Maailm II maaimasõja vahel (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis Venemaast saab?
Kuidas väljuti majanduskriisist?

Lõik failist

Rahvusvaheline olukord I ms järel
Võitjad – Atant – GB, Prantsusmaa, USA
Venemaa probleem – mis Venemaast saab?
Kaotajad – Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
Compiegne'i rahu – vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18
Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping – võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel

Pariisi rahukonverents
1919-1921
Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas , et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada , seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused.
2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa.
Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk demilitaliseeriti, sõjakahjude hüvitamine Prantsusmaale, Belgiale, GBle 6,6miljonit naela , territooriumist 1/8 anti ära, Austria ja Saksa ühinemine keelati, tekkis uus riik Tšehhoslovakkia, kus elas 3 miljonit sakslast . Leping tekitas Saksas pahameelt, kuna nad ei tundnud end sõja alustajana või kaotajana ning taheti ka läbirääkimistel osaleda. Armee piiramine oli suur löök, kuna see oli Preisi sümboliks ning usuti , et sõjakahjude hüvitamine on ebaõiglaselt suur.

Rahvasteliit oli sisuliselt tänapäevase ÜRO eeskujuks. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igal ühel üks hääl Korralised istungid toimusid septembris. Tegeleti Rahvasteliidu tegevusvaldkonda kuuluvate või maailma rahu puudutavate küsimustega. Alalisteks liikmeteks olid GB, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA.
3.1 Põhimõtted Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid:
rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine;
tüliküsimuste rahumeelne lahendamine;
rahvusvahelise koostöö edendamine;
kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. I. Salakokkulepete kaotamine II. Merede vabadus III. Vabakaubandus IV. Desarmeerumine V. Koloniaalnõudmiste kohandamine .

Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel üks tähtsamaid probleeme oli Saksamaa reparatsioonide küsimus. Pariisi rahukonverentsil nendesuhtes üksmeelt ei saavutatud. Otsustati nende suurus hiljem kindlaks määrata, aga Saksamaa pidi maksmisega peale hakkama. Reparatsioonide tulemusena kujunes Saksamaal raske majanduslik ja poliitiline olukord. See ei meeldinud teistele suurriikidele, kuna kartsid, et seal võib puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks USA kätte, kes koostas kava, kus kergendati makset ja tähtaegu pikendati, ent kindlat summat kindlaks ei määratud, kuid anti mõista, et maksmine kestab pikka aega. Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene . Majanduslike nõudmiste pehmendamine oli eelduseks poliitiliste suhete parandamisele. Euroopa riigid sõlmisid omavahel erinevaid pakte (GB, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia). Ajakirjandus kinnitas, et esimene maailmasõda oli juhuslike vigade tulemus, nüüd on leitud tõhusad vahendid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi.

Weimari vabariigi arengud Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järgi läks mässulaine edasi üle kogu Saksamaa. Tekkisid nõukogud ning keiser põgenes Hollandisse. Võim läks üle valitsusele. I ülesaksamaalisel nõukogude kongressil otsustati võim üle anda Rahvuskogule, kes pidas oma istungeid Weimari linnas. Seal võeti vastu otsus, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik. Weimari Vabariigiks nimetatakse ajalõiku 1919-1933. Weimari Vabariigi vastu oli pahempoolne vastasrinne. Juba varem oli püütud välja kuulutada Sotsialistlikku vabariiki ning ka 1919. püüdis Saksamaa Kommunistlik Partei Berliinis võimu haarata. Katse suruti maha, juhid tapeti , kuid kommunistlik mõju jäi tugevaks . 1919. aprillis haarasid nad võimu Münchenis, kus kuulutati välja Baieri Nõukogu Vabariik ja rakendati punast terrorit, kuni valitsusväed „vabariigi“ likvideerisid. 1923. aastal ei suutnud Saksamaa reparatsioone enam tasuda, Prantsusmaa võttis endale Ruhrimaa, Saksa lõpetas kivisöe tootmise -> majanduselu seiskus -> valitsuse sissetulekud lakkasid -> kulud kasvasid. Kulude katteks suurendati raha juurdetrükki ja juba enne eksisteerinud inflatsioon omandas kolossaalsed mõõtmed. Kõige enam kannatasid töölised -> suurenes lihtrahva pahameel -> kasvas kommunistlike loosungite populaarsus. Kommunistlik partei püüdis uuesti võimu haarata. Kerkis esile Adolf Hitler . Loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Adolf Hitler võeti selle juhatuse hulka, hiljem sai temast selle juht. Hitler üritas riigipööret korraldada, kuid see suruti maha ja ta mõisteti 5 aastaks vangi, ent vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta raamatu „ Mein kampf“. 1924.a hakkas Saksamaa majandus paranema ning vähenes natside mõju.

Natside partei teke
1919. aasta sügisel sattus Hitler juhuslikult ühe vasttekkinud väiksema poliitilise partei, Saksa Tööliste Partei, koosolekule. Hitlerile hakkasid partei seisukohad meeldima, ta asus partei liikmeks ning 1921. aastal sai temast partei juht.
Partei juhina muutis ta erakonna nime, milleks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Sõna “natsionaal” abil soovis Hitler parteisse saada rahvuslikult meelestatud poliitilisi jõude, sõna “sotsialistlik” pidi liikmeskonda tooma aga sotsiaaldemokraatlike vaadetega inimesi, kes soovisid parandada töölisklassi olukorda.
Partei kasutas Hitleri juhtimisel tihti vägivalda, rünnates oma oponente ning asutati rünnakrühm SA- Sturmabteilung , mida rahvas hakkas vormiriietuse järgi pruunsärklasteks kutsuma.
6.1 Põhiväärtused Esiteks – üks ring – kõik sakslased peavad elama Suur-Saksamaal. See oli juba halb ja vägivaldne mõte sellepärast, et sakslased olid vähemusrahvuseks paljudes riikides nagu näiteks Poolas, Prantsusmaal, Tšehhoslovakkias ja Austrias.
Teiseks – ülemrass – aaria rass , sakslased „ülemrass“, kellel on õigus valitseda teiste madalamate ja kehvemate rasside üle. Sisuliselt jaotati inimesed tunnuste ja omaduste järgi klassidesse.
Kolmandaks – eluruum – sakslastel on õigus laiendada oma eluruumi teiste rahvaste arvelt (eelkõige Ida-Euroopa) arvelt.

Natsid Saksamaal võimul Kuna Saksamaal oli kehv aeg, tööstuslik tootmine langes, ettevõtted ja talud läksid pankrotti, paljud inimesed kannatasid tööpuuduse all, sissetulekud langesid peaaegu poole võrra, siis kasvas taas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei populaarsus. Natside võimuletulekut kergendas vastasjõudude lõhestatus. Kui Riigipäevahoone süüdati, süüdistati selles kommuniste ning nad arreteeriti ja keelustati seda ettekäändeks tuues isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Peale valimisi kommunistlik partei keelustati. Peagi keelustati ka sotsiaaldemokraatlik partei ning ülejäänute tegevus lõpetati järgmisel kuul - Saksamaal kehtestus ühe partei diktatuur. Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president , sai Hitlerist riigipea .
7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo . Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale
7.2 Terrori juurdumine
Gestapo
Koonduslaagrid
7.3 Holokaust
Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek.
Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute . Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele .
Hitler ei sallinud juute juba 1920. aastatel, kui ta võimule pürgis, kuna ta nägi neis ohtu Saksamaale ja pidas neid ühtlasi ka üheks osaliseks vandenõus, mis olevat reetnud Saksamaa Esimeses maailmasõjas.
1930. aastatel oli Saksamaal ligikaudu 500 000 juuti. Hitleri võim oli aastast 1933. senisest veelgi rohkem kindlustunud ning ta alustas rahvuse tugevdamise poliitikat, mis oli ühtlasi juudivastaseks praktiliseks väljenduseks. Koolides hakati juutidest rääkima, kui vaenlastest ning ülikoolis oli keelatud õpetada juudi soost haritlaste loodud teooriaid . 1933. aasta aprilliks oli juutidel keelatud töötada ajakirjanikena, astuda tsiviilteenistusse ja neilt võeti ära kodakondsus . Aaria rassi puhtuse kaitsmiseks keelati Nürnbergi seaduste kohaselt juutidel abielluda teist usku inimestega.
1938. aastal haarasid natsid endale juutide ettevõtted ja varad . Alates 1941. aastast olid juudid kohustunud kandma riietel Taaveti tähte.
Paljud juudid olid põgenenud Poola, kuid Poola okupeerimisega langes neist suur hulk Hitleri võimu alla. Juute paigutati Getodesse, viidi koonduslaagritesse, kuid veel ei tehtud katseid neid hävitada.
Asi võttis pöörde 1941. aastal, kui juudid jäid natside võimu alla varem Nõukogude okupatsiooni all olnud Poola ja NSV Liidu enda aladel. Mõne aja pärast anti korraldus juudiküsimus lõplikult lahendada, mis tähendas juutide süstemaatilist hävitamist okupeeritud Euroopas. Algul tähendas see,et Wehrmachti ja SS-väeosad hukkavad kogu juudi kogukonna, liikudes ühelt alalt teisele ja tappes nii kümneid tuhandeid ohvreid. 1942. aastal aga toimus Wannsee konverents , kus arutati juutide hävitamise võimalusi. Mitmetes surmalaagrites võeti kasutusele gaasikambrid ja krematooriumid, töötati välja ohvrite edasitoimetamise meetodid.
Sakslaste kontrolli all olevaid alasid puhastati juutidest süsteemirikkalt ning seejuures suurenes tapetute arv üha rohkem. Kuigi ohvrite arv pole praegusenigi täiesti kindel, leidis hinnanguliselt natside käe läbi surma kuus miljonit inimest, umbes 60% juutide koguarvust.
Tapeti ka juutide hulka mittekuuluvaid inimesi, kes püüdsid neid abistada, seejuures oma eluga riskides. Mitmed prantsuse vastupanuliikumise võitlejad ründasid ronge, milles küüditati juute. Siiski olid niisugused inimesed vähemuses, kuna suurem osa olid natside ees hirmunud ning ei teinud midagi, et juutide tagakiusamist ära hoida.
Sõja ajal ei usutud nende vägivallategude ulatust, kuigi pealtnägijad andsid Briti ja USA valitsuse ees tunnistusi. Toona käsitleti juutide probleemi kõrvalise tähtsusega. Alles surmalaagrite vabastamisel tuli kohutav tõde päevavalgele.

Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel
8.1 Sõjakommunism Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine , hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud.
8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid – isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital ), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga).
8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgema võimu juhtimist teostas Kommunistlik Partei. NSVL moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
8.4 Stalini võimuletulek eesmärgiks sotsialismi ülesehitamine, tema ajal kujunes väljas kommunistlik totalitaarne diktatuur.
8.5 Industrialiseerimine ehk sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse aluseks oli plaanimajandus ning viisaastakud . Sunnitööle saadeti kulakud ja vangid. Tihti oli töö üsna mõttetu, lasti ehitada raudteed kuhugi põhja vms. Sotsialistlik võitlus – inimese motivatsiooniallikaks. Norme pidi pidevalt täitma, selle nimel võisteldi. Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad . Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus.
8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine. Kulakute väljaselgitamine talupoegade abiga, nii said talupojad 25% konfiskeeritud viljast endale. Moodustati kolhoosid . Esinesid talupoegade vastuhakud ja kulakute massilised küüditamised. 1937 aastaks oli 93% inimestest kolhoosides. Tekitati masina- ja traktorijaamad. 1932-1934 haarab Venemaad nälg, kuna vilja müüakse USAle ja raha paigutatakse sõjatööstusesse. Kindlustati linnade varustamine toiduainetega
8.7 Terrori režiim lubatud oli vaid üks partei, Stalini võimalikud rivaalid visati parteist välja, mõisteti süüdi ja hukati, terrorit rakendati elanikkonna gruppide suhtes, terrori eesmärgiks saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine Stalinile ja parteile. Riik kontrollis noorsooliikumisi.
8.8 Igapäevaelu Sõnavabadus puudus, meediat kontrolliti, riikliku ideoloogia propaganda , ideoloogilised ettekirjutused kunstile, kirjandusele. Haridus ja teadus pidid alluma ideoloogiale, vähemusrahvuse represseerimine, ateismi propaganda, mis tähendas tegelikkuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist.

Itaalia kahe maailmasõja vahel Itaalia oli pärast sõda kõige enam välja kurnatud . Riigi põhjaosa oli laastatud, kaotati palju elusid, pärast sõda tekkis ulatuslik tööpuudus. Rahvas oli rahulolematu kehtiva korraga. Pahameele teguvõimetute valitsuste vastu kasutas ära Mussolini . Toimus Mussolini pooldajate kokkutulek, kus moodustati esimene võitlusliit. Nõuti korda ja tugevat kätt. Fašistlik liikumine muutus Rahvuslikuks Fašisthlikuks Parteiks, mille juhiks sai Mussolini.
9.1 Mussolini Itaalia liidrina Fašistliku diktatuuri väljakujunemine toimus Itaalias suhteliselt aeglaselt ja järk-järgult. Esimeses tema poolt moodustatud valitsuses oli fašiste kolmandik, parlamendis oli neil kohti alla 10%. Toetavad parteid ja muud tegelased lootsid, et pärast töölisliikumise lämmatamist rahuneb partei tavaliseks erakoonaks. Uuel valmiskampaania ajal kasutasid fašistid äraostmist, pettust ja terrorit. Üks sotsiaaldemokraat paljastas nad, ta tapeti ning mõrv oli korda saadetud Mussolini käsul. See avas toetajate silmad, ent ei suudetud luua koostööd ja Mussolini ületas poliitilise kriisi jõuga. Valitsusest eemaldati kõik mitte fašistid, Mussolini hakkas valitsema diktaatorlikult. Välispoliitika oli järjest agressiivsem, mida enesekindlamaks Mussolini sai. Välispoliitikas sai agressiooni objektiks Etioopia , mis 1935-36 vallutati.
9.2 Igapäevaelu Suleti kõik opositsioonilised ajakirjad , ajalehed, keelustati kõik parteid peale fašistliku, antifašistidel keelati liigist lahkuda, piiridel seati sisse erivalve, asutati politsei, mis allus otseselt Mussolinile . Eraomand säilis, kuid ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmise eest, riik võis sekkuda tootmisküsimustesse. Klasside koostööd organiseeriti läbi korporatiivses süsteemi. Töövõtjaid-töölisi esindasid korporatsioonides fašistlikud ametiühingud, kes polnud valitavad. Keelati streikimine. Loodi fašistlike noorte organisatsoon, mille deviisiks oli „ Uskuda , alluda , võidelda!“, organisatsioonid haaras endasse praktiliselt kogu noorsoo .

Ameerika 1930. aastatel 1932. a saabus Ameerikas majanduskriisi sügavseis, Hoover kaotas oma populaarsuse, keeldudes majandusse sekkumast ning uueks presidendiks sai Roosevelt , Tal õnnestus president olla 4x järjest. Poliitikat, mida ta võimule tulles teostama hakkas nimetatakse uueks kursiks. Enamjaolt olid need majanduslikud ja sotsiaalsed abinõude süsteemid. Otsustati sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja kahjud hüvitas riik. Arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Ameerikale keelduti reparatsioone lõpuni maksmast, Ameerika ei nõustunud sellega. Ainus riik, kes tasus kogu võla I maailmasõjast oli Soome. Võeti vastu neutraliteediseadus, mis keelas relvade müümist sõjaseisukorras riikidele. Tunnustati NSVL.

Lääneriikide majandus 1920. aastatel. I ms järgne majanduskriis oli lühiajaline ning 1924. aastaks olid kõik riigid sellest juba väljunud või väljumas. Tööstuslik tootmine kasvas kiiresti, kiiresti arenesid uued tööstusharud nagu auto-, elektri-, keemiatööstus ja sünteetiliste materjalide tootmine. Suure tõusu järel ilmnes Krahh ehk suur majanduskriis (1929-1933), mis algas aktsiakursside katastroofilise langusega. Probleem seisnes selles, et paljud ettevõtted ja tootmisharud ei andnud enam tulu, st oli tegemist ületootmiskriisiga – toodeti rohkem, kui ühiskond tarbis. Laod kaupa täis -> tootmine peatati -> inimesed vallandati - > töötud ei osta kaupu. Kõige hullem oli 1932. aasta suvi, kus maailmas oli 26 miljonit töötut. Ületootmine esines ka põllumajanduses -> hinnad langesid -> hakati saaki hävitama. Tekkis vajadus riikliku majanduse reguleerimise üle.

Suure majanduskriisi tagajärjed Kriisist ülesaamine kestis kaua, täit hoogu majanduselu sisse ei saanudki, kuna enne algas II maailmasõda. Kriis mõjutas poliitikat, mistõttu murenesid demokraatia alustoed. Majanduskriisi tulemusena hakkasid levima erinevad diktatuurivormid Euroopas.

Kuidas väljuti majanduskriisist? Saadi aru, et kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Öeldi, et riik peab katma oma suurenenud kulud täiendava paberraha juurdetrükkimisega. Inflatsioon peab aitama ennetada ja ravida kriisi ning tööpuudust. USA kasutas neid abinõusid hästi ja vältis või pehmendas sellega kriise.

Kultuur. 20. aastatel hakkas kujunema kaasaegne ja tänapäevane maailmapilt. Paljud kombed lihtsustusid ja tehnika tungis majapidamistesse ja olmesse. Euroopa nö Amerikaniseerus. Saadi ka aru, et Ameerikal on majanduslik võimsus. Liikluse areng – autod ja teede võrkude ehitus. Naine astus ühiskondlikku ellu ning ka moes kajastus naiste soov tunda end vabamalt – seelikud/ kleidid lühenesid, moodi läks poisipea, siid - ja võrksukad ning kosmeetika, mida pidi kasutama nii, et oleks näha. Tavaliseks nähtuseks muutusid ka suitsetavad naised. Tants muutus aina populaarsemaks ning eriti populaarne oli Ameerikast alguse saanud charleston. Kino muutus inimeste seas oluliseks meelelahutusvõimaluseks.
14.1 30. aastatel. Jälje oli jätnud sõjahirm ja sõda. Teedeehitus Saksamaal, mis olid ka olulised, kuna Euroopas avatud autotehased hakkasid tootma sõjamasinaid, siis oli vaja teid, mida mööda neid transportida. Endiselt tehti enamus autosid Ameerikas. Lennukid muutusid aina enam osaks igapäevaelust – tekkis tsiviillennundus sh ka Eestis ja järjest enam arenes lennuki ohutus ning lendamine iga ilmaga. Õpiti tundma neutronite toimet erinevatele tuumadele ning nii leiti tee aatomipommini. Raketid – prooviti hakata lendama kuule ja maailmaruumi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Isssver Õppematerjali autor

Kokkuvõtte maailmast kahe maailmasõja vahel.

I maailmasõda II maailmasõda esimene maailmasõda teine maailmasõda maailm kahe maailmasõja vahel rahvaste liit 20nendad 30nendad

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

· Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Kaotajariigid pidid loovutama territooriume. Pandi piirangud sõjaväe osas ning kehtestati reperatsioonid. c) Genova konverents aprill 1922 Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelisele elu ning kaubanduse probleemidele. d) Rapallo leping aprill 1922 Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. e) Ruhri konflikt 1923 Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tsooni, kunda Saksamaa ei

Ajalugu

docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel.

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis. · teravad sotsiaalprobleemid tööpuudus, keskklassi (ehk väikekodanluse) nõrgenemine · kommunismioht. NSDAP nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. · vastasleeri nõrkus, lõhestatus kergendas natside võimuletulekut. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (sotsiaaldemokraatide ja kommunistide vahel vastuolud). III Kolmas riik See on natside võimu all oleva Saksamaa nimetus hõlmab aastad 1933-1945 Natsionaalsotsialistide põhiseisukohad: · Saksamaa peab jälle saama suureks ja tugevaks riigiks. Selleks tuleb tühistada Versailles` jt. alandavad lepingud. Tuleb laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum). · aaria rass (mille kõrgeim aste on sakslased) peab saama maailmas valitsejaks · Saksamaal tuleb: 1) lüüa kord majja

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid. Hakati taga kiusama juute. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduses kui kultuuri vallas. Neilt võeti ära kodanikuõigused ja sellega kaasnevad õigused. Nad võisid olla üksnes riigialamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, nende abieluvälised vahekorrad karistatavad. Terroriseeriti kõiki, kes olid natsistliku valitsuse või Adolf Hitleri vastu.

Ajalugu

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.

Maailmasõjad

Rohkem sarnaseid