Vana Kreeka (0)

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

1

doc

Vana-Kreeka

Athena ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna. Zeusi tütar, ema puudus. Hephaistos ­ lonkur tulejumal, jumalate sepp.Arese vend. Apollon ­ kuldjuukseline noormees.Luule, muusika, terve mõistuse eestseisja. Hermes ­ teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailma.Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Aphrodite ­ ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos ­ veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike ­ võidujumalanna. Titaanid ­ 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased,

Ajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised.  Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega.  Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu

6

doc

Egeus - hellenistlik

Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m  VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter Hera- abielu kaitsja-Juno Poseidon-merejumal-Neptun Hades-allilma valitseja-Pluto

Kunstiajalugu

2

rtf

Vana-Kreeka

· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8

Ajalugu

5

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika ­ kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu

3

doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht ­ Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja ­ Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad ­ tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad ­ 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda ­ 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine ­ 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked ­ 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S

Ajalugu

4

doc

Antiikaeg. Mõisted.

Lineaarkiri A ­ Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B ­ kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon ­ kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad ­ Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik ­ kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion ­ sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu ­ kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol ­ polise keskel asuv kindlus.

Ajalugu

Kommentaarid (0)