seotud finantsnaitajate analüüsiga ning seejarel parandusettepanekute tegemisega. (http://eprints.tktk.ee/1116/) Vaatame nüüd Omniva võimalusi klienditeeninduse müügitöö strateegia võimalustest. Müügitöö strateegiline liigitamine (mitteisiklik ja isiklik müük, mitteaktiivne ja aktiivne müük). Aktiivne ja passiivne müük. Müügi viisid saab jagada kaheks: aktiivne strateegia ja passiivne strateegia. Aktiivse müügistrateegia puhul keskendutakse otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: otsemüük, telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud), toote müük
YouAreBeautyful OÜ ootab enda meeskonnaga liituma võimekat ja inspireerivat Müügijuhti Kelle peamisteks tööülesanneteks on: Müügiosakonna töö juhtimine, müügistrateegia koostamine ja rakendamine, regulaarne klientide külastamine Põhja-Eesti piirkonnas, uute kliendisuhete loomine, olemasolevate kliendisuhete arendamine, edasimüügipakkumiste koostamine ja toodete ``sisse müümine``, vastavalt andmestikule hinnapakkumiste koostamine ja perioodiline aruandlus Nõudmised kandidaadile: Oled liider, oled algatusvõimeline ning tulemustele orienteeritud. Oskad seada prioriteete, tegevusi süsteemselt planeerida ja koordineerida
kättetoimetamisega kliendile osutatakse logistikateenust. 5.Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud võrgustikus. Rahuldatud klienti nähakse, kui ainsat võimalust saavutada kasumit, läbimüügi kasvu ja püsima jäämist pika perioodi jooksul. Logistika- korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus- ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6.Tarneahelas on ettevõtete turundustegevus ja kaupade liikumise füüsilised protsessid üksteisega funktsionaalselt seotud ja tihedalt põimunud. On jõutud ühtsele arusaamale, et efektiivset ühendust turunduse ja logistika vahel pakubki klienditeenindus. 8.Oluline relv konkurentsivõistluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis. 7
5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud võrgustikus. eesmärk on saavutada rahuldatud kliendi pealt kasumit, läbimüügi kasvu ja kliendi püsima jäämist pika perioodi jooksul. logistika ülesanne on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus- ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale, logistikakulude tasemele. tarneahelas on ettevõtete turundustegevus ja kaupade liikumise füüsilised protsessid Üksteisega funktsionaalselt seotud ja tihedalt põimunud. on jõutud ühtsele arusaamale, et efektiivset ühendust turunduse ja logistika vahel pakubki klienditeenindus. 7
6. hindav ja üleolev pilk ja väljendused. Millises keeles alustada? Kui on teada, kes on teie klient, kust ta tuleb ja millist keelt ta räägib, siis alustage kohe suhtlemist kliendile kõige paremini mõistetaval viisil. Kui te ei tea, millist keelt räägib klient, siis alustage temaga suhtlemist eesti keeles TERE! Edasine suhtlemiskeel valige kliendi vastuse põhjal! Vajadusel täpsustage sobiv suhtlemiskeel. 2. Müügistrateegiad ettevõttes Müügistrateegia on siis selles, et inimesed liidetakse võrku ja õpetatakse neile kuidas nad saavad ise asju tellida (ehk nii, et neile ei pea otseselt müüma). Edasi on vaja vähem inimtegevust, mida loetakse iga ettevõtte suurimaks kuluks. Klient teeb ise osa tööst ära tutvudes toodetega ning pannes kokku tellimuse müüja firma koduleheküljel. Tavaliselt on esmane otsus müügistrateegia loomisel see, kas luuakse oma müügimeeskond, kes
Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles valdkonnas, kus konkurents ei ole veel väga kõrge ja klientide sihtrühmad alles kujunemas. Usun, et suudaksin rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi luua Teie ettevõttele olulist lisaväärtust ning seeläbi ka ise õppida ja areneda. Olen eelnevalt tutvunud Teie tootevalikuga ja leian, et asjatundlik müügistrateegia tagaks Teile ootuspärase müügiedu. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega, Mari Tamm
Ärisaladuse definitsioon sisaldub konkurentsiseaduses. Ärisaladuseks on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Esiteks peab ärisaladusena käsitletav teave olema seotud ettevõtja äritegevusega, sest reeglina vaid äritegevusega seonduva teabe konkurentidele avaldamine võib kahjustada ettevõtja huve ja luua põhjendamatuid konkurentsieeliseid teistele ettevõtjatele. Ärisaladusel on ettevõtja jaoks majanduslik väärtus, mis seisneb ka selles, et ärisaladus ei ole konkurentidele teada. Ärisaladuse puhul on tegemist teabega, mis garanteerib antud ettevõtja
Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ajalehepoisina, kes mööda tänavaid inimestele värskeid uudiseid müüb, on võimalik eluks palju kogemusi saada. Omandatud oskuste hulka kuuluvad näiteks erinevate isikutüüpide tundma õppimine, aja planeerimine, kokurentidega arvestamine ning endale iseloomuliku ja eduka müügistrateegia väljaarendamine kui ka enesekindluse omandamine. Meediaärimees Hans H. Luik on öelnud: "Minu noorusajal oli väga hea ajalehepoiss olla, sest ajalehti viisid inimestele kätte postiljonid. Tänu sellele jäi mul aega õigete inimestega tuttavaks saada, rootsi keelt õppida ja kapitalismi hundiseadusi pähe tuupida. Muu tuli juba iseenesest." Minu arvates on see hea näide, kuidas ajalehepoisi töö võib olla aluseks suurte ideede teostamisele, sest praegusel ajal on Hans
Prognoosi kohaselt müüakse (broneeritakse) ehitustegevuse käigus 2-3 ja 1-3 parkimiskohta kuus. Broneeringu maksumus moodustab 10% korteri hinnast. Korterite müügist saadav potentsiaalne kogutulu on 87 600 000 krooni. Parkimisplatsidest saadav potentsiaalne kogutulu 9 070 286 krooni. Projekti tasuvusaeg on 14 kuud. Müügiprognoosi tabel on toodud lisas 1. 9 6. MÜÜGISTRATEEGIA Müügistrateegia põhineb sihtturu hindamisel, turunduskommunikatsiooniplaani koostamisel, kasumi suhte analüüsimisel ja hinnapoliitika valimisel. Müügistrateegias on plaanis kasutada ratsionaalseid ja emotsionaalseid tegureid, mis mõjutavad tarbija otsust. Ühest küljest korteri ost Al Mare Galeriimajas on suurepärane investeering, sest hinnad langesid umbes 40% kaudu ja aega möödudes turg tõuseb. Teisest küljest,
OÜ MERILIN DESIGNS ÄRIPLAAN SISUKORD 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK 1.2 ETTEVÕTTE MISSIOON, VISIOON 1.3 EDU VÕTMEFAKTORID 1.4 FINANTSVAJADUSE JA -OLUKORRA KIRJELDUS 2.0 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST 2.1 OMANIKUD JA JUHID 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST 3.0 TOOTED JA TEENUSED 3.1 TOODETE JA TEENUSTE KIRJELDUS 3.2 KOOSTÖÖPARTNERID JA -TARNIJAD 3.3 TULEVIKU TOOTED JA TEENUSED 4.0 TURUANALÜÜS 4.1 TURUSEGMENDID 4.2 SIHTTURU (SEGMENDI) STRATEEGIA 4.2.1 Sihtturu vajadused, ostuotsuse mõjutajad 4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMIS...
....18 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud.......................................................................... 18 8.5 Rahavoog (esimene aasta kuude lõikes)......................................................................20 9. RISKIKÄSITLUS ........................................................................................................... 24 9.1 Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad................................................. 24 9.2 Planeeritud müügistrateegia ei toimi...........................................................................24 9.3 Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse......................24 9.4 Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad)......................................................24 9.5 Kliendid ei täida lepingukohustusi..............................................................................24 4 1
Viimased eeldasid toodete vastastikusest müümisest loobumist ja tähelepanu suunamist suhete ning koostöö arendamisele, sealhulgas ka partnerlusel põhinevate müügiprintsiipide väljatöötamisele. 4. Müügitöö liigitamine (isiklik ja mitteisiklik müük, aktiivne ja mitteaktiivne müük) Aktiivne ja passiivne müük Müügi lähenemisviisid saab jagada kaheks: • aktiivne strateegia • passiivne strateegia. Aktiivse müügistrateegia puhul keskendutakse otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: • otsemüük • telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: • toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud)
Hinnakirja analüüsides jääb ette mitmeid huvitavaid asju- näiteks on nad seal selgelt välja toonud piltide hinnakirja ja ühtlasi ka selle, et piltidele järgi tulemine on tasuta. Natukene tekitab vastakaid arvamusi ka see, et nad piltidele automaatselt lastavate valgete äärte eest lausa 3 senti pildi kohta küsivad, kuigi see on vaid üks nupuvajutus kogu tellimuse kohta. Üks meist on suur fotograafiahuviline ja selline fakt tegi natukene nalja. Kuid see on vaid müügistrateegia- esitleda hindu võimalikult odavana, kuid seejärel väikeste asjade eest siiski raha juurde küsida. Pilte me kahjuks sellelt ketilt tellida ei jõua, kuid otsustame katsetada nende teadlikkust oma teenuse kohta. Ettevõttega suhtlemine telefoni teel Ülesandeks on suhelda ettevõttega telefoni teel. Helistan hommikusel ajal, eeldades et poes on kliente vähem ja aega minuga tegeleda. Telefonile vastab naisterahvas. Enne kui jõuan midagi
Miks on hõive kergetööstusharudes märgatavalt vähenenud, kuid arengumaades oluliselt kasvanud? Arenenud maades on tööjõud kallis, palju tööstust automatiseeritud, toodetakse moetoodangut. Arengumaades on tööjõudu piisavalt ning see on odav, tooraine o olemas ning sinna on koondunud tööjõumahukad harud. Masstoodang on põhiline. 31.Missugused tootmis- ja müügistrateegiad võiksid tagada Eesti rõivatööstusele edu? Tootmine Müügistrateegia rõivaste disainile tuleb tuleb leida uusi sihtturge pöörata tähelepanu (mitte reklaami efektiivsust tuleks ainult töörõivad) tõsta suurendada investeeringuid ja luua tootele kliendibaas rekonstrueerida vanad (klient on kuningas) tööstushooned tagada toote kättesaadavus investeerida masinatesse tõsta tööjõu oskusteavet kasutada rohkem looduslikke tooraineid
). Ühtlasi mõjutab tarbijate otsuseid oluliselt Internetis kättesaadav informatsioon. 82% vastajatest märkis, et nende ostuotsust ,,mõjutab oluliselt" teiste tarbijate hinnang ja tooteülevaated, 76% märkis oluliseks mõjutajaks võrdluslehekülgi, 73% sooduspakkumiste portaale ja 64% blogisid. KPMG Eesti IT nõustamisteenuste juht Janno Kase sõnul peaks Internetist kättesaadava informatsiooni jälgimine ja manageerimine olema iga turundus-ja müügistrateegia võtmefaktoriks (Ibid.). TEGURID, MIS MÕJUTAVAD INTERNETIS OSTLEJAID . Uurimistöö tulemusena on arendatud välja kaks mudelit, mis kirjeldavad Internetis ostlejate olulisi tegureid. Aluseks võeti, et tarbijakäitumist mõjutavad nii psühholoogilised tegurid nagu demograafia, hoiakud, ostlemise motivatsioon ja kaubanduslik orientatsioon ning tehnoloogilised ja virtuaalsed tegurid interneti poes, disain ja navigatsioon, maksmine, informatsioon, kasutuseesmärk, lihtsus
Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles valdkonnas, kus konkurents ei ole veel väga kõrge ja klientide sihtrühmad alles kujunemas. Usun, et suudaksin rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi luua Teie ettevõttele olulist lisaväärtust ning seeläbi ka ise õppida ja areneda. Olen eelnevalt tutvunud Teie tootevalikuga ja leian, et asjatundlik müügistrateegia tagaks Teile ootuspärase müügiedu. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega, Mari Tamm Dokument on koostatud CV-Online`i poolt Allikas: CV-Online – karjäärikeskus – vajalikud dokumendid.
võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole
Amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 36 692 60 489 70 297 90 694 117 850 133 408 Kuukasum -332 -13 129 6 423 2 386 20 750 25 092 Jaotamata kasum -332 -13 461 -7 038 -4 652 16 098 41 190 3.5. Riskikäsitlus 1.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 1.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 1.3. Laenu tagastamise tähtajad. 1.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 1.5. Klimaatilised tingimused. 1.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 1.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 1.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 1.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. Lisad Käivitusprogramm Laenugraafikud Asutamisdokumendid. Sõlmitud lepingud. Reklaambukletid.
AS Nõo Lihatööstus asutati 25. mail 1992. aastal. Esimene toodang valmis 1. augustil 1992 ning päevas toodeti 100 kg Nõo rulaadi. Aastatel 1993-1995 täiustati ja remonditi pidevalt tootmisruume. 1994. aasta jaanuarist 1995. aasta juulini viidi 40% toodangust Venemaale ning seetõttu tekkis vajadus laiendada tootmispinda - ehitati uus toodete hoiuruum ja väljastusruum. Ehitustööd valmisid 1995. aasta augustis, kuid samal ajal suleti Venemaa piir ning ettevõttel tuli kavandada uus müügistrateegia. Sama aasta septembrist arendati üle- eestiline müügivõrk, peatähelepanu suunati Tallinna linnale. 1.detsembril 1999.a võeti kasutusele uus kaubamärk Lihavürst. 1999.aasta alguses ehitati uus valmistoodangu viilutus- ja pakendusosakond, hoiu- ja väljastusruumid ning investeeriti uutesse seadmetesse, mille tulemusel sai ettevõte vabariigi veterinaarameti poolt uue tegevusloa. 11. septembril 2002. aastal avas Nõo Lihatööstus oma uue 1000 ruutmeetri suuruse
töökogemus C Ettevqtte konsultantide loetelu, haridus ning töökogemus 2 Peat. Ettevõtte äritegevuse ja idee iseloomustus A Ettevqtte praeguse majandustegevuse kirjeldus. B finantseeritava uue projekti kirjeldus C Organisatsiooni struktuuri ülesehitus ja vastutuspiirkondade kirjeldus. D Omakapital ja omanike nimekiri E Pakutavate toodete ja teenuste iseloomustus F Pakutavate toodete ja teenuste turu iseloomustus, ülevaade konkurentidest. G Kasutatava tööjõu kirjeldus H Hinna- ja müügistrateegia I Ülevaade koostööpartneritest ja agentidest ning nendega sõlmitud või sõlmitavate lepingute koopiad. J Tooraine ja materjalide hankekanalid K Uue projektiga kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused. 3 Peat. Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või
Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 12. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, IO õiguste automaatne/lepinguline üleminek Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
Finantsinvesteeringute risikid. Kõik investeeringud, sh finantsinvesteeringud on suuremal või väiksemal määral seotud riskidega. Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid finantsinvesteeringute riske: Süsteemiväline risk on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. _ äririsk investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; _ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid;
4.5.3. Juhtimisstruktuur (skeem) Tegevjuht Raamatupidaja Müügijuht Müügijuht 4.6. SWOT analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Paindlikkus väikeettevõttena Tundmatus turul Info kättesaadavus Finantsteadmised Odavus Mitmekülgne reklaami- ja müügistrateegia Majanduslikult tasuv Võimalused Ohud Nõudluse kasv tulevikus Konkurentide lisandumine Elatustaseme tõus Turg ei laienegi Energiasääst Kommunaalkulude ning üüri tõusmine Inflatsioon 9 4
1. Ärisaladus- Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. iii. Logistikaaudit, selle põhimõtete kasutamine ostustrateegia auditeerimisel- Ettevõtte logistikasüsteemis valitseva olukorra määratlemine. Tähtsaimaks ülesandeks on ettevõtte äriprotsessi ja kõikide logistika protsesside analüüs ning visualiseerimine. Äriprotsess algab kliendi vajadusega ning lõpeb kliendi vajaduste täitmisega. Audit eelneb reeglina uute eesmärkide püstitamisele
klientidele. Elamurajooni ümbritsev suur hoonestamata maaala võimaldab loota selle edasisele arendamistegevusele ning infrastruktuuri laiendamisele tulevikus. Kahjuks need ohud, mis tulenevad väliskeskkonnast, asuvad väljaspool arendaja mõjusfääri. Peamiseteks ohtudeks jäävad juba pikka aega püsiv majanduse ebastabiilsus/ebamäärasus ning sellest tulenev töötus ja langevad palgad. MÜÜGITOETUS Selge ning kindel müügistrateegia on väga oluline punkt kogu kinnisvaraarendusprojekti turunduses. Vana-Kuuli 1 müügitoetuseks kasutatavad tegevused: Reklaam ajalehtedes Reklaam internetis, uudiskirjade laialisaatmine olemasolevate ning potentsialsetele (huvitatud) klientidele Kliendipäevad (valmimise etapil ka näidiskorterite eksponeerimine) Reklaam raadioeetris Brošüürid, trükimaterjaalid Otsene reklaam – esindajalt kliendile
5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud võrgustikus. Eesmärk on saavutada rahuldatud kliendi pealt kasumit, läbimüügi kasvu ja kliendi püsima jäämist pika perioodi jooksul. Logistika ülesanne on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus-ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale, logistikakulude tasemele. Tarneahelas on ettevõtete turundustegevus ja kaupade liikumise füüsilised protsessid üksteisega funktsionaalselt seotud ja tihedalt põimunud. On jõutud ühtsele arusaamale, et efektiivset ühendust turunduse ja logistika vahel pakubki klienditeenindus. 7
Seda siis elamispindade puhul, kaubanduspindade korral on natuke teist moodi. Ainuesinduse korral lepitakse kokku, et on ainuesindus. · Vahendustasud. Arendaja huvi on müüa maksimaalse hinnaga, vahendaja huvi on lihtsalt müüa. Maakler saab vahendustasu reeglina selle järgselt kui arendaja on saanud kliendilt kätte kogu summa. - vahendajatepoolne turundustegevus - müüja/müügistrateegia valikukriteeriumid Enne müümist peaks olema olemas ehitusluba, kuigi juriidiliselt võib ka ilma. Proovimüük näiteks kuu. Sõlmitakse lihtleping, mitte notariaalne leping. Nt ütledki, et kuu pärast on vaja näidata xxx arv ostjaid, et saada laenu, muidu jääb diil katki. Tuleb olla konkreetne. Varakult müügi alustamine võimaldab ehitustegevuse käigus mõningaid muudatusi teha, mis paneks kliendi otsustama just selle projekti kasuks. Turustus/klienditeenindus
saavutamise eest vastutuse tundmine) pakub inimesele rohkem rahulolu ning seetõttu on inimene ka tulevikus sarnaste lepetega nõustuma. 6 Kaitse vastastikkuse reegli vastu Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas kingi andja teeb seda heast südamest või tahab sind ära kasutada. Kui oled aru saanud, et keegi kasutab su peal vastastikkuse reeglit, tuleb olukord enda jaoks ümber mõelda-õigustatud on teenega tasumine teene, mmitte müügistrateegia eest. III PEATÜKK. Kohustumine ja järjekindlus Kohustumine ja järjekindlus on tingimata üks hea inimeste omadus, sest see tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud
spetsiaalsed veokid. 13. Elukindlustusselts kavandab kindlustuspoliiside müüki kaubanduskeskuses. Milliseid tegureid peaks ta selle juures arvestama? Kui suured on edulootused? Arvestama peaks, et inimesed üldiselt ei soovi müügimeestega suhelda ning tavapärased strateegiad kaubamajades müües ei pruugi töötada. Mõnedel inimestel on ka lausa vastumeelsus müügimeeste suhtes ja ettevõttel võib mõnede potensiaalsete klientide kujutluses tekkida halb maine. Müügistrateegia tuleb hästi läbi mõelda ning üritada teha paremini kui teised enne neid ning siis on edulootused suuremad. 14. Müügitoetust (eriti reklaami) on kritiseeritud järgnevalt: see maksab liiga palju; see on majanduslik raiskamine; see nüristab meie mõistust; see on eksitav, baseerub emotsionaalsetel, mitte ratsionaalsetel printsiipidel ning on ebaeetiline; see viib inimese eemale tõelistest väärtustest elus. Kas Sa nõustud nende väidetega?
Kaup. Nõo tooteid valmistatakse Tartumaal Nõo vallas. 8.1 Ajalugu AS Nõo Lihatööstus asutati 1992 aastal. 1. augustil 1992 aastal valmis esimene toodang , kus päevas toodeti 100 kg Nõo rulaadi. Esimene kauplus avati Tartus, kui tootega kaubeldi ka turgudel. Aastatel 1993-1995 laiendati pidevalt tööruume ning nendel aastatel viidi 40% toodangust Venemaale. Kuid kui Venemaa sulges oma piirid pidi Nõo välja töötama uue müügistrateegia. 1996 aastal oli AS Nõol 18miljoni kroonine aastakäive ning sigade tapamaju ehitati pidevalt juurde. 1999 aastal võttis Nõo kasutusele uue kaubamärgi nimega Lihavürst. 2002 aastal sai Nõo endale Tunnustatud Eesti Maitse märgi ning liitus Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooniga(ELA). 2006 aastal oli Nõu käive juba nii suur, et alustati oma toodangu eksportimist Lätti ning 2008.aastal moodustas see eksport juba 15%. 2009-
Meie äri on üles ehitatud aga projektipõhistele tellimustele t-särke lastakse välja teatud aja tagant. Kui mõnel korral peaks madala nõudluse tõttu t-särk jääma välja laskmata, siis ei tekita see meie ettevõttele finantsilisi raskusi, sest ettevõttel puuduvad igasugused püsikulud. Seega kui nõudlus peaks langema nii madalale, et me ei suuda vastavalt oma kasumiootustele t-särkidele reklaami müüa, siis jääb lihtsalt t-särk seekord välja laskmata. 9.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. Esimeseks müügistrateegiaks oleks võtta ise otse ettevõtetega ühendust ja müüa neile reklaami. Kui see ei peaks õnnestuma, siis kasutaksime alternatiivset varianti pöörduksime reklaamibüroode poole, kes hangiksid meile ettevõtted, kes on meielt huvitatud reklaami ostmisest. 9.3. Laenude ja muu võõrkapitali, tootmisvõimsustega ning klimaatiliste tingimustega seotud riskid
Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 45. Mis on frantsiisileping ja selle sisu? Frantsiis on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja antud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki. Frantsiisi puhul võtab juba toimiva äriidee üle uude keskkonda mõni teine ettevõte. Frantsiisi alla võivad kuuluda nii ärinimi, kaubamärk, tootmistehnoloogia, müügi- ja esindusõigus kui ka väljaõppemetoodika.
8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid.
Konkurentsiseaduse (mis küll ei reguleeri suhteid tööjõuturul) § 63 määratleb ärisaladusena niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Seega on tööandja otsustada, mis on tema äri- ja tootmissaladus, st millist tootmisprotsesse, arvutiprogramme, müüki jms puudutavat informatsiooni peab ta vajalikuks saladuses hoida. Kindlasti ei ole ärisaladus igasugune tööandja tegevust puudutav informatsioon. Ärisaladuse määratlemisel tuleks lähtuda teatud kriteeriumitest - saladuseks on informatsioon, mis ei ole
Plaani osa plaani osadele... (kommentaarid) Annab sisendeid ja on kontrollnimestik kõikide plaani osade SWOT-analüüs kirjutamiseks Hinnatase ja hinnakujundus, eesmärgid; Klientide segmenteerimine konkurentsianalüüs, müügieesmärkide tabel, turundus- ja müügistrateegia, turundusmeetmed, finantsprognoosid Visioon, müügieesmärkide tabel; turundusprogramm, (Strateegilised) eesmärgid tegevuskava, taotlusvorm Olemasolevate ja loodavate Eesmärgid, müügieesmärgid, taotlusvorm toodete/teenuste kirjeldus Turundusprogramm (ehk Tegevuskava, turundus- ja müügistrateegia, taotlusvorm -meetmed)
arv, mitte tema loogiliste plokkide ja ühenduste arv. Seega ei pruugi hinna mõttes loogiline tihedus olla probleemiks. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 18 instituut. 9 Kaks Suuremat FPGA-de tootjat Nimi Xilinx Altera Asutatud 1984 Müügistrateegia "Tühi lint" PC lisakomponent Müügisegment Telecom ja Prof AV seadmed Käive 1843M 1290M Kasum 350M 323M Töötajaid 3353 2600 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 19 instituut. FPGA võrreldes tavaprotsessoriga
rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607) Ettevõtlus taandub rahavoogudele ja sellele, kui palju suudetakse päeva lõpuks raha teenida. Sellepärast on otstarbekas läbi viia omahinna analüüs ja uuring selles osas, kui palju kliendid on valmis pakutava toote eest maksma või kui palju nad konkureerivate toodete eest juba maksavad.[ CITATION Bra12 l 1061 ]
Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja. Nüüd aasta lõpus näen oma õpilasfirma töö vilju ja ma olen rahul. Jõudsime ju oma õpilasfirmaga punktis A punkti B. Pärast seda aastat ei pea ma enam kahtlema, kas ma saan tulevikus ettevõtlusmaailmas hakkama. See aasta andis mulle
omaduste, kasutuskõlblikkuse või koguse suhtes. Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Näiteks võib konfidentsiaalne info olla oskusteave, ideed, andmebaaside sisu, isikuandmed, programmi lähtekood jms. Ärisaladuse õigustamatu avaldamine või kasutamine on karistusseadustiku järgi kuritegu: töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil,
Ainult vananenud tehnoloogia väljavahetamine uuema vastu ei paranda ettevõtte kvaliteeti. Vaja on ka muuta põhimõtteid, seisukohti ja tegutsemisviisi. Töötajate poolsed ettepanekud organisatsiooni paremaks juhtimiseks ning töö parandamiseks olid järgmised: kontaktide ja infovahetuse tihendamine alluvate ja ülemuste vahel; väiksemate maapoodide sulgemine ja töötajate üleviimine keskusesse; ühtse müügistrateegia väljatöötamine; allüksuste aruandluse ja probleemide ühised arutelud, näiteks sortimentide ja hindade kooskõlastamine ühistu kaupluste vahel; töötada välja uus palgasüsteem; tuleks arvestada rohkem ka töötajate arvamustega ning kaasata nad probleemide lahendamisse; kauplustele tuleks anda rohkem iseseisvust ning otsustusõigust; rohkem toetada töötajaid probleemide lahendamisel ning suhtuda neisse
igale riskitegurile kaks koordinaati: riski realiseerumise tõenäosus ja selle mõju ulatus firmale. Riski realisee-rumise tõenäosust võib hinnata ajaloolisi andmeid analüüsides. Kui see pole võimalik, tuleks hinnang anda oma kriitilisele meelele tuginedes. 26 Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.1. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.2. Laenu tagastamise tähtajad. 10.3. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.4. Klimaatilised tingimused. 10.5. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.6. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.7. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.8. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6
Toodete või teenuste omadused ja neist saadav kasu. Hinnakujundus ja tootearendus. Innovatsiooniline lähenemine (kui on). 4. Tegevus Tegevusplaan, tootmisplaan, finantsplaanid. Toote omahind. Tasuvus. Vajalikud ressursid. Tegevuse kirjeldus 5. Turg ja turundusstrateegia Turu kirjeldus, konkurentsi analüüs, vajaduste selgitamine ja turundusstrateegia. Turu võimalused. Toote, teenuse või turundusstrateegia unikaalsus. 6. Müük ja reklaam Õpilasfirma reklaam ja turundustegevus. Müügistrateegia. Müügieesmärgid. Müügitegevus ja käive. 7. Juhtimine Organisatsiooni struktuur ja suhtlemine organisatsioonis. Meeskonna suutlikkus viia ellu oma strateegiat. Õpikogemus meeskonnana vastavalt õnnestumistele ja ebaõnnestumistele. Personalivajadus, suhtlemine ärimaailmaga (või teiste organisatsioonidega). Suhtlemine ärikonsultandi või õpetajaga. 8. Finantskommentaarid Õpilasfirma lõpetamise informatsioon. Tulude jaotus. Algkapitali vajadus ja selle kasutamine.
8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6
Praktikas kujutab turundus endast kuvan- deid, plaane ja otsuseid selle kohta, kuidas seda ilosooiat äritegevuses rakendada. Logistika roll turunduse kõrval on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarne- ahelates kooskõlas turundus- ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. Logistikasüsteemid ja tarneahelad peaksid olema planeeritud toetamaks ettevõtete turun- dustegevust. Logistika mõju kaupade turustamisele on väljapoole raskesti märgatav. See mõju on kaudne, kuid samas äärmiselt oluline
annaabi.ee 
