Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uueaja maailmaimed (0)

1 Hindamata
Punktid
Sissejuhatus
Uueaja maailmaimesi on kokku seitse , nendeks on :
Vanaaja maailmaimesi on samuti seitse, kuid nendest on säilinud vaid üks (Giza püramiid). Seetõttu tuligi Šveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Millised ehitised valida just maailmaimedeks, selle vahel oli palju vaidlemist ning pakutavaid nimekirju oli meeletult.
77 kandidaadi hulgast valiti välja 21 enim hääli saanud mälestist. Mille nimed kuulutas välja 1. jaanuaril Zürichis välja fondi ekspertide nõukogu president Frederico Mayor Zagoza.
  • Ateena Akropol
  • Alhambra Mohammed I palee
  • Angkor Wat tempel
  • Chichen Itza püramiid Mehhikos
  • Lunastaja Kristuse monument Brasiilias
  • Rooma Kolosseum ,
  • Lihavõttesaare 25m kõrgused kivikujud
  • Eiffeli torn
  • Suur Hiina müür
  • Hagia Sophia peakirik Türgis
  • Kiyomizu tempel Jaapanis
  • Kreml ja Punane väljak
  • Machu Picchu püha linn Peruus
  • Baieri kuninga Ludwig II loss,
  • Petra kaljulinn Jordaanias
  • Giza püramiidid
  • Vabaduse sammas USA
  • Stonehenge pühamu Suurbritannias
  • Sydney ooperiteater
  • Taj Mahal Indias ja
  • Timbuktu linn Aafrikas.
    1.Jaanuaril 2007 aastal kuulutati televisiooni globaalses otsesaates välja uued seitse maailmaimet, mille valimistel lõid kaasa kõik Maal elavad rahvad .

    Lunastaja Kristuse kuju


    Väljasirutatud kätega Kristuse kuju asub Rio de Janeiros, Brasiilias Corcovado mäetipus. Jeesuse kuju ( Christ the Redeemer) on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art deco skulptuur maailmas. Kogu monument on 38m kõrge, Jeesus ise on 30m kõrgune ning käte siruulatus on 28m. Jalamil on väike kabel ja vaateplatvormilt avaneb imeline vaade Rio de Janeirole, lahele, Ipanema ja Copacabana rannele ja Sugarloaf’i mäele.
    Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926- 1931 ) ning põhiline raha saadi annetustest. Kuju on kujundanud brasiilane Heitor da Silva Cosa , kuid teostanud praentsuse skulptor Paul Landowski. Ametlikult pühitseti kuju 1931 aasta 12. oktoobril, ning see muutus brasiillaste soojuse sümboliks . Mäe tippu viib trepp , millel on 220 trepiastet, kuid saab ka minna tõstukiga.
    Jeesuse kuju on suur vaatamisväärsus ja väga kuulus koht ning kindlasti ka väga hea paik hingepuhastamiseks.

    Machu Picchu


    Machu Picchu ( vana mäetipp) avastati aastal 1911 arheoloogi Hiram Binghami poolt. 15.sajandil rajasid inkad 2400 meetri kõrgusele Machu Picchu mäetippu imelise linna. See linn jäi puutumata ka Hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20.sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased.
    Machu Picchu varemed koosnevad umbes 150 majast, templitest, saunadest, paleedest ja hoidlatest ning need kõik on imestusväärselt hästi säilinud. Linna religioossest tähendusest on küll vähe teada, kuid seda on peetud ka salajaseks tseremoonialinnaks. Teadlased on arvamusel et linn on olnud pühapaigaks , kus õpetati preestrinnasi ja pruute inkadele.
    Hallist graniidistlõigatud plokkidest ehitised on arhitektuuriliselt ning esteetiliselt geniaalsed, kuigi üksiki plokk pole sama kuju ega mõõduga. Mõni on mitmekümne nurgaga ja mõni kaalub kümneid tonne on need kõik kokku pandud ilma mingigi ühendusmaterjalita. Kivilinnal olevat imeline maagia , laupa vastu Intihuatana kivi toetades pidavat kivi avama vaimude maailma.

    Suur Hiina müür


    Suur Hiina müür on rajatud 3.sajandil tuulte ja sõjakate hunnide rändvõimude vastu. See on 6700km pikkune ja 8m kõrgune ning seda olevad näha lausa kosmosest. Müür kulgeb gigantse traakonina üles-alla mööda kõrbeid, mägesid, platoosid ja rohumaid läbi Hiina idast läände. Iga poole kilomeetri tagant on vahitornid. Müüril olevale teele peaks mahtuma korraga 10 meest. 15-17 sajand rajati ühe dünastia esindajaile umbes 40 km2 suurusele maa- alale mausoleume, mille juurde viib 7km pikkune Püha tee, mis on ääristatud 36 looma ja inimfiguuriga.
    2000 aastat vana müüri mõningad osad on praeguseks varemetes või täielikult hävinud, siiski on see arhitektuuriliselt ning ajalooliselt üks tähtsamaid vaatamisväärsusi.

    Chichen Itza


    Iidne maiade linn Chichen Itza asub Yucatani poolsaarel. Aastal 514 asustas linna preester Lakin Chan e. Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Linna Chichen Itza nimi aga tuleneb majakeelsetest sõnadest Chi (e.k. suu), Chen ( kaev) ja Itza (hõimunimi) – kokkuvõtlikult „ itsa hõimu kaevusuu”. Uskumuste järgi visati inimesi sügavasse kaevu ja kes ellu jäi see oli prohvet . Linn, millest nüüdseks on alles ainult varemed, eksisteeris aastani 1441 kui elanikud selle hülgasid.
    Nagu teada oli maiadel juba keskajal oma tähestik ja kirjaviis ja kõvad teadmised nii matemaatikas, geograafias kui astroloogias , jääb siiski saladuseks kuidas õnnestus ilma tänapäevaste vahenditeta raiuda perfektse täpsusega raiuda kivisse rikkalikke seinamaalingutega paleed, püramiidid, templid ja observatooriumid.
    Linna keskel asub taevasse kõrguv Kukulcani püramiid, mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on erilise astroniimilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza’s on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal , Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa.

    Petra kaljulinn


    Petra kaljulinn on siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus taevani kõrguvate kaljuseinte vahel. 6.sajandil e.Kr. rajasid linna nabatealased. Petra läks Roomlaste kätte ja peale 363.aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Šveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas.
    Linnani läheb tee läbi kilomeetripikkuse kitsa lookleva mäekuru, kuni avaneb hingemattev vaatepilt – punaka valguse kumas joonistatud kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmapaistev El-Khazneh templifassaad. Peale seda, kilomeeter kilomeetri järel avanevad kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, hauakambrid, templid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõnelevad linnaelanikue osavusest. Seda saadab hurmav värvidemäng- olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks , tumepunaseks, purpurpunaseks või oranžiks.

    Colosseum Itaalias


    Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. See on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian alustas ehitust, ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80p.Kr.
    Colosseumist on tänaseks säilinud vaid skelett , kuid kujutle valget neljakorrulist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad- esimesel korrusel Dooria , teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. See aga igal korrusel 80 võlvi. Seal toimusid gladiaatorite võitlused, lõvide jahtimine või suurepäraselt lavastatud merelahingud. Pealtvaatajaid 50 000 kes jõudsid hoonest lahkuda 10 minutiga. Imeline.

    Taj Mahal


    Taj Mahal asub Agaras. Taj Mahal’i lasi ehitada vürst Shah Jahani ( 1628-1658) oma naisele Mumtaz-i-Mahalile, kes pärast 14.lapse sünnitamist suri. Taj Mahal on tehtud valgest marmorist.
    Vürst oli peale naise surma kaks aastat masenduses, kuid peale seda kutsus ta kokku insenerid, arhitektid , skulptorid ja kalligraafid nii Samarkandist, Pärsiast ning Osmanite impeeriumist, et lasta ehitada nelja minaretiga mausoleum, mis on mošee sarnane. Sisekujundajaks oli Veneetsia kunstnik, Bordeaux ’ kullassepp valmistas hõbedast väravad ja 20 000 töölist ehitasid Taj Mahali 22 aastat.
    Taj Mahal on 72m. kõrgune, sellel on üks suur kuppel ning veel seitse väiksemat ning peale selle ümbritseb hoonet Pärsia aiad, tiigid ning ojad. 16. Ja 17. Sajandi indo-islamistliku arhitektuuri silmapaistvaim näide on Taj Mahal!

    Kasutatud kirjandus



  • Vasakule Paremale
    Uueaja maailmaimed #1 Uueaja maailmaimed #2 Uueaja maailmaimed #3 Uueaja maailmaimed #4 Uueaja maailmaimed #5 Uueaja maailmaimed #6 Uueaja maailmaimed #7 Uueaja maailmaimed #8 Uueaja maailmaimed #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anne Mary Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Uued maailmaimed
    3
    doc

    Uued maailmaimed

    1911. aastal Yale'i arheoloogi Hiram Binghami taasavastatud Machu Picchu (otsetõlkes "vana mäetipp", nimetatud ka "inkade kadunud linnaks") varemed on maailma ilusamaid ja mõistatuslikumaid paiku. 2400 m kõrgusele Machu Picchu mäetipu suhteliselt kitsale alale, mida legendide jägi juba ennemaltki pühaks paigaks oli peetud, rajasid inkad 15. sajandil hämmastava kivilinna. Troopilistest metsadest varjatud linn jäi puutumata ka hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20. sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Pilvede vahel kõrguvad varemed koosnevad paleedest, saunadest, templitest, hoidlatest ning umbes 150 majast, mis kõik on tähelepanuväärselt hästi säilinud. Need hallist graniidist lõigatud plokkidest püstitatud ehitised peegeldavad nii arhitektuurilist kui esteetilist geniaalsust. Kuigi ükski graniitplokk pole samade mõõtmetega ning mõni on isegi kuni 30nurgelin

    Kunstiajalugu
    Uued maailmaimed - referaat
    9
    doc

    Uued maailmaimed - referaat

    Sissejuhatus Inimkond on möödunud aastasadadega loonud­ või avastanud antiikaja inimestele tundmatuid ­ uusi arhitektuurisedöövreid. See viis Sveitsi äri- ja rännumehe Bernard Weberi mõtetele valida kogu maakeralt uued seitse maailmaimet. Uute maailmaimede valimise algatas Sveitsis baseeruv Uus Avatud Maailma Korporatsioon. Inimesed said internetis ja telefoni teel hääletada 21 objekti vahel, mille zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias. Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina

    Kunstiajalugu
    Uue aja seitse maailmaimet
    8
    docx

    Uue aja seitse maailmaimet

    Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220­200 eKr,

    Kategoriseerimata
    Seitse uut maailmaimet - kunstiajalugu
    8
    doc

    Seitse uut maailmaimet - kunstiajalugu

    SEITSE UUT MAAILMAIMET Seitsme uue maailmaime valimise kampaania (2007. a) organisaatoriks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Picchu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. MACHU PICCHU Machu Picchu (ketsua keeles Machu Pikchu 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil) varemed asuvad umbes 450 meetri kõrgusel Amazonasesse suubuva Urubamba jõe kaldal Peruus. See asub kaljusel mäe-eendil, mille mõlemale poole jääb sügav kuristik. Kõrgel Andides asuv ja mäe- eendile rajatud tsitadell jä

    Kunsti ajalugu
    Uued ja vanad maailmaimed
    27
    docx

    Uued ja vanad maailmaimed

    KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme

    Kunstiajalugu
    Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval
    19
    doc

    Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval

    ............................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus............................................................................... 18 Sissejuhatus Oma töös kirjeldan ma seitset antiikaja maailmaimet ja seitset tänapäeva maailmaimet. Seitsmeks antiikaja maailmaimeks peetakse muistseid ehitisi ja kunstiteoseid, mis hämmastasid inimesi juba sajandeid tagasi. Need maailmaimed peaksid olema kõigile inimestele teada. Nendeks on: Püramiidid, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempe, Zeusi kuju, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ning Pharose tuletorn. Kirjeldan oma töös nende asukohti, nende välimust, nende suurust ja kõike muud. Tänapäeva maailmaimedeks on: Machu Picchu, Petra kaljulinn, Chichen Itza, Taj Mahal, Suur Hiina Müür, Colosseum ning Jeesuse kuju. Maailmaimedeks peetakse veel ka

    Kultuurilugu
    Seitse maailmaimet
    10
    doc

    Seitse maailmaimet

    SEITSE MAAILMAIMET. Vana Maailm tundis seitset imet, näiteks Semiramise rippuvad aiad, Rhodose koloss, Aleksandria tuletorn, Artemise tempel, Zeusi kuju ja Halikarnassose mauseleum. Enamus neist on ammugi lagunenud, ainult Egiptuse püramiidid on säilinud. Iga uus sajand on lisanud uusi kultuuri-ja ehituskunsti pärle. Samuti on avastusretked toonud päevavalgele tõendeid muistsetest kultuuridest. Seoses keskkonna hävimisega on paljud objektid ohus ja 1972. aastal võttis UNESCO vastu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi objektide nimekirja, mis koosneb umbes kuuesajast arhitektuuri meistriteosest, sinna kuuluvad ka looduspargid. Seitse uut maailmaimet valiti 2007.a. Portugalis ülemaailmse hääletuse tulemusel. Kampaania algatajaks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitluses osales telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiin

    Kunstiajalugu
    14 maailmaimet
    8
    doc

    14 maailmaimet

    Teadlased ei ole suutnud kõikide mitte säilinud maailmaimede kohta kõike teada saada- täpseid mõõtmeid ja ehitusviisi ja ­laadi. Miks oli vaja valida 7 uut maailmaime? Sellele vastavad kõik tähtsamad ja kuulsamad kunstiajaloolased kui ühest suust:" Inimesed tahavad näha maailmaimesid, aga neid enam peaaegu ei ole- ainult püramiidid. Valisime uued seitse mida inimesed saaksid näha ja mida saaks säilitada ja korras hoida veel järgmised aastatuhanded". Vanaaja maailmaimed 1) Püramiidid. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun