Praktikum 2 - Elektrokardiograafia (0)

Laboratoorne töö
Elektrokardiograafia
Eesmärk:
1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga.
2. Määrata südame asend (elektriline  telg ).
3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses.
Töö vahendid: sirkel,  joonlaud , elektrokardiograaf, 
Katsealune : Ette antud tundmatuinimese EKG
Töö  teostaja : 
Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi.
1. Mõõda I, II, III standardlülituses R  saki  kõrgused
2.  Joonesta  ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4)
3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused
nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4)
4. Konstrueeri nurk α nagu on näidatud joonisel 4.
5. Mõõda nurk α väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6)
Nurga väärtus on umbes 60o, sellest võib järeldada, et süda paikneb normaalses
asendis.
Tabel 1.
EKG osa
Südame tsükli faas
Saki kõrgus (mm)
Kestus (sek)
Norm
Tegelik
Norm
Tegelik
P
Kodade süstol
0,5-2,0
1,5
0,06-0,1
0,06
Q
0-2,0
1,5
0,02-0,04
0,06
R
6,0-16,0
13
0,03-0,05
0,52
S
0-3,0
1,5
0,02-0,04
0,06
T
2,0-5,0
2
0,1-0,25
0,08
R-R
Südame tsükli pikkus
27
1,08
P-Q
Erutuse levimine
siinussõlmest Purkinye
kiududesse
3
0,12-0,18
(0,20)
0,12
Q-R-S
2
0,06-0,08
(0,1)
0,08
Q-T
Vatsakeste elektriline
süstol
10
0,32-0,40*
0,40
S-T
4
0,1-0,16*
0,16
T-P
Südame elektriline paus
13
0,27-0,37*
0,52
T-Q
Vatsakeste elektriline
diastole
16
0,42-0,70*
0,64
* need väärtused sõltuvad südame löögisagedusest
Töö tulem
Määra südame asend (elektriline telg)
Südame elekriline telg on 61°
Võrdle saadud tulemusi tabelis toodud normväärtustega

• Kodade süstol P , erutuse levimine siinussõlmest Purkinye kiududesse ning vatsakeste süstolid Q, R, S ja T olid normi piirides
  
• Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52.
  
• Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk , mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q- sakk, siis aVR ei ole Q- saki hindamiseks sobiv lülitus.
  
• Vatsakeste elektriline diastol on normi piirides
  
• Südame normaalne asend on 20-80° ning antud katsealuse südame kaldenurk jääb sellesse vahemikku.