Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Jeesus Kristus?
  • Millised on tema õpetuse põhiseisukohad?
  • Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema?
  • Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks?
Hiline Rooma keisririik . Keskaja algus
  • Kes on Jeesus Kristus?
    Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist.
    Millised on tema õpetuse põhiseisukohad?
    • Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi
    • Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni.
    • Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile


    Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema?
    Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi.
    2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147.
    • Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse.
    • Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist.
    • Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid , sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne.

    3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult . Millest oli selline käitumine tingitud?
    1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele
    2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes
    3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi
    4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest
    4. Diocletianuse reformid .
    • Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi. Armee jäi küll võitlusvõimeliseks, kuid barbarid ei saanud aru nendest väärtustest, mida neil kaitsta tuli. Lähtuti mitte Rooma riigi huvidest vaid isiklikust kasusaamisest.
    • Haldusreform - suurendas provintside arvu ja nende asevalitsejad allutati otseselt keisrile
    • Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras , st. kujunes naturaalmajandus .
    • Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine
    • Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks.

    5. Constantinuse reformid.
    • 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist .
    • 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol.

    6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis.
    * kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest
    *korraldas kooliharidust
    * mõistis kristlaste usuasjade üle kohut
    7. Suur rahvasteränne:
    Dateering :400-600
    Ajend : 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma.
    Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine
    2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse.
    Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati.
    2. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele .
    8. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise probleem.
    • Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest eemale mistõttu ta kannatas nende rünnakute all vähe ja tema alale ei tekkinud ka barbarite riiki.
    • Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega rikkam. Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid tublid maksumaksijad. Ka tähtsamad käsitöö- ja kaubanduskeskused jäid Ida-Roomasse. ( Konstantinoopol , Aleksandria, Korintose)
    • Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat . Sõdurid ja ametnikud said palka puhtas kullas.
    • Arendati edasi hellenistlikku kultuuri samal ajal, kui lääneosas toimus vaimne tagasikäik.

    9. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.
    Keskaja algus
    Keskaja lõpp
    313.a- Constantinus kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristluse legaliseerimist.
    1453.a-Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, mil lakkas olemast Ida-Rooma.
    330.a- Constantinus rajas impeeriumile uue pelinna Konstantinoopol.
    1492.a- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, mil eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud kolooniavallutused.
    395.a- Constantinus pärandas riigi oma kahele pojale, mis jagas Rooma impeeriumi kaheks.
    1517.a- usupuhastuse või reformatsiooni algus Saksamaal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all.
    476.a- kukutati Romulus Augustus troonilt germaani väepealiku Odoakeri poolt
    10. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus.
    • Varane keskaeg (4-10 saj)-alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Aastaid 850-950 nim“Euroopa pimedaks ajaks“, sest Euroopas olid pidevad sisetülid, ründama hakkasid viikingid ja araablased. Rooma riiglit päritud kultuur käis alla.
    • Vahekeskaeg(11-14 sai I pool)- toimusid ristisõjad, kujunes linna kultuur . Eriliselt võiks esile tõsta 13.saj mida nim. kõrg keskajaks , sest siis saavutas keskaeg oma õitsengu tipu.
    • Hiline keskaeg(14 II pool- 15.saj lõpuni või 16.saj alguseni )- algas suurte hädade ja viletsusega, kliima külmenes, näljahädad. Suured katkuepideemiad, puhkes 100 aasat sõda. Tulemuseks rahvaarvu katastroofiline langus. Üldise allakäiguga kaasnes ka idoloogiline kriis.

    11. Keskaja iseloomulikud jooned.
    • Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia
    • Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall ) lubades neid sõjaliselt kaitsta. Vasallid lubasid aidata oma lääniisandaid sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall.
    • Sagedased sõjad aadlike vahel
    • Riikide killustatus
    • Naturaalmajandus

    12. Selgita:
    Apostel : esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus .
    Evangeelium : pärast Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest.
    Piibel : ristiusu püharaamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.
    Vulgata : keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas
    Vana Testament : on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
    Uus Testament ja selle koostisosad- mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks, mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks.
    Osad:evangeelium (Matteus, Markus, Luukas, Johannes); Apostlite kirjad; Johannese ilmutusraamat, Apostlite lood.
    Messias: päästja, lunastaja
    Kogudus -ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed.
    Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas
    Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas.
    peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus.
    Kirik : Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon .
    katoliiklik kirik : kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda
    diötsees: piiskopkond
    sinod: kristlik kirikukogu
    askees : usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile.
    Sõdurkeisrid:madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikudm, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks.
    Hunnid: Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
    Germaanlased: Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
    läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, lubades neid sõjaliselt kaitsta.
    13. Millega jäädvustasid end ajalukku
    Hieronymos- ( vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa ), täiendas Piibli ladinakeelseid tõlkeid
    apostel Peetrus- rajas kristliku koguduse Rooma linna ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.
    apostel Paulus- käis Misioni retkedel, kirjutas esimesed kirjalikud dokumendid Kristlusest.
    Pontius Pilatus- Juudamaa prokuraator
    Theodosius I- suutis võimu lühikeseks ajaks enda kätte koondada
    Augustinus- hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane
  • Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #1 Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #2 Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #3 Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maireoru Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE
    8
    docx

    RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE

    `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine)  Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`).  Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas.  Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee

    Ajalugu
    Keskaja algus ja lõpp-Periodiseering
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 ­ Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 ­ Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng

    Ajalugu
    Kristluse teke
    2
    doc

    Kristluse teke

    Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad ­ kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees ­ piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga

    Ajalugu
    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
    16
    doc

    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

    11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke

    Ajalugu
    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
    8
    doc

    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

    Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ja panna tervet maailma kiriku sõna kuulama. Nii said 11. sajandil alguse rooma-katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste vastu toimunud sõjaretked - ristisõjad. Ristimärgi all toimus halastamatu röövimine, riisumine ja elanike massiline tapmine. Sakslased olid juba mõnda aega laiendanud oma alasid ida poole, allutades maid ja pöörates inimesi ristiusku. 12. sajandi lõpupoolel jõudsid nad ka Läänemere idakaldale.

    Ajalugu
    Ristiusu teke ja areng
    8
    doc

    Ristiusu teke ja areng

    Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.

    Ajalugu
    Ristiusu teke ja areng
    9
    docx

    Ristiusu teke ja areng

    Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades

    Ajalugu
    Vana-Rooma-konspekt
    13
    doc

    Vana-Rooma (konspekt)

    sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun