50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Neit-Eerik Nestor
Õppematerjali autor
71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Monoteism: usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Eriti evolutsionistlike religiooniteooriate järgi jumalausu hiliseim vorm, mis on välja kasvanud polüteismist. Puhast m-i leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti loodusvaimude- ja esivanematekultusest. P-ile on omane jumalate kogu – panteon. Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajal
sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid.
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Religioosse p
– pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? – puhkepäev, sabat on laupäeval, algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? – kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? – juudid ei kuuluta oma usku, kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? – Adonai (Issand) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? – 70 a pKr, Titus (juudid?) 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? – kreeka keelest, ‘Jumala salvitud valitseja’ 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? – ‘hea sõnum’, rõõmusõnum 51
enda ilmutamist jne. deism tekkis 17, 18 saj, seoses valgustusega. Ld k. sõnast deus. Selle õpetuse järgi jumal lõi maailma aga siis eemaldus sellest. Maailma toimimine ei huvita teda enam, jättis maailma inimese hooleks. -polüteism eeldab paljude jumalate olemasolu. Suurem osa kõrgkultuuride religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam. -monoteism eeldatud on ainujumala olemasolu. Judaism, kristlus, islam. Lisaks ka uusreligioone. Monoteismi teooria pärineb kõige põhjalikumal kujul mehel Wilhmelm Schmidt. Tema järgi monoteism on selline usk sellisesse jumalikku olendisse, kes on kõik teised olendid loonud, kes on andnud olenditele nende funktsioonid ja kes juhatab ja kontrollib nende funktsioonide täitmist. -panteism kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism
· paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah 'salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis aastal 4 ekr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger 'noorem'),
eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud. Jeruusalemma algkoguduse liikmed põgenevad sõja puhkedes Pellasesse, tänapäeva Makedooniasse. Juudi sõda mõjutas kristluse kujunemist otsustavalt, usund eemaldus paljudest judaistlikest kommetest ning kasvas omaette religiooniks. Algkristlust iseloomustab usk peatselt saabuvasse apokalüpsisesse, mille abil Jumal ja Jeesus maa peale paradiisliku korra rajavad. Kristliku koguduse kolm peamist märksõna olid kerygma (kuulutus), koinonia (osadus) ja diakoonia (teenimine). Tegeldi hoolekandega, mis selgitab ka kristluse tõusvat populaarsust ühiskonna vaesemate kihtide seas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid