Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SÜDAMEINFARKT (0)

1 Hindamata
Punktid
SÜDAMEINFARKT
Südamelihase infarkt  ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb , kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. 

TEKKEPÕHJUSED

Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust:
 südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud  trombid ;
 embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned ;
 veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist;

SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE


Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti . Nendeks sümptomiteks on tavaliselt  valud  südame piirkonnas, hingeldus  ning  väsimus . Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund.
INFARKTI HETKEL
Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet  rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka  seljas õlas võivasakus käes
Haiguse tekkimise riskitegurid
On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada.
  • Riskifaktorid , mida ei saa muuta
    - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)
    - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk)
    - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks ( südamehaigused esinenud perekonnas
  • SÜDAMEINFARKT #1 SÜDAMEINFARKT #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ave Viires Õppematerjali autor
    Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine.
    TEKKEPÕHJUSED
    Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust:
    südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid;
    embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
    veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist;
    SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
    RAVIVÕIMALUSED, INFARKTI SAANUD ISIK

    Sarnased õppematerjalid

    Infarkt
    5
    wps

    Infarkt

    INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi

    Bioloogia
    Infarkt
    12
    ppt

    Infarkt

    Infarkt Liset Takking,Sandra Liivapalu 9.a klass Märjamaa Gümnaasium Mis asi on infarkt? On elundi või elundi osa kärbumine,mis on tavaliselt tingitud vere juurdevoolu lakkamisest. Tekke põhjused südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti

    Bioloogia
    Infarkt
    7
    pptx

    Infarkt

    INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: §

    Inimene
    Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid
    2
    doc

    Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid

    Ülekaal (liigne kehakaal) Vähene füüsiline (kehaline) koormus Stress ja vaimne pinge Südameveresoonkonnahaiguste kuuluvad: Müokardiit, Endokardiit, Südamerike, Ateroskleroos, Isheemia (stenokardia, südamelihase infarkt), Hüpertensioon ja hüpotensioon, Varikoosne veenilaiend ja nii edasi. MÜOKARDI INFARKT SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks.

    Üldbioloogia
    Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele
    46
    doc

    Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

    autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem  Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral.  Düspnoe-kellel esineb?

    Sise- ja närvihaigused
    Haigusõpetuse eksami küsimused
    40
    odt

    Haigusõpetuse eksami küsimused

    isheemia voib esineda ka ilma valudeta. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas - puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt. Diagnostika Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm. Esineb ST joone depressioon vähemalt 0,1 mV rinnalülitustes. T-sakid kõrged või negatiivsed. Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest.

    Meditsiin
    Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
    30
    docx

    Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

    Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb

    Anatoomia ja füsioloogia
    NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
    33
    doc

    NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

    muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis. Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames. Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb. Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel (kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene. Sümptomid, mis patsiendil algusest peale esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine. Ravi Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine, samuti tüsistuste vältimine. Edasises ravis

    Neuroloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun