Kivikatused (1)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES
Kivikatused
Referaat
Õppeaine: Tehnoloogia I
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI – 32
Üliõpilane: Madis Arula
Juhendaja: Alt Aivars
Tallinn 2009

Sisukord

Sissejuhatus 3
1 KUIDAS KATUS TOIMIB? 4
1.1 Katusekivid 4
1.2 Allpool katusekive 4
1.3 Aluskate 4
1.4 Erikivid 4
2 KATUSETRENDID 5
2.1 Ratsionaalsed eelised 5
2.2 Katuse võimalused 6
2.3 Rahvusvahelised trendid ja traditsioonid 6
3 KATUSE HOOLDAMINE 7
3.1 Katuse hooldus 7
4 KATUSE SEISUKORD 8
4.1 Kui kaua katus kestab? 8
4.2 Kuidas katuse seisukorda kontrollida? 8
4.3 Kuidas kive ja roovitust kontrollida? 8
4.4 Kuidas katust valida? 8
Kasutatud kirjandus: 9

Sissejuhatus

Katus peab kaua kestma, olema ilmastikukindel ning kaunis välja nägema. Katusekivid näevad kõikjal maailmas enam-vähem sarnased välja, kuid ainult enam-vähem. Läbi aja on arhitektuuri trendidega muutunud ka katusekivid. Katusekivid on aga midagi rohkemat kui vaid kaunistus teie majale.
Oluline on ka Katuse funktsionaalsus, sest see mõjutab maja soojapidavust ja ventileeritust. Uue katuse paigaldamine on suur töö ja ettevõtmine kogu perele.
Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni.
Tihti räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Ja nii see kindlasti ka on. Kuid tuleb tõdeda, et katuse ülesanded on pisut keerulisemad kui seda on tavalisel majaseinal. Vihmasadudele, tuultele ja lumele vastupidamine nõuab õigeid materjale.

KUIDAS KATUS TOIMIB?

Katusekivid

Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal, betoon . Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest.

Allpool katusekive

Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega. Kuidas seda täpsemalt tehakse, sõltub kasutatavatest katusekividest ja sellest kuivõrd avatud on katus tugevatele tuultele. Katuse roovitus paigaldatakse distantsliistule.

Aluskate

Tänu distantsliistule saab õhk katusekivide all ringelda ning niiskus pääseb majast ilusti välja. Mittehingav aluskate ei lase Sul seda võimalust ära kasutada. Hingav aluskate asendab mittehingava, parandades nii ventilatsiooni kui ka soojustuse toimivust.

Erikivid

Erikive kasutatakse katuseharjal ja –äärel. Olemas on ka spetsiaalsed läbiviiguga kivid , näiteks ventilatsiooni ja antennide jaoks. Äärekivid on üks võimalus katus vastupidavamaks muuta.

KATUSETRENDID

Erinevate ajastute arhitektuur on katusekividele esitanud erinevaid nõudmisi - Kreeka templitest tänapäeva majadeni. See evolutsioon jätkub tänu uutele materjalidele, vormidele ja vajadustele.
Kui inimesed õppisid katusekive põletama, hakkasid nad ka üsna ruttu seda vastupidavat ja tulekindlat materjali oma katustel kasutama. See juhtus umbes aastal 1000 e.m.a., ilmselt esmalt Hiinas aga peaaegu samal ajal ka vanas Kreekas ja etruskide kultuuris, praeguses Itaalias. Siiski läks enam kui 2000 aastat, enne kui katusekive hakati kasutama Põhjamaades, esmalt kirikute, kloostrite ja konvendihoonete juures.
Keskajal kasutati katusekive peamiselt linnas. Katusekivide peamine eelis on, et vihmavesi voolab katuselt maha, kuid katusealune saab siiski vabalt hingata ja ventileerida. Ammustel aegadel oli sellest abi näiteks ahju- ja küünlasuitsu toast eemaldamisel .

Ratsionaalsed eelised

Katusekivide paigaldamine on loogiline tegevus. Seepärast on katusekivid enam-vähem sarnased, isegi kui varasematel aegadel kasutati kahesuguseid erinevaid kive (näiteks munk- nunn tüüpi katusekivid).
Tööstusrevolutsioon muutis palju ka katusekivide tootmist, samal ajal kui inimeste suur sisseränne linnadesse vallandas tõelise ehitusbuumi on katusekividele olnud ka palju alternatiive. Varem ehitati näiteks muld-, mätas-, laastu - ja õlgkatuseid. Tänapäeval on katusematerjalideks enamasti plekk või betoon.
Algul püüti betoonkividega jäljendada savikivide omadusi, kuid tänapäeval kasutatakse betoonkive just konkreetse välimuse ja funktsionaalsuse saavutamiseks. Nii seepärast, et betoonkive saab toonida väga erinevatesse värvidesse kui ka tema hea pinnatöötluse omaduste  tõttu, mis annab mitmeid teisi eeliseid. Seepärast on betoonkivid väga hea alternatiiv savikividele.

Katuse võimalused

Kivikatus annab harmoonilise üldmulje. Oleme harjunud nägema kivikatuseid hästi ehitatud maja märgina. On ju katus maja viies fassaad ja annab üldmuljesse väga suure panuse. Katusekivi lained loovad struktuuri, mida on hea vaadata. Katuse disain annab maja üldmuljele peene viimistluse – head arhitektid on alati kasutatud katust majale ainulaadse iseloomu andmiseks . Tänapäeval on olemas suur hulk erinevaid vorme, pinnatöötlusi ja materjale, mida arhitektid kasutada saavad, et luua assotsiatsioone ja rõhutada emotsioone. Sileda profiiliga katusekivi loob kompaktse mulje, kitsam laine aga õhulisema mulje. Läikiv glasuuritud pind võib aga Sinu majale päikesepaistel hoopis uue mõõtme anda.

Rahvusvahelised trendid ja traditsioonid

Kuidas katuseid disainitakse ja mida peetakse kauniks, sõltub sageli kultuurist ja kommetest. Sellegi poolest laename sageli stiile teistest maailma paikadest. Tootmisüksused toodavad katusekive ja materjale vastavalt kohalikele tavadele. See ei tähenda aga seda, et ei ehitata vastavalt tellija soovidele vastavat katust, kui soovitakse Hiina stiilis katust, on ka see võimalik lahendus.

KATUSE HOOLDAMINE

Katuse hooldus

Katus on maja tugevaim osa. Oluline on, et ta oleks ka silmale ilus vaadata. Sellegipoolest on katustel ka on omad nõrgad kohad. Neid regulaarselt kontrollides on võimalik pikendada katuse eluiga. Mõne probleemiga on lihtne tegeleda, aga on märke, mis tähendavad, et peagi tuleb ette võtta katusevahetus.
Tark otsus katusevahetus ette võtta on kindlasti varakult enne põhjalikke kahjustuste tekkimist. Viimasel sekundil ärgates võib juhtuda, et mitte ainult katus ei ole hävinenud, vaid ka sinu armsaks saanud mööbel ja siseruumid .
1. Kontrolli katuseharja
Hari on katuse kõige kaitsetum osa. Kontrolli, et kõik kivid ja isolatsioon oleks korralikult paigas. Kui mõni katusekivi on paigast nihkunud või kahjustada saanud, vaata üle ka aluskate ja tihendid, et veenduda nende korrasolekus enne kivi tagasi panemist.
2. Kontrolli katuse ääri
Tugevad tuuled võivad katuseviilu kahjustada. Tänu sellele pääseb aga kivide alla rohkem vett. Isolatsioon ja puit vananevad kiiremini kui katusekivid, seega hoia neil silm peal.
3. Kontrolli ventilatsiooni, nurki ja neelusid ning vihmaveerenne
Puhasta vihmaveetorud ja kontrolli, et praht poleks läinud katusekivide alla. Kontrolli samamoodi ka ventilatsioonilõõre. Kui need on ummistunud, hakkab kogunema niiskus, mis viib hallituse ja muude tõsiste kahjustuste tekkeni.
4. Puhasta ja eemalda praht
Kanna hoolt oma maja katuse eest. Vaata ka, kas katust ümbritsevaid puid oleks tarvis pügada. Puuoksad katusel ja kivide vahel on üks enamlevinud katuse kahjustuste põhjuseid.
5. Kontrolli ohutustarvikuid
Redelid ja käigusillad peavad olema kahjustamata ja 100% kindlad. Kui Sul on ka kõige väiksem kahtlus, võta ühendust katusepaigaldajaga, kes saaks anda asjale professionaalse hinnangu.

KATUSE SEISUKORD

Kui kaua katus kestab?

Kivikatuse eluiga on umbes 100 aastat, siis hakkab kätte jõudma aeg katusevahetuseks. Metallkatuste puhul loetakse katuse elueaks 20-50 aastat. Katusekivid ise kestavad küll kindlasti kauem, eriti savikivid. Peale 30 aastat vaata oma katus kindlasti kriitilise pilguga üle. Eriti sellele, mis asub katusekivide all. Alati on mõistlik parandus- või vahetustöödega alustada enne kui tekivad kahjustused. Lekkiv katus võib viia tõsiste kahjustusteni terves majas . Pealegi tekivad sellised probleemid millegipärast just kõige ebasobivamal hetkel.

Kuidas katuse seisukorda kontrollida?

Mine välja ja vaata oma katust tänavalt. Kas see näeb hea välja? Kas selle parimad aastad on möödas? Kas seal kasvab sammal ? Muidugi saab katust puhastada , aga võib olla, et selline rünnak on kestnud juba liiga kaua ning katusekivid on aja möödudes (ca 50-100 aastat) murenema hakanud. Siis on aeg katus välja vahetada. Kui sambla kasv kividel ei ole kestnud kümneid ja kümneid aastaid, siis soovitav kasutada sambla eemaldamiseks ja kivide puhastamiseks efektiivset samblaeemaldusvahendit, mille leiab igast hästivarustatud ehituspoest.

Kuidas kive ja roovitust kontrollida?

Vaata kive lähedalt – kas katusekivid on kahjustamata? Tõsta mõned kivid üles ja uuri, kuidas on roovituse olukord. Kas puit on ikka kuiv ja heas korras? Niisked või mädanevad roovilatid on märk sellest, et katus ei toimi nii, nagu peaks. Põhjuseks võib olla näiteks see, et katusealune ventilatsioon ei tööta või mõni katusekivi on oma aja ära elanud. On aeg midagi ette võtta!

Kuidas katust valida?

Katuse vahetamiseks võid vajada luba. Uurida tuleks oma kodulinna vastavatest asutustest võimalike piirangute kohta. Rääkida tuleks edasimüüjate, katusepaigaldajate, sõprade ja naabritega . Kasuta ära teiste kogemusi! Hinnapakkumiste põhjal on hea mõista, missuguseid investeeringuid katusevahetus endaga kaasa toob. Nii saad ka otsustada, kas paigaldad katuse ise või palkad professionaalsed katusepaigaldajad.

Kasutatud kirjandus:

http://www.monier.ee