Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidusõidul osales palju võidusõitjaid. Seal käis võistlus mitte kaarikujuhtide, vaid hoburakendite omanike vahel. Seetõttu olid kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed, kes sageli oma ea tõttu enam aktiivset sporti ei teinud.
Antiikolümpiamängud Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
maailmast. Sellest ajast mängude sportliku poole tähtsus kasvas. Lõpuks muutusidki nad ainult spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus
treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus,maadluses,pentalonis,rusikavõistluses ja pankraatonis (segu rusikavõistlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada.
Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja
mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks
spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud !
Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkusid kaarikud kokku ning paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade või rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning
Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist
Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid ja -teoreetikud arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne mänge Jänedal toimunud olümpialaagris tõusis Kristjan nii heasse vormi, et oli endale öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, loobub ta maadlusest. Olümpiamängude ajaks oli ta juba mitmeid kordi rahvusvõistkonda kuulunud, mis oli talle andnud piisava kogemuse võistelda ka kuulsa Berliini Deutschlandhalle areenil. Palusalu pandi mängudel välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta tal paar matsi vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda. Kristjan ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi. Vabamaadluses ei paistnud Palusalul vastastega erilisi probleeme olevat
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast,
avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Vana-Kreeka
need kolmele ja hiljem viiele päevale. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu
Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu
uudismaal. Kui talu 1939 ka maksudest vabastati, oli see hea reklaam nii valitsusele kui ka talupidamisele üldse. Avalikkuse eest kasutati KP mainet veel näiteks paberosside "Kuldmedal" ja sigarettide "Olümpia" reklaamimiseks. KP tõestas oma võimeid ka 1937 Pariisis Euroopa meistrivõistluste kullaga, seejärel vigastas õlaliigest aga nii tõsiselt, et matile tagasipöördumine tundus kahtlasena. Võib öelda, et meistri tõus ja maadlusest lahkumine olid olnud omavahel kõvasti seotud. Kui Kristja 10-aastaselt endale võimlemisrõngad hankis, ei meeldinud see ta isale. Koduste vahenditega kogus poiss küll juba lapsepõlves rammu, kui ta aga ükskord rõngastelt kukkudes rangluu murdis, ei julgenud ta seda kodus tunnistada. Luu kasvaski valesti kokku ja just see lõigi tippkoormustel välja. Kui pärast tõsist ravi tundus õlg 1940 jälle võistlemist kannatavat, olid juba ärevad ajad.
harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel suveolümpiamängude raames keeruline korraldada. Iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aastal. Olümpiamängude programmi kuulub 35 spordiala, 30 distsipliini ja peaaegu nelisada võistlusala. Maadlus on näiteks suveolümpiamängude spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja iluvõimlemine ning igas taliolümpiamängude programmis murdmaasuusatamine, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, suusahüpped ja kiiruisutamine. Uued olümpiaspordialad,
m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande
2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi.
Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide.
Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Olümpiamängud hakkasid toimuma alates 776 e.m.a Kreeka teater sai alguse viljakus ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest Teatron vaatemängupaik Skenee telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid Orkestra koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht. Homeros VäikeAasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" autor.
staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Võistlejad mähkisid ümber randme ja peopesa pika pehme rihma, mis võimaldas sõrmi rusikasse tõmmata. Hiljem kinnitasid elukutselised atleedid rihmale kõvast nahast rõngad ja metallnaastud. See muutis tugeva löögi isegi eluohtlikuks. Pankraationis võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu. Polnud haruldane, et võistlus lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaughüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid omavahel maadeldes üldvõitja. Neljandal päeval peeti hipodroomil neljahobusekaarikute võidukihutamine. Võidupärga ei saanud aga mitte hobust juhtinud ajur, vaid hobuste omanik. 6 VÕITJATE AUTASUSTAMINE Mängude lõpul anti võitjatele kätte autasud
2 vastutust varssade valvamise eest, nad söövad ringikujuliselt nii, et varsad on nende keskel.Karja elukorraldus tagab igale märale puhkeajaKogu hobusekarja sotsiaalne ülesehitus on heaks abivahendiks varssade kasvatamisel, igal liikmel on oma roll.Varsad mängivad omavahel, kuigi täkkvarssadel on teistsugused mängud juba varakult.Nad maadlevad, sikutavad üksteist, näkitsevad aga pigem emaslooma.Märavarsad maadlusest ei hooli ja nende seltskonnaellu kuulub ringijooksmine ja teiste näkitsemine.(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi
olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid.Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma
osa võtta ainult pealtvaatajatena. Kõik see tingis huvi sellise koondumise atleetikale, millel nüüdisaja maailmas pole paralleeli. Ühtlasi näib meile, et kreeka atleetikaalade hulk oli veidralt piiratud. Võistluste kavas olid ainult rusikavõitlus, maadlus, maadluse eriliik mida nimetatakse pankraationiks, neli jooksu ning viievõistlus, mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. ´Programmi harilikult kahe- või mitmekordistati eri vanuserühmade tarvis, kuid seda ei laiendatud kunagi. See kujunes välja juba Olümpias enne aastat 600 e.m.a. ja levis sealt sadadele võistlustele, mida peeti igal aastal kogu kreeka maailmas. Nii palju kui meil on tõendeid, oli see programm muutumatu veel rohkem kui 1000 aastat hiljem,kui neljanda sajandi lõpul m.a.j. üks kristlasest imperaator keelas suured atleetikapidustused nende paganlikkuse tõttu
maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks (Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist kõigest ühe spordialaga paljudest, mis alati on olümpiamängude kavas olnud. 708. aastal e.m.a. võeti olümpiamängude kavva veel maadlus, mille võitmiseks tuli vastane seljatada kolm korda ning viievõistlus, mis koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest ka need alad on ajakohasemal kujul meie päevilgi säilinud. 688 e.m.a. lisandus rusikavõitlus väga verine ja eluohtlik ala, sest rusika ümber mähiti metallist ogadega nahkrihm, mis tekitas tõsiseid haavu. Kaotaja oli suure tõenäosusega peale võistluse kaotanud ka elu. Tänapäeval pannakse kätte ohutumad poksikindad. 680 e.m.a alustati võiduajamisega hipodroomil, mis mõnikord enamusele võistlejaist õnnelikult ei lõppenud. On teada võiduajamine,
Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete. Erinevalt Homerosest ei kirjutanud nad enam niipalju muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest
staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava: Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7 24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
rooma impeerium jagunes Lääne- v)olümpose mäe lähistel Roomaks ja Ida-Roomaks : Õ) Spartas, Elise linna lähedal v) 330.a. m.a.j õ) 395 a.m.a.j. 6. Antiik-kreeka pankration oli : v) 476.a.m.a.j kombinatsioon : V) jooksudest (s.h relvisjooks) 38. kes on sentensi ,,Orandum est, ut sit Õ) maadlusest ja rusikavõitluses mens sana in corpore sano" (...terve vaim V) kaarikusõidust ja ratsutamisest terves kehas) autor, kas : v) Seneca 7. Milon Krotosest oli 6-kordne õ) Juvenalis olümpiavõitja: v) Cicero Õ)maadluses v) triasteses 39
1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
muidki alasid. Ajapikku kujunes välja antiikmängude korraldus. Avapäeval võistlusi ei toimunud, viidi läbi vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu jooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmanda päeval võistlesid mehed jooksualadel: alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. (Vikipeedia, 2015) 9 KOKKUVÕTE
Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. 7 2.1 Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 2
maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osavõtja surmaga. Öeldi, et pankraation nõuab meestelt lõvi jõudu ning rebase kavalust. Suurimaks sportlikuks saavutuseks peet võita ühel ja samal päeval maadluses ning pankraationis. Sellist atleeti nimetati Heraklese järglaseks. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta üldvõitjaks. Kaugut hüpati hoojooksuta ja tulemuse arvestamisel liideti nähtavasti 3 hüppe pikkused. Hoo suurendamiseks kasutati hüppamisel kivist või metallist käsikuid. Kaugushüpet saadeti flöödimänguga. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljabousekaarikute võidusõidus
Olümpiamängude kava Kui toimusid antiikolümpiamängud, nägi kava seesugune välja, et esimesel päeval ei toimunud mitte ühtegi võistlust. See päev oli pidulike rituaalide ja ohvritalituste jaoks. Kuid teisel päeval toimusid võistlused, kust võtsid osa noored. Nemad proovisid oma jõudu kiirjooksus, maadluses,pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Viimane on siis segu rusikavõistlusest ja maadlusest. Kolmandal päeval võtsid mehed mõõtu jooksualadel. Alustati pikamaajooksuga, see oli umbes 7-24 staadionit. Sellele järgnes staadionijooks ja siis ka kahe staadioni jooks. Neljandal päeval toimusid hobuste võiduajamised, pentatlon ja relvisjooks. Pentatloni spordialad olid staadionijooks, kettaheide,kaugushüpe, odavise ja maadlus. Viiendal päeval toimus siis lõputseremoonia, kus oli ka autasustamised ja pidusöök. Mängudeks valmistumine
koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi. 3 Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtnuikud andsid vande
· Kogu elu riigis on korraldada. rangelt filosoofide kontrolli all. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin. Õpik lk. 116-117 Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 eKr. Spordialadeks olid kiirjooks staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole. Sportlasi autasustati pärgedega, kodudes püstitati ausambaid, kirjutati nende auks ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus. Võistleja pidi olema hellen, kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka
staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel andmetel a. 716 e.m.a.) võeti lisaks vastupidavusjooksu ( raja pikkus 8.10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest , odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mängeluuletustes ja
Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7) Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande
Nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama, tekkis palju raskejõustikuklubisid. Esimesed Eesti meistrivõistlused kreekarooma maadluses peeti 1921, vabamaadluses 1925. Edukalt esinesid Eesti maadlejad 1920.1930. aastail: olümpiamängudel 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi, MMvõistlustel (19231947 ei korraldatud) 1 hõbemedal, EMvõistlustel 5 kulda, 11 hõbedat ja 10 pronksi. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli just maadlusest Stockholmist 1912. Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Sellega on ta Guinnessi rekordite raamatus. Eesti esimene olümpiavõitja kreekarooma maadluses oli Eduard Pütsep Pariisis 1924. Eesti esimene olümpiavõitja vabamaadluses oli Osvald Käpp Amsterdamis 1928. Kristjan Palusalu võitis 1936 Berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses, olles tänapäevani ainus, kes seda suutnud.
kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater:
kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater:
Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas
teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kokkuvõte Vana-Egiptus ja Vana-Kreeka olid kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid. Nende usk ja religioon olid suuresti tõukajad kultuuri, kunsti, ahitektuuri ja elu arenemises. Tolleaegsest kõrgtsivilisatsioonidest sai alguse tänapäeva teater ja ka paljud teadusharud (filosoofia jne). Kasutatud materjal http://kiisk.wordpress
ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kodus ootasid võitjat suured autasud. Olümpiavõitjatest peeti väga lugu ja nendest vcalmistati ka skulptuure. Nendest pn kasvanud tuntud riigimehed. Kreekast pärit punasefiguuriline vaasimaal Millel kujutatati kahte maadlejat. Teater ja kirjandus. Algselt ei pannud Kreeklased oma ajalugu kirja ja nendest sündmustest
pikkus oli tol ajal 192,27 meetrit. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.5. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid osavust, kiirust ja jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Pankraation oli segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualades, alustati pikamaajooksudega dolichos'ega mis oli 7-24 staadioni pikkust siis peeti staadionijooks ja siis kahe staadioni pikkune jooks mille pikkuseks oli 384.54 meetrit seda kahestaadioni pikkust jooksu nimetati diaulosisiks. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses kuhu kuulusid 6 staadionijooks, kaugushüpe, kettaheide, odavise ja relvisjooks ehk kilbijooks
Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima, kus ja kuidas ? Missugusesse spordiseltsidesse / spordiklubidesse te kuulusite ? Kes olid teie treenerid ja treeningkaaslased ? Millised olid treeningpaigad ja varustus ? Kas te käisite ka treeninglaagrites, kus ? Kas te pidasite ka treeningpäevikut ? Spordi juurde viis mind ema. Kõigepealt alustasin oma spoorditee maadlusest,tegelesin maadlusega Tallinnas ,Dünamo spordikluubis.Kuna maadlus mulle ei meeldinud,läksin jäähoki mängima. Praeegu juba 25 aastat tegelen jäähokiga. Iga suvi olid treeninglaagrid. Juulikuus käisime laagrites, mis asusid Kohtla- Järvel,Tartus,Tallinnas. Augustis toimusid koondiselaagrid, kus trennid olid kolm korda päevas. Üks trenn toimus siseruumides ja teine väljas tavaliseslt mängisime jalgpalli ,kolmas trenn oli jõutrenn .
Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala staadionijooks, millele aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiiksed olümpiamängud kestsid oma õitsenguajal viis päeva. Avapäeval peeti vaid pidulikke rituaal- ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu jooksus, maadluses, pentatlonis e. viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadion pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
annaabi.ee 
