Lunastaja Kristuse kuju 9.a 2016 Lunastaja Kristuse kuju (portugali keeles O Cristo Redentor) on Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur,mis asub Rio de janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Arhitektid: Albert Caquot,Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju https://www.reisiguru.ee/lugu/149 Pildid: ...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay j...
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vai...
Sissejuhatus Uueaja maailmaimesi on kokku seitse, nendeks on : · Taj Mahal · Rooma Colosseum · Hiina müür · Lunastaja Kristuse kuju · Machu Picchu · Chichen Itza · Petra kaljulinn Vanaaja maailmaimesi on samuti seitse, kuid nendest on säilinud vaid üks (Giza püramiid). Seetõttu tuligi Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Millised ehitised valida just maailmaimedeks, selle vahel oli palju vaidlemist ning pakutavaid nimekirju oli meeletult. 77 kandidaadi hulgast valiti välja 21 enim hääli saanud mälestist. Mille nimed kuulutas välja 1. jaanuaril Zürichis välja fondi ekspertide nõukogu president Frederico Mayor Zagoza. 1. Ateena Akropol 2. Alhambra Mohammed I palee 3. Angkor Wat tempel 4. Chichen Itza püramiid Mehhikos 5. Lunastaja Kristuse monument Brasiilias 6. Rooma Kolosseum, 7. Lihavõttesaare 25m kõr...
[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Ragne Vainov BRASIILIA Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.LOODUS................................................................................................................................. 4 2.SPORT..................................................................................................................................... 5 3.BRASIILIA KULTUURI ELEMENDID................................................................................ 6 4.VAATAMISVÄÄRSUSED..................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE...................................................................................................................
Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C) Aasta keskmine sade...
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
Google SketchUp Kristiina Moosel Landscape Architecture Minu lemmikud: 1. See meeldib mulle, kuna see koht on korraga nii väga modernne, kui ka väga looduslik. Ma usun, et seal oleks puhas ja värske õhk ja et seal oleks kuulda palju looduslikke rahustavaid hääli. 2. Ka see meeldib mulle väga. Põhjus on sama mis eelmiselgi. See on ühtlasi väga modernne, aga ka kooduslik, värske ja super mugav koht. Sellises aias oleks perfektne suviti hommikust süüa. 3. See koht/pilt meeldib mulle väga, kuna ma hindan seda, et linnas, ka linna südames, võiks olla suurte betoonmajade vahel rohelust, taimi ja puid. See teeb minu arust linna palju ilusamaks. Sellel pioldil on näha, et tegu oleks nagu linnaga ja siin on väga palju rohelust näha. Planning & Urban Design Minu lemmikud: 4. See meeldib mulle, kuna tundub huvitav ja minu tead...
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
La Sagrada Familia Koostanud: Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega. Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning su...
Sissejuhatus Inimkond on möödunud aastasadadega loonud või avastanud antiikaja inimestele tundmatuid uusi arhitektuurisedöövreid. See viis Sveitsi äri- ja rännumehe Bernard Weberi mõtetele valida kogu maakeralt uued seitse maailmaimet. Uute maailmaimede valimise algatas Sveitsis baseeruv Uus Avatud Maailma Korporatsioon. Inimesed said internetis ja telefoni teel hääletada 21 objekti vahel, mille zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias. Hiina müür Suur...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
Pühadus ja sõnavabadus: Iivi Anna Masso artikli põhjal. eurooplased on muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et see võib kellegi usulisi tundeid solvata. Kaks juhtumit: Salman Rushdie Söör Ahmed Salman Rushdie (sündinud 19. juunil 1947 Bombays) on india päritolu Briti kirjanik. 1988 ilmus temalt neljas romaan "Saatanlikud värsid". 24. veebruaril 1989 andis Iraani toonane usuliider ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra [1]. Rushdie juhtum oli märkimisväärne pretsedent sellepärast, et see oli esimene kord, kui islamimaailma juhid leidsid endal olevat õiguse otsustada läänes elava ja töötava kirjaniku elu üle omaenda ususeaduste põhja...
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
KEILA KOOL SAGRADA FAMILIA Referaat kunstiajaloos 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4 1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4 1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4 2 ANTONI GAUDI.........................................................................................................5 2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5 2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR............
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodu...
Dura Europose kodukirik Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielö...
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
Sissejuhatus Referaat on teemal Piibel. Töös käsitletakse kokkuvõtvalt Piibli loomist, tähendust ja tõlkimist. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses osas on juttu Piiblist üldiselt, teine osa annab ülevaate Vanast Testamendist. Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist. Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde. 1. Piibel Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele. Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid ...
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evange...
KONTROLLTÖÖ kristluse kohta. Jeesuse elulugu 1) sünd : Sündis u 2012 aastat tagasi 25. detsembril puussepp Joosepile ja tema naisele Maarjale. Jeesuse ema, neitsi Maarja, jäi Pühast Vaimust lapseootele. Jeesus, kes talle sündis, ei olnud mitte inimese poeg, vaid Jumala poeg. Maarja ja Joosep elasid Iisraelis, Naatsaretis Galileamaal. Lapse sündimise ajaks pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. J...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal ...
Bor iss Jeltsin 1.02.193123.04.2007 Koostas: Tage Kosk Juhendas: Moonika Maran Noorpõlv Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakon...
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamais...
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik mee...
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega ...
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
KEILA GÜMNAASIUM 14 MAAILMAIMET REFERAAT JUHENDAJA: AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat- kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Teadlased ei ole suutnud kõikide mitte säilinud ...
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine................................................................................................... 6 Matused.................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........
Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 ...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
RENESSANSS 1. Kus ja millal algas? Renessanss sai alguse Itaalias u 14.sajandi lõpul ja kestis u 17.sajandi alguseni. Renessanss jagatakse 3 perioodi: eel-, vara- ja kõrgrenessanss. 2. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd. 1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi (1445-1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk "Primavera".on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. "Primavera" "Veenuse sünd" 2...
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus.....................
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse ...
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus · Kristus kala · Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenist...
Tartu Ülikool Usuteaduskond Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal Greta Vaus Referaat Tartu 2009 Et jõuda üldse mingisuguste õpetusteni, siis nii õigete kui valeõpetusteni, tuleks alustada meie esimestest teadaolevatest suurtest mõtlejatest. Tsiteeriks siin vanakreeka filosoofi Platoni (surnud 347 eKr) dialoogist ,,Pidusöök" kirjutist armastusest kauni keha vastu, teades Platoni veendumusest, et jumalik maailm on staatiline ja muutusteta: ,,See ilu on eelkõige igavene; ta ei ei teki ega kao; ta ei kasva ega kahane; edasi, ta ei ole osalt ilus ja osalt inetu, ega üks kord ilus ja teine kord inetu, ega ühes suhtes ilus ja teises suhtes inetu, ega siin ilus ja seal inetu, muutudes vastavalt vaatajale; ka ei näi see ilu kujutlusvõimele nagu näo või käte või ükskõik mille kehalise...
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur........................................................
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõl...
Olja Kivistik*1 „Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-V...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika................
annaabi.ee 
