise võimalus, organisatsioonide loomise võimalus, RIIGIDUUMA KOKKUKUTSUMINE. d) Stolõpini reformid: 1906-1911 peaminister Stolõpin agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht Stolõpin tahtis lõhkuda Venemaa kogukonna süsteemi ja hakkas propageerima tihedalt asustatud piirkondadest välja rändamist Aasia aladele. Nimelt ta tahtis suunata Venemaad kiiremini kapitalistlikule arengule, kuid kogukonnad takistasid seda, sest seal aidati igal juhul nõrgemaid ning rikkamad ei saanud rohkem areneda
Inimõigused ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele. 14. Millised vastuolud olid iseloomulikud 20. saj alguse Venemaale? Milles avaldus Venemaa imperialismipoliitika? Milles avaldusid Stolõpini reformid? - Peamine vaenlane oli Türgi (tahtis saada Konstantinoopolit ja Dardanellet). Tahtis saada ülemvõimu Balkanil. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister Stolõpin läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. 15. Millal toimus I Vene revolutsioon? Põhjus ja tulemus. 17. okt manifesti sisu ja sellest tulenevad sisepoliitilised muudatused? Hilisemad sündmused? - 1905a. revolutsiooni põhjused: *Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel
-vastastikune abistamine *1907 Inglismaa ja Venemaa (enne oli Prantsusmaa-Inglismaa, Venemaa Inglismaaga veel polnud) ( e 1907 Venemaa-Inglismaa-Prantsusmaa ) Kolmikliit: Saksamaa soov laiendada mõjuvõimu; Austria-Ungari vajas saksa tuge; Itaalia püüdis ennast kaitsta. 1913 liitub Türgi. Antant: Prantsusmaa soovis kärpida saksa mõjuvõimu; Venemaa konfliktid Türgiga; Inglismaa huvide kokkupõrge Aafrikas. Isikud ja nende roll ajaloos: Nikolai II, Pjotr Stolõpin. Pjotr Stolõpin: peaminister pärast 1905. a revolutsiooni Agraarreform: lammutatakse külakogukond; tekivad iseseisvad talud; tekib eraomand. Nikolai II vene viimane tsaar. 1917 kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt. 17. okt allkirjastab tsaar oktoobrimanifesti, lõi riigiduuma. 17. oktoobrimanifest (õpilane oskab tuua ka seoseid eesti ajalooga). -sõnavabadus -koosolekute pidamise vabadus
Sovinism-marurahvuslus, on mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis.Sellest sai alguse ka imperialism. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võiamlikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Tehnika areng: 1.Henry Ford tegi autotehases esimesed konveierid, autode tootmine suurenes plahvatuslikult. 2. Ferdinand Zeppelin tegi 1990.a esimese lennu 3. Orville ja Wilbur Wright lennukiga tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 4.Guglielmo Marconi raadiosaade jõudis eetrisse 1895. a ja 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. MAAILMAMAJANDUS. 1830-1913 suurenes SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiire ja ebaühtlane. Turusuhted muutusid väga tähtsaks ja olulisele kohale tõusis kaubandus. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: ...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mänguselts Vanemuine. 1869 Toimus Eesti I üldlaulupidu. 1872 Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. 1870 valmis I raudtee Eestis. 1905 Venemaal toimus enneolematu töökatkestus, mis halvas kogu riigi majanduse. + Verine Pühapäev. 1906 Venemaal sai peaministriks Stolõpin // Eestis, Tartus asutati esimene eesti õppekeelega gümnaasium. 1909 Loodi Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Isikud Aleksander II Venemaa keiser, kes viis ellu palju reforme. Aleksander III Venemaa keiser, kes üritas edendda vastureformipoliitikat, sest talle ei meeldunud oma eelkäija poolt ellu viidud reformid. Ta algatas venestamise Nikolai II Venemaa keiser, kes jätkas oma isa poliitikat vastureformiteoorias.
Kuid rahvastiku juurdekasvu tõttu ei suutnud maa tagada enam kõigile toitu. Kuid tehnika arenedes langes viljahind Euroopa turul, mis oli rängaks löögiks vene talupoegadele. (viljahinnad langesid, maa juurderent, hinnad üles). Teema 33 Stolõpini maareform 1905. 17 okt. revolutsioon. Tulid põranda alt välja erinevad poliitilised liikumised. 1905. 3 nov hingedemaa maks vähenes poole võrra. 1907. 1 jan. Hingedemaa maks kaob. 1906 aprill Pjotr Stolõpin sai siseministriks. Suur reformija, venestaja, vähemuste allasuruja. Aastal 1906 9-s november võeti vastu seadus, mis lubas talupojal lahkuda kommuunist. Stolõpini ajal jõuti Venemaal tarastamise protsessini. Stolõpin tegi sellised suured reformid kuna arvas, et kommuunis talupoeg hakkab tegelema revolutsiooniga. Ühiskondlikus vinklis tahtis luua tugeva tsaaririigi keskklassi. Stolõpini reformi tulemusena hakkasid kujunema lahktalundid (umbes 60 ha.). majandas ennast paremini ära
algatajaks, nikolai II venemaa viimane keiser, tema valitsusaeg lõppes veebruarirevolutsiooniga, ta lubas rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ja riigiduuma valimisi, jaan tõnisson postimehe peatoimetaja, aatemees, EV riigivanem, eesti rahvameelse eduerakonna esimees, konstantin päts teataja peatoimetaja, majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari
aasta revolutsioon, mis algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril. Sellele järgnesid rahutused. Oktoobris üldstreik. 17.okt. Manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised . Aalgas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha, järgnesid ka vastuhakud sõjaväes 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järk-järgult maha, pöörduti tagasi konservatiivse poliitika juurde Peaminister Pjotr Stolõpin asus toetama reforme (1907-1911) - kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud - senine külakogukond lammutati - Stolõpin pöördus tagasi jäiga venestamispoliitika juurde (suurendas pingeid riigis) - hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine SOOME + VENEMAA - 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga - Soome sai ulatusliku autonoomia - 19
Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal aastal jagati põllud liisuvõtmise alusel uuesti välja. Kuna keegi ei võinud kindel olla, millise põllu ta järgmisel hooajal endale saab, siis puudus igasugune huvi korraliku maaharimise vastu. Stolõpin lubas külakogukonnast lahku löövatele talupoegadele kindlad põllud. Sisuliselt tähendas see, et Venemaal hakati rajama eratalusid ning talumehed said võimaluse töö läbi rikastuda. Ka teistes valdkondades ette võetud reformid andsid hämmastavaid tagajärgi. Revolutsioonijärgset Venemaad on iseloomustatud väga arenemisvõimelise majandusega riigina. 1913. a. oli Venemaa 4. kohal maaimas mehhaniliste konstruktsioonide valmistamise poolest, 6. kohal söe kavandamises, 5
rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. 1911 Stolõpin mõrvati. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pyotr_Stolypin_LOC_07327.jpg Iseseisev töö Soome Baltimaad Soome: 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga. Soome sai ulatusliku autonoomia. 19. s lõpul asusid võimud autonoomiat piirama. Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi ettepanekul andis Nikolai II 15. veeb 1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome privileegidest.
rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade moodustamine. 4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda? Detsembris toimunud ülestõus Moskvas suruti maha ja sellej'rgnesid vastuhakud sõjaväed. Sellest olenemata jäi siiski enamik armeest tsaarivõimule ustavaks ja see võimaldasgi revolutsiooni 1906 aasta jooksul sammhaaval summutada ja konservatiivse poliitika juurde tagasi pöörduda. 5.Kes oli P. Stolõpin ja milline oli tema roll Vene ajaloos? P.Stopõlin oli Venemaa peaminister, kes asus teostama reforme, mida Venemaa vajas, et jõuda järgi teistele suurriikidele. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada. Reform tekitas palju segadust. Pingeid riigis suurendas ka see, et Stopõlin pöördus tagasi jöiga venestamispoliitika juurde. 1911. A. Mõrvati ta segastel ajaoludel. 7.Millised oli Baltimaade sarnasused ja eripärad? Baltimaad arenesid 20
Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kapitalismi ja feodaal-pärisorjusliku 1904 Prantsuse-Inglise - 1905.a. revolutsioon - 17.okt. manifest - konst. korra vastuolu uued suunad - vene avangard 1907 Vene-Inglise leping monarhia Riigiduuma - 1906-1911 peaminister Stolõpin (nn duumademokraatia) agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht 1914-1920 - 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja sõja mõjul varises majandus kokku vene avangard jätkub kuni kodusõja I maailmasõda 1914-1918
mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. · Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.
Protestiks hakkas toetama Kolmikliitu. Vene-Jaapani sõda 1904- 1905 oli ülemvõimu pärast Hiinas. Algataja-kaotaja oli Venemaa. Kaotus soodustas 1905a Vene revolutsiooni puhkemist. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses 1894. -1917. a. Tema valitsusaeg lõppes 1917. a Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Samal aastal hukati tema ja tema pere. Pjotr Stolõpin oli Venemaa poliitik ja peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu esimees) aastatel 19061911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov 1898. aastal Soomes venestamispoliitikat ajanud kindralkuberner. Kindralkuberneri mõrvas 1904. aastal rahvuslane Eugen Schauman. Janis Rainis oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik.
o talupoegadel oli vähe maad o Paljurahvusline riik · 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9.jaan.1905 Verine pühapäev - revolutsiooni algus 16. Oktoober 1905 ,,Oktoobrimanifest" · Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.) · Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum · 1097 revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne P. Stolõpin · Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga. · Vene keelde tekkisid uued väljendid: o Stolõpini vagun o Stolõpini lips jne. · Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI · Venestamine Soome · Riigikord: suurvürstiriik · Algas venestamine · Seni oli ametlik keel rootsi keel, nüüd vene keel
näiteks sooviti lühemat tööaega ja suuremat palka. 15. Mida püüdis P.Stolõpin läbi suruda agraarreformiga ja kas see õnnestus? Põhjendage oma vastust? Et teistele suurriikidele järele jõuda tahtis ta Vene maaelu ümber kujundada,et tekiksid iseseisvad talud.Senine külakogukond lammutati: talupoegvõis oma maa eraomandiks kinnistada. See ei õnnestunud see läks aeglaselt ja tekitas palju segadust, hiljem pöördus Stolõpin tagasi venestamispoliitika juurde. 16. Milles seisnes 1905.aasta revolutsiooni tähtsus Venemaa (sh Soome ja Eesti ) ühiskonnakorra arengule? 17.oktoobri manifest, see lubas erakondade loomist. Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905.aasta revolutsioon is püsima jääda? Suurem osa armeest jäi tsaarivõimule ustavaks ning see võimaldas revolutsiooni aasta jooksul
vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas. Vene-Jaapni sõjas 1904-1905 sai Venemaa aga raskelt lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.aasta revolutsiooni puhkemist. 1905.aasta oktroobis halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. Oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Venemaal reforme, asus teostama peaministes Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraareform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 19.sajandi lõpul asusid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor- soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16
Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest, vähendati rendimakse ja tõsteti palku. Mõnevõrra vähendati ka rahvuslikku rõhumist. VENEMAA PÄRAST 1905. A. REVOLUTSIOONI. Vene revolutsioon oli näidanud, et külakogukondlik kord pidurdab maa põllumajanduse arengut ega kaitse riiki revolutsiooniliste vapustuste eest. Seetõttu oli vaja kiiresti asuda reformima põllumajandust. 1906. a. tõusis peaministriks P. Stolõpin, tuntud kui "kõva käe" poliitik, kes asus lõhkuma kogukondlikku korda Venemaal. Vene küla ümberkujundamise peaeesmärgiks oli luua vene taluperemees. See tähendas ettevõtlikele talupoegadele vaba teed eraomanduslike üksiktalupidamiste loomiseks, kellest pidi saama valitsuse kindel tugi. Kümne aasta jooksul lahkus Euroopa Venemaal külakogukonnast 23% taluperedest. See protsess tekitas vene külakogukonnas suuri pingeid, sest ühtede lahkumine
Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan – riigiduuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim. 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused. Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes. Reforme viis läbi Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin, andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis. Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme. I maailmasõda ja valitsemisaja lõpp. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serblase poolt 1914. aastal vallandas kriitilise olukorra Venemaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa, kes seisis Austria-Ungari huvide eest kuulutas sõja Venemaale, kes protežeeris Serbiat
Bulgaaria endised liitlased võtsid bulgaarlastelt vastomandatud territooriumid. VENEMAA Vene-Jaapani sõda 1904-1905 nii Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas, leida sobiv sadam aastaringselt; Venemaa sai lüüa, mis vallandas revolutiooni. 1905 revolutioon algas Verise pühapäevaga 9.01, mil tuli avati Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta. 17.okt manivfest Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust P. Stolõpin agraarreform talupoegadele eraomand Venemaa ja Soome N. Bobrikov veebruarimanifest tühistada Soome enamik privileegidest; venestamine Baltimaad Jaan Tõnisson Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna Konstantin Päts Teataja väljaandja: majanduse edendamine ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia,...
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumil...
ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Ülestõusud ja mässud ei lõppenud. Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliiitlised õigused, kergenesid talupoegade ja tööliste olukord ning tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Valiti ebademokraatliku valimisseaduse alusel Riigiduuma, mille volitused olid üsna piiratud, kuid et teistele suurriikidele järgi jõuda, asus peaminister Pjotr Stolõpin teostama reforme, eeskätt agraarreformi. Selle eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada iseseisvate talude tekitamiseks. Külakogukonnad lammutati. Varsti pöördus Stolõpin taas jäiga venestamispoliitika juurde ning 1911.a mõrvati ta segastel asjaoludel. Taas tugevnes rahvuslik liikumine ja revolutsioonilised meeleolud. Soome Venemaa koosseisus 19. saj lõpul asusid Vene võimud Soomes autonoomiat piirama. Soome saadeti uus kindralkuberner Nikolai Bobrikov, kes
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 EELLUGU Võrreldes II MS on Esimese Maailmasõja eellugu palju segasem. Ei olnud nii selgepiirilisi taotlusi, kui 1939 aastal. Kuid ka siin tuleb esitada küsimus miks? Miks alustas Saksamaa ja Austria-Ungari sõda regiooni vastu, mille maha surumine oleks olnud suhteliselt kerge. Kas sellepärast, et sakslastel oli sõjaplaan ammu valmis ning seda oli juba 20 aastat uuendatud. Selliseid väiteid sõja puhkemise kohta saab tuua palju, kuid mis olid selgepiirilisemad põhjused. Juba 19 sajandi lõpul alustasid mõlemad leerid ettevalmistusi millekski suureks. 19 sajandi lõpuga moodustub kaks liitu 1. Antandi liit, kuhu kuuluvad eelkõige Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Neile sekundeerivad sõja algul ja ajal USA, Jaapan, Belgia, Balkan ning Itaalia ja Rumeenia. 2. Keskliit, mis koosneb Saksamaast ja Austriast ning Türgist ja Bulgaariast. PÕHJUSED 1. Jõupoliitilised vastuolud...
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. ...
Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, mis soodustas 1905. aasta revolutsiooni puhkemist. See algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril, järgnesid rahutused. Sama aasta oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning riigiduuma valimisi. Tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Reforme (olulisim oli agraarreform) asus teostama Pjotr Stolõpin. Pingeid riigis suurendas see, et mees pöördus tagasi jäiga venestamispoliitika juurde. Ulatusliku autonoomiaga Soome oli üks Venemaa arenenumaid piirkondi. Nikolai Bobrikovi ettepanekul andis tsaar 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor-soomlased hakkasid aga organiseerima vastupanu. Suur palvekiri (alla kirjutas 520 000 inimest), alla
Haritlased, kodanlased tahtsid demokraatiat, otsustusõigust valida jne Mittevenerahvad tahtsid venestamispoliitikat maha suruda Kaotus Jaapanile soodustas 1905. aasta revolutsiooni puhkemist 9. veebruar. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale erinevaid vabadusi (sõnavabadus, ühinemisvabadus), ka rahvaesinduse Riigituuma valimist. Selleks et teistele riikidele järele jõuda oli vaja ikkagi luua reforme. Neid teostas peaminister Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli AGRAARREFORM, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 5. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Sõdivate poolte sõjaplaanid. Sõja põhjused/eelised: Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama
Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan - duuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim.1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused. Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes. Reforme viis läbi Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin, andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis. Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme. Nikolai II perekond Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid, mis tundus õukondlastele ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad
Põhiline eesmärk oli kehtestada ülemvõim läänepoolkeral. Hiljem laiendati kaubandussidemeid Aasiaga ning hakati ajama nn lahtiste uste poliitikat. Aktiivselt tegutseti tervel Ameerika mandril, ehitati nt Panama kanal ja osteti Venemaalt ära Alaska. 33. Venemaa. Aleksander II Venemaa keiser, 1855 1881. 1861. kaotati Venemaal pärisorjus. Aleksander III Venemaa keiser, 1881 1894. Nikolai II Venemaa keiser, 1894 1917. P. Stolõpin Venemaa peaminister, 1906.aasta sai võimule. 1) Miks oli Venemaal vaja ümberkorraldusi? Sest riik oli sattunud nii majanduslikku kui ka poliitilisse ummikusse, kust sai väljapääsu leida ainult muutuste abiga. 2) Millal kaotati Eesti alal pärisorjus? Miks jäi siis Venemaal pärisorjust kaotamata? Millistel tingimustel vabastati Eesti talupojad pärisorjusest? 1816.aastal, 3) Millistel tingimustel kaotati Venemaal pärisorjus?
1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamislaine, mis kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906- 1911). Seda kogesid aga eestlased „teise rahvusliku ärkamisena“, kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku,
saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). · Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). · Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.
saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). · Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). · Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA VENEMAAL I Revolutsiooni põhjused:
vastane Pjotr Durnovo. Rahandusministriks oli alguses Eduard Pleske, alates 1904 Vladimir Kokovtsov. 1906 Ivan Goremõkin (1839-1917): varasem siseminister, väga konservatiivne, kaitses keisrivõimu piiramatust. Kuna ta läks kohe tülli Riigiduumaga, mis oli üsna liberaalne, siis jäi ta ametiaeg lühikeseks. Siseministriks oli tal Pjotr Stolõpin, rahandusministriks Kokovtsov, välisministriks Aleksandr Izvolski. 1906-1911 Pjotr Stolõpin (1862-1911): oli ühtlasi ka siseminister, mõõdukas konservatiiv, 11 endise välisministri Gortsakovi tütrepoeg ja ka isa poolt kõrgklassist, erinevalt Goremõkinist pooldas siiski riigi reformimist (kuigi eelkõige majanduses)
armeest tsaarivõimule ustavaks ning 1906.aasta jooksul suudeti revolutsioon summutada. Kõigi tehtud järeleandmisi siiski tagasi ei võetud. Tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Seda kehastas rahva pool valitud (küll ebademokraatlikult) Riigiduuma. Kahjuks olid selle volitused üpris piiratud. Siiski oli vaja reforme, et teistele suurriikidele järele jõuda. Neid hakkas teostama peaminister Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada. Senine külakogukond lammutati, talupojal oli õigus sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. Siiski läks see aeglaselt ja tekitas palju segadust. Taas hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes ka rahvuslik liikumine. Balti kubermangud 20.sajandi algul Baltimaad arenesid 20.saj algul kiiresti. Tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
Suured sotsiaalsed vapustused toovad kaasa selle, et Nikolai II ei saa kõikidest oma põhimõtetest kinni pidada ja on sunnitud järeleandmisi tegema. Nii kutsutaksegi kokku esimest korda Riigiduuma. Riigiduuma kokkukutsumine ei toimunud Nikolai II initsatiivil. Kui Nikolai II poleks teinud järeleandmisi, oleks kriis ühiskonnas süvenenud ja lõpuks jõudnud ka valitsejani. Fjodor Stolõpin tegutses üsna aktiivselt peaministrina 19061911. Seda aega võib pidada reformide ajaks. Toimus agraarolude ümberkorraldamine Venemaal. Maaprobleem oli teravnenud, mille pärast hakkas riik toetama talupoegade ümberasumist Siberisse, kus oli palju vaba maad. Ümberasumispoliitika taga oli ka soov leevendada sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Vabatahtliku ümberasumispoliitika raames saadeti Siberisse ka neid talupoegi, kes võimudega pahuksis olid olnud. Stolõpini jaoks
1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. 1917 revolutsioon Põhjused: 1. Sõtta oli astutud halvasti ettevalmistatult sõjaväereform pooleli, organiseerimatus ja halb varustus, kõik see põhjustas sõjaväes käärimist. 2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama terav tööjõupuudus, metalli, transpordi ja kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida
Kolmas riigiduuma tuli ka kokku 1907, nn mõisnike, pappide ja lakeide duuma. Lakei on halvas mõttes teener, isanda tallalakkuja. See tegutses volituste lõpuni ehk viis aastat. See oli tsaarile sobiv koosseis, selle tõttu ei saadetud laiali. Siiski arendas parlamentaarset ühiskonda Venemaal. Neljas duuma tuli 1912 1917. Uued reaalsed valimised toimusid Venemaal alles 1990-del, sest vahepeal olid võimul enamlased, kelle poolt sai hääletada, aga mitte valida. Stolõpini agraarreform. Stolõpin oli Venemaa peaminister 1906 1911, kuni ta langes atentaadi ohvriks. Atentaat oli seotud agraarreformiga. Venemaal kehtis külakogukondlik maakasutus. Külakogukonna moodustasid ühes külas elavad inimesed. Kogukonnasiseselt toimus perioodiline maade ümberjagamine. Talupojad olid pärast pärisorjust saanud küll maaomanikeks, neil oli jaosmaa ehk hingemaa, aga Venemaal jagati hingemaad perioodiliselt ümber. See tähendas, et ind
välja konstitutsioon. Valitsevaks korraks saab konstitutsiooniline demokraatia. Duuma 7 volitused jäävad piiratuks kuna võimutäius on ikkagi tsaari käes. Esimene duuma tuleb kokku 1906, arvab, et võib sõna võtta, mille peale ta saadetakse laiali. Tsaar kohendab põhiseadust. Valiti II Riigiduuma, sama saatus. Valitakse III Riigiduuma, mis ei võta tugevalt sõna ning jääb püsima. Uueks peaministriks saab Stolõpin (lk 48). Surub mässu täielikult maha ja hakkab läbi viima agraar- e. maareforme. Tekib võimalus tugev taluperemeeste kihi tekkeks. Jagati maad nt Siberis ja soodustati maa väljaostu. Anarhistid ja esseerid leiavad, et see võib purustada vene traditsioonilise külakogukonna. Stolõpinile tehakse atendaat ja reform jääb pooleli. Ka tugevat talunike kihti ei kujune. · Revolutsiooni tulemused: · Nõrgendatakse rahvuslikku rõhumist muutub võimalikuks emakeelne
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. I MAAILMASÕDA 1914-1918 XX sajandi ajalugu lk 49-66/Lähiajalugu lk 23-37 I Sõja põhjused (lk 23-24): (6 põhjust) 1
kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. 1917 revolutsioon Põhjused: 1. Sõtta oli astutud halvasti ettevalmistatult sõjaväereform pooleli, organiseerimatus ja halb varustus, kõik see põhjustas sõjaväes käärimist. 2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama terav tööjõupuudus, metalli, transpordi ja kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida
Võis õpetada taas eesti keeles, lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole. Taasalustasid tegevust seltsid ning üleüldise liberaliseerumise käigus asutati ka kirjanduslik- kultuurilisi seltse, nt. "Noor Eesti". Muutus Eesti kultuuri orientatsioon- "olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks". Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni Kuni 1917 aastani õnnestus Venemaal harjutada parlamentarismi. Silmapaistvaimaks poliitikuks kujunes peaminister Stolõpin, kes püüdis ellu viia maareformi vene taluperemehe kujundamiseks. Ta suutiski seda 23% ulatuses, siis aga Stolõpin, mõrvati. PUUDU Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel? 1. Uued nähtused · linnastumine- 19 sajandi algul oli Euroopas üle 100 000 elanikuga suurlinnu ainult 23. 20.sajandi alguseks oli see arv kasvanud 135´le. 1911 elas Suurbritannia linnades üle 80% elanikest. Teisel kohal oli Saksamaa- 60%, kolmas oli Prantsusmaa- 40%, sama
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
