Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Jeesus Kristus?
  • Millised on tema õpetuse põhiseisukohad?
  • Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema?
  • Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks?

Lõik failist

Hiline Rooma keisririik . Keskaja algus
  • Kes on Jeesus Kristus?
    Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist.
    Millised on tema õpetuse põhiseisukohad?
    • Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi
    • Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni.
    • Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile


    Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema?
    Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi.
    2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147.
    • Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse.
    • Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist.
    • Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid , sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne.

    3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult . Millest oli selline käitumine tingitud?
    1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele
    2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes
    3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi
    4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest
    4. Diocletianuse reformid .
    • Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi. Armee jäi küll võitlusvõimeliseks, kuid barbarid ei saanud aru nendest väärtustest, mida neil kaitsta tuli. Lähtuti mitte Rooma riigi huvidest vaid isiklikust kasusaamisest.
    • Haldusreform - suurendas provintside arvu ja nende asevalitsejad allutati otseselt keisrile
    • Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras , st. kujunes naturaalmajandus .
    • Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine
    • Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks.

    5. Constantinuse reformid.
    • 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist .
    • 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol.

    6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis.
    * kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest
    *korraldas kooliharidust
    * mõistis kristlaste usuasjade üle kohut
    7. Suur rahvasteränne:
    Dateering :400-600
    Ajend : 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt
  • Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #1 Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #2 Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #3 Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maireoru Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE

    `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine)  Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`).  Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas.  Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 ­ Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 ­ Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Kristluse teke

    Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad ­ kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees ­ piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga

    Ajalugu
    thumbnail
    16
    doc

    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

    11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

    Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ja panna tervet maailma kiriku sõna kuulama. Nii said 11. sajandil alguse rooma-katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste vastu toimunud sõjaretked - ristisõjad. Ristimärgi all toimus halastamatu röövimine, riisumine ja elanike massiline tapmine. Sakslased olid juba mõnda aega laiendanud oma alasid ida poole, allutades maid ja pöörates inimesi ristiusku. 12. sajandi lõpupoolel jõudsid nad ka Läänemere idakaldale.

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Ristiusu teke ja areng

    Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    docx

    Ristiusu teke ja areng

    Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    doc

    Vana-Rooma (konspekt)

    sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun