Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana Kreeka (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu?
Vana Kreeka kontrolltöö
1)Geograafiline asend
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel.
2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu?
Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega . Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel.
3) Vana Kreeka ajalooperioodid
  • Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta -Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele . Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale.
  • Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks.
  • Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur);
  • Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen’’, nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse
4)Mõisted
akropol - kaljunukile rajatud kindlus
agoraa - koosoleku ja turuplats
amfora-savinõu, mida kasutati õli, veini,vee vms säilitamiseks
polis- linnriik
aristokraatia- parimate valitsus
demos -rahvas
türannia-ainuvalitsus
sümpoosion- ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega.
Spartiaat - Sparta kodanikkond
Heloot- orjastatud põhielanik
Komöödia-lõbusa lõpplahendusega näidend
Tragöödia- ehk kurbmäng, traagilise lõpplahendusega
5) Poliste riiklik korraldus ( Ateena ja Sparta oma)
Sparta ja Ateena olid kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud .
Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal.
6)Isikud
Perikles-Ateena riigijuht, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul.
Kleisthenes -Ateena viimane türann, kes kehtestas esimese demokraatia maailmas
Solon -Kreeka luuletaja ja riigitegelane
7)Kangelased
Herakles-kreeka armastatuim kangelane, heerold, jumala ja inimese laps
Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Achilleus oli vapraim kreeklane  Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane.
Odysseus- Leidlik , kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas,  Ithaka  saare valitseja, Penelope abikaasa.
Theseus- oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, reetis ühte naist ja sellepärast hukkus ta isa.
Myron -kreeka kujur ja pronksivalaja
Polykleitos -kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim, Polykleitose kuulsaim töö on „Odakandja“.
Homeros -„Ilias“ ja „Odüsseia“ autor, Vana Kreeka laulik
Hesiodos-Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja, „Tööd ja päevad“
Sappho -Antiik-Kreeka luuletajanna ja  pedagoog , kes sündis Lesbose saarel
Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse- eetika  rajaja.
Herodotos -„ajaloo isa“, kreeka ajaloolane
Eukleides -kreeka  matemaatik , keda tuntakse ka "geomeetria isana"
Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi
Ptolemaios -kreeka astronoom , astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.
Makedoonia Aleksander-Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II poeg.
Philppos-mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, Makedoonia Aleksandri isa
Demosthenes -Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees
8. Arhitektuur
3 ehitusstiili : 1) dooria -tugev, stiilne
2) joonia- naiselik , baas all
3) korintos -taimemotiivid
Kuulsaimad templid:
  • Apolloni tempel Delfis
  • Poseidoni tempel Paestumis
  • Zeusi tempel Olümpias
  • Artemise tempel Efesoses

Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni tempel, Athena pronkskuju, Parthenon , propüleed, Nike tempel.
9. Vaasimaal, skulptuur (arhailine ja klassikaline skulptuur jne) Näited!
Arhailine ajastu- sealt pärinevad vanimad skulptorid, noormeeste kujud (kouros), neiud (kore). Ntks kouros, korde, vasikakandja.
Klassikaline ajastu-kujurid lõid jumalakujusid ja kaunistasid templeid reljeefidega. Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon , „Kettaheitja“ (Myron),“ Odakandja“( Polykleitos), „Athena „( Pheidias ). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg.
Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid , hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid , „Milose Venus “, „Laokooni grupp“, „Samothrake Nike“
Vaasimaal
Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal
2)Punasefiguuriline vaasimaal
Vaasid :
Amfora-õli ja veini säilitamiseks
Hüdria-veekandmisnõu
Krateer -selles segati veini
10)Olümpiamängud 776a.eKr
Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile . Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed.
Võisteldi omavahel:
1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist
11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele )
12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele)
13) 7 Vana-Maailma imet
  • Cheopsi püramiid Egiptuses,
  • Semiramise rippaiad  Babülonis,
  • Artemise tempel Ephesoses,
  • Zeusi kuju Olümpias,
  • Halikarnassose mausoleum,
  • Rhodose koloss  ja
  • Pharose tuletorn  (Aleksandria sadamas).

Vana Kreeka #1 Vana Kreeka #2 Vana Kreeka #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Paula666 Õppematerjali autor
asend, polised, mõisted, 7 vana maailma imet, arhitektuur jms

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka
26
doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka
1
doc

Vana-Kreeka

Athena ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna. Zeusi tütar, ema puudus. Hephaistos ­ lonkur tulejumal, jumalate sepp.Arese vend. Apollon ­ kuldjuukseline noormees.Luule, muusika, terve mõistuse eestseisja. Hermes ­ teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailma.Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Aphrodite ­ ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos ­ veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike ­ võidujumalanna. Titaanid ­ 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased,

Ajalugu
Vana-Kreeka kunst-
208
pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu
Egeus - hellenistlik
6
doc

Egeus - hellenistlik

Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter Hera- abielu kaitsja-Juno Poseidon-merejumal-Neptun Hades-allilma valitseja-Pluto

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka
2
rtf

Vana-Kreeka

· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8

Ajalugu
Arhailine ajajärk
5
doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika ­ kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu
Vana-Kreeka kokkuvõte
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht ­ Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja ­ Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad ­ tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad ­ 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda ­ 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine ­ 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked ­ 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S

Ajalugu
Antiikaeg-Mõisted
4
doc

Antiikaeg. Mõisted.

Lineaarkiri A ­ Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B ­ kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon ­ kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad ­ Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik ­ kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion ­ sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu ­ kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol ­ polise keskel asuv kindlus.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun