Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
LOODUSGEOGRAAFIA  
mussoon
​- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna- Aasia
ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam) M(soojem) 
FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE  FRONT !! 
antitsüklon
​, kõrgrõhuala​- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla 
tsüklon​, ​madalrõhuala-​ õhk pöörleb vastupäeva, alt üles 
MULLAD  
KESKKONNAPROBLEEMID 
happesademed
​- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam 
põhjused​: 
1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 
2. väävli- ja lämmastikoksiidid 
3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad 
ohud​: 
● hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) 
● põhjustavad loomade haigestumist 
● muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud 
elemendid) happelisemateks 
● lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni 
lahendused​: 
1. veekogude  lupjamine  
2. paene  aluskivim  
3. vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega 
 
kasvuhooneefekt​- nähtus, kus maapinnalt lähtuv  soojuskiirgus  neeldub 
kasvuhoonegaasdes(atmosfääris olevad gaasid ( CO₂, N₂O, 0₃, CH₄)), mistõttu on atmosfäär, 
litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta 
põhjused​: 
● metaan CH₄ - eraldub märgaladest, prügilatest 
● süsihappegaas CO₂ - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel 
●  freoonid  - eralduvad õhku aerosoolide, deodorandide abil 
ohud​:  
● keskmine temp. tõuseb➡  aurumine  suureneb➡ rohkem sademeid➡ kliima muutub niiskemaks 
● jäämassid sulavad 
● kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla 
lahendused​: 
● toimub saastekvootidega  kauplemine  
● uutele sõiduautodele uued heitenormid, mis peaksid heitgaaside hulka tunduvalt vähendama 
 
kliima soojenemine​- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus ⟶  
põhjused​:  
● energiatootmine 
●  energeetika 
● põllumajandus 
● jäätmemajandus ja tööstus 
 
ohud​:  
● liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) 
● tulekahjude suits varjutab päikest 
●  merevee tase tõuseb,  Antarktika  jää sulab ruttu,  
● üleujutused,  tormid  
●  nakkushaigused levivad kiiremini 
lahendused​: 
1. vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 
2.  kohandada  vanu  tehnoloogiaid  
3. üritada kohaneda kliima soojenemisega 
 
osoonikiht​- peamiselt stratosfääris paiknev kiht, mis sisaldab osooni, mis neelab Päikeselt lähtuvad 
violettvalgust 
osoonikihi hõrenemine, osooniaugu teke​- globaalprobleem, mis on seotud osoonikihi vähenemisega 
stratosfääris polaaraladel 
põhjused​: 
● katalüsaatori  sattumine  atmosfääri 
●  saasteained  atmosfääris (freoonid) 
ohud​: 
● vähikasvaja sagenemine 
● UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele (seovad õhust lämmastikku) 
● pärilikkude haiguste sageduse suurenemine 
lahendused​:  
1. vähendada lennukite arvu, kõrgust 
2. riikide ühine kokkulepe osoonikihi kaitsmiseks 
3. toota elektrit taastuvatest energiaallikatest 
 
 
LAAMTEKTOONIKA  
laam
​- liikuv litosfääriplokk, mille äärealadel võib esineda  vulkanismi  või maavärinaid 
kontinentaalne ​ehk ​ mandriline  rift​- vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud 
venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal 
süvik​- laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus(​vooluvee toimel tekkinud pikk  kitsas  
nõgu), mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere 
sügavaimad kohad 
ookeani keskahelik ​ehk​ -mäestik​- seismiliselt vulkaaniliselt aktiivne mäeahelik maailma ookeanide 
keskosas 
kurdmäestik​- paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud 
pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevalt deformeerunud ja moondunud 
kuum täpp​- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala 
konvektsioon ​- vahevööös asetleidvad konvektsioonivoolud 
 
Maavärinad liigitatakse tekke alusel neljaks: tektoonilised, vulkaanilised, tehnogeensed ja 
langetusvärinad 
maavärinate tekke põhjused
​: 
1. laamade liikumise käigus laamade põrkumine, tavapärasest kiirem laamade liikumine 
2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 
3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 
4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused 
 
TAASTUVAD  JA TAASTUMATUD  ENERGIAALLIKAD  
geotermiline energia
​- 
bioenergia​- 
 
TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD 
TAASTUMATUD ENERGIAALIKAD 
päikese-, vee-,  tuuleenergia , bioenergia(FS), 
fossiilkütused:põlevkivi, maagaas,  turvas
geotermiline energia 
kivisüsi,  nafta  
 
MAJANDUS 
metsatööstus
​-  tootmisharu , mis tegeleb metsa langetamise, metsast väljavedamise ja töötlemisega 
 
Tselluloosi-ja paberitööstuste rajamine
 
PABERITÖÖSTUSE PLUSSID 
PABERITÖÖSTUSE MIINUSED 
KAUBANDUS, SUUR SISSETULEKU 
KAHJU  LOODUSELE , SÜSINIKU MÕJU 
ALLIKAS RIIGILE 
LOODUSELE JA MÕJU 
KLIIMAMUUTUSELE 
TSELLULOOSIST SAAB LISAKS 
METSARESSURSSIDE VÄHENEMINE, 
PABERILE KA TEISI TOOTEID 
ANNAB METSANDUSELE SUURE HOOBI 
VALMISTADA 
 
globaliseerumine​ ehk ​üleilmastumine​- protsess, mida iseloomustavad rahvusvaheline kaubandus ja 
tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda 
iive​- sündimuse ja suremuse vahe (absoluutne) 
demograafiline  siire ​- üleminek rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremusega etapist 
demograafilise plahvatuse kaudu väikese suremuse ja sündimusega ning rahvastiku vananemise 
staadiumi 
demograafiline  plahvatus ​-  rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel 
intensiivne põllumajandus​- tööstuslik põllumajandus, vähe maad, vähem  pingutusi  (väetised, palju 
tööjõudu) 
ekstensiivne põllumajandus​- palju maad, kasutatakse vähe väetisi ja kapitali 
 
MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES (ÕPIKU TEEMA) 
 
 
EUROOPA LIIT 
28 Euroopa Liidu liikmesriiki
​:​ ​Austria​, ​Belgia​, ​ Bulgaaria ​, ​Eesti​, ​ Hispaania ​, ​ Holland ​, ​ Horvaatia ​, 
Itaalia​, ​ Iirimaa ​, ​Kreeka​, ​Küpros​, ​Leedu​, ​ Luksemburg ​, ​Läti​, ​Malta​, ​Poola​, ​Portugal​, ​Prantsusmaa​, 
Rootsi​, ​ Rumeenia ​, ​Saksamaa​, ​ Slovakkia ​, ​Sloveenia​, ​Soome​, ​ Suurbritannia ​, ​Taani​, ​Tšehhi​, ​Ungari​. 
 
 
 
 
 
Euroopa Liiduga ühinemise plussid 
Euroopa Liiduga ühinemise miinused 
paraneb  julgeolek, suureneb  turvatunne  
tõusevad kaupade hinnad 
suureneb töökohtae arv 
kohanemisvõimetud ettevõtted lähevad 
pankrotti 
paraneb kaubandusevedu 
vähenevad äkkrikastumuse võimalused 
hõlbustub  reisimine  ja piiriületus 
ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas 
 
 
 
TURISM  
turism
​- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse 
Miks Euroopasse? 
● sõja vaba 
● poliitiliselt stabiilne 
● kindel julgeolek 
 
ASUSTUS MAAILMAS 
slummid
​- ülerahvastatud linnad 
linnastumine ​ ehk ​ urbaniseerumine ​- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja 
linnalise eluviisi levimine 
Megalopolis ​- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest 
kokkukasvanud  kogum 
● New  York  
● Tokyo 
●  Shanghai  
● Mexico 
●  Mumbai  

Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: 
 

Majanduslikud tegurid 
Looduslikud tegurid 
Ajaloolised tegurid 
Tihe​: kaubanduse areng, 
Tihe​:jõgede, järvede, 
Hõre​: piirkondades, kus on 
trantspordivõimalused, 
suuremate veekogude 
toimunud sõjad, 
paremad tingimused 
asukohtade lähedus 
looduskatastroofid , õnnetused 
majandustegevuseks: 
reljeef ja kliimavõõtmed, 
kaevandamiseks , töötlemiseks, 
Hõre​:mägised alad 
kaubateede lähedus 
 
 
 
KLIIMADIAGRAMMID  
Vaata üle!!! 
TÕMBE-JA TÕUKETEGURID 
migratsioon
​ ehk ​ränne​- püsiv elukoha vahetus 
immigratsioon ​ ehk ​sisseränne​- on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa,  sihtriigi  
seisukohast vaadatuna ( migratsiooni  liik) 
põhjused​: 
1. looduskatastroofid 
2. keskkond, poliitika (sõda) 
3.  vaesus  
emigratsioon ​- väljaränne teise riiki (migratsiooni liik) 
põhjused​: 
1. majanduslikud raskused 
2. valitsev tööpuudus 
 
 
 

ARENENUD RIIK 
VÄHEARENENUD RIIK(ARENGUMAA) 
INDUSTRIALISEERITUD 
PRIMAARSEKTORI OSAKAAL ON SUUR 
TERTSIAARSEKTOR 1.KOHAL(IT-riik) 
MADAL KESKMINE ELUIGA 
SISSETULEK ELANIKU KOHTA 
PIIRATUD  TERVISEHOID , MADAL SKP 
 
 
 
 
 
LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE #1 LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE #2 LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE #3 LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE #4 LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raamatuk0i Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
Geograafia eksamimaterjalid
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
Geograafia eksamimaterjal
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID.......................................................................................................................................... 97 7 GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID.......................................................................................................................................... 97 7 GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010

Geograafia
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia
Geograafia materialid
29
doc

Geograafia materialid

Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär

Geograafia
Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused
22
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsument

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun