Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlane (15)

4 HEA
Punktid
Eestlane
Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast.
Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid , saarlased , hiidlased ja setud.
Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud , kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist . Väga kuulus oli ta ka Soomes. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani.
Paljud eestlased ei salli venelasi , kuna paljud venelased nõuavad suuremaid õigusi eestlastest Eestimaal. Peale pronksööd on eestlaste ja venelaste vahel suhted teravnenud, ning on ka toimunud suuremaid kaklusi eestlaste ja venelaste vahel. Kuid nüüdseks valdav osa Eestis elavatest inimestest tahab tuua ühiskonda välja šokist mis pronksöö põhjustas ehk siis parandada eestlaste ja venelaste vahelisi suhteid. Suhete parandamine oleks üks õigemaid otsuseid, sest siis muutuks Eestis elu rahulikumaks ja võib olla hakkaksid eestlased ja vanelased paremini läbi saama. Igal eestlasel on vähemalt üks venelasest tuttav paljud võiks õppida tundma ka heast küljest venelasi.
Eestis üks selle aja tuntuimaid kuulsusei oli Urmas Ott. Oti telekarjäär algas 1980ndatel Eesti Televisioonis Aktuaalse Kaamera diktorina. Urmas oli Eesti ja ka Nõukogude Liidu üks populaarsemaid teleajakirjanikke, kelle vestlussaadetele on raske võrdväärset leida, üks kuulsamaid telesaateid oli 1986 – 1992 “Teletutvus”, nooremad põlved peaksid mäletama saadet 2003 – 2006 “ Happy Hour”.Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti . Urmas Ott oli ka Venemaal väga tuntud ning venemaa leinab teda väga suure aupaklikkusega. Urmas oli väga naerusuine inimene, ta ei mõelnud teravate ütlemistega kunagi halba. Kõik tema sõbrad mäletavad teda hea sõnaga ning austavad tema tehtud teletööd väga.
Eesti teeb kõik selleks, et Eesti naised hakkaksid rohkem sünnitama. Eesti riik kehtestas isegi emapalga , et ka ärinaised hakkaksid sünnitama,kuid rohkem lapsi hakkasid tegema kodutud , alkoholikud, narkomaanid ning muud raha puuduses virelevad inimesed. Kuid asi ei ole nii hull paljud võimukad naised on saanud ka väikeste beebide omanikeks. Eestis on palju auväärseid ning kuulsaid inimesi ja nad on väga uhked , et on eestlased. Oma rahvust ei tohiks salata vaid kanda see välja auväärselt.
Eestlane #1 Eestlane #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaia020 Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised. Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem). HARIDUS. Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid. Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil). 9 Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu. 15. sajand hakkasid tekkima linna koolid. 1432 - esimene linna kool Tallinnas. 1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati. 1526 - asutati Petseri Klooster. 1535 - Wanrad-Köhli katekismus. Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte). Hans Susi - 16

Ajalugu
Eesti ajalugu
83
doc

Eesti ajalugu

europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa ­ soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud ­ mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini

Ajalugu
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

1905 veebruar ­ Mukden ­ mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus ­ komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed ­ Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja majanduslikule ülemvõimule Koreas, kohustus oma väed Mandzuuriast välja viima. Ve-Ja sõda puudutas ka Eestit. Kuulutati välja mobilisatsioon. Kuni 1905. aasta suveni jõuti mobiliseerida umbes

Eesti uusima aja ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik oma kandidaate Riigiduumasse saata. Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid

Ajalugu
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis. Vanemas eesti keeles tähendas "pere" üldiselt sedasama, mis talu. Esiaja ühiskonna algüksuseks oli perekond. Naabermaadega võrreldes oli külakultuur Eestis suhteliselt nõrk. Suurem osa rahvast elas taluperedes

Kultuurilugu
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
Eesti kultuuri ajalugu
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

ametnikke. Olid õigusteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli tegevust hakkas segama sõda. Esialgu jätkati tegevust Tallinnas ja sealt omakorda mõneks aastaks tagasi Tartusse ja siis edasi Pärnusse. Tegemist oli siiski sama ülikooliga. Kõige rohkem õppis seal rootslasi. Aadlikud polnud sellega valdavalt rahul ning enamasti saatsid oma pojad õppima Saksamaale. Aadlikele ei meeldinud, et õppejõud olid valdavalt kodanluse hulgast. Ükski eestlane rootsi ajal ülikooli läbi ei teinud (polnud piisavat haridustaset). Inimesed kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta. EESTIKEELNE KIRJASÕNA Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli juurde. Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed jm

Ajalugu




Kommentaarid (15)

KatkoOo profiilipilt
Kati Kiiver: super!!!! väga mõnus lugeda, patriotismist pakatab
19:59 15-03-2010
TTTT profiilipilt
TTTT: Kirjandimaterjaliks on tõesti hea, soovitan!
20:18 05-02-2009
mihkel1989 profiilipilt
mihkel1989: hea kirjandimaterjal..

(Y)
13:19 27-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun