Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest. Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek. Suured on erinevused ka tormituulte esinemissageduses sisemaal puhub tormituul (kiirusega üle 15 m / sek.) harva, rannikul ja saartel keskmiselt 30-45 päeva aastas. Lumi Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Padivere kõrgustikul. Lumikatte kestus on suures negatiivses korrelatsioonis talvise õhutemperatuuriga ja on viimase sajandi jooksul lühenenud. See suund pole siiski statistiliselt usaldusväärne. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti sedavõrd muutlik, et üldisi seaduspärasusi on raske esile tuua
märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast. Kõrguse suurenedes keskmine õhutemperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk aga suurenevad ning lumikatte kestus pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. 1.2. Päikesekiirgus Päeva jooksul maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk oleneb päeva pikkusest, päikese
...................................................................................... 7 Ülesanne 3:aastane temperatuuri dünaamika .................................................................................. 7 Ülesanne 4: ööpäevane temperatuuri dünaamika ........................................................................... 9 Ülesanne 5: metsa veereziim ........................................................................................................ 11 Ülesanne 6: lumikatte tüsedus metsas ja lagedal .......................................................................... 13 2 ÜLESANNE 1: PUUDE DIFERENTSEERUMINE JA PUISTU ISEHARVENEMINE Leidsin tabelis puuduvad andmed, kasutades selleks valemeid F=1000/N puude toitepinna leidmiseks ning L= puistu hõreduse arvutamiseks. Tabel 1. Puistute puude arv aastate lõikes, toitepind, hõredus
parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus
Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal ligi 160 000.Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 19261940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. KLIIMA 3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. TRANSPORT Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn Narva maantee, TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee, TallinnPärnuIkla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.
lääne-poolsetel nõlvadel Vaata atlases Eesti sademete kaarti – püüa selgitada, mis põhjustel Otepää kõrgustikul on vähem sademeid kui Haanja kõrgustikul? http://www.bom.gov.au/lam/glossary/fpagegl.shtml http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Relief_map_of_Estonia.gif?uselang=et Mis tegurid mõjutavad Eestis lumikatte ke http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/lumikkest.html Järveefekt toob paksu lume kondenseerumine Arktiline Veeaur õhk Soe Jahtunud maapind Nimetus on tulnud järv Suure Järvistu järgi, kus vesi püsib kauem soe ja kui tuleb külm polaarne õhk, siis konden-seerub
Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevus- suurlinnad soojasaared
Mongoolia Ksenia Bogdanova Anna Selivonets · Pealinn Ulaanbaatar · Pindala 1 565 000 km² · Riigikeel mongoli · Rahvaarv2 752 000 · Rahaühiktugrik (MNT) Kliima iseloomustus · Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat. · Kõige rohkem Mongooliast eksporteeritakse liha ja
Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakveres toiduaine- ja puidutööstusega. Rakvere külje all Roodevälja külas töötab Eesti suurim lihatööstus, AS Rakvere Lihakombinaat.
pihlakas alles puhkeb õide. 3 Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõpeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Hilissügis on aeg pärast kasvuperioodi lakkamist. Päevasoojus püsib veel üle 0 °C, kuid öökülmad muutuvad aina sagedasemaks. Eeltalv algab siis, kui ka päevased temperatuurid jäävad külmakraadidesse ja ajuti tekib lumikatetki. Talv algab püsiva lumikatte moodustumisega. See, kui lumi tuleb ja sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu. Klimatoloogid on seadnud tingimuseks, et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva. Nagu näha, on klimatoloogilise talve pikkuse arvutamine küllalt keerukas.
jooksul välja arvatud männikus. Männiku kinni peetud sademete % tõuseb kuni 60 aasta vanuseni ning edasi langeb. Kuusik peab sademeid kinni kõige enam, kaasik kõige vähem. See on tingitud sellest, et kaasik on heitlehine, männik ja kuusik aga mitte. Valgusnõudlikud puistud peavad sademeid vähem kinni kui varjutaluvad, sest valgusnõudlike puude võrastik on palju hõredam kui varjutaluvate puude võrastik. Ülesanne 6. Lumikatte tüsedus metsas ja lagedal. Rajati uurimistransekt, mis läbib erinevaid maastikuelemente (lagedad alad, puistud). Iga 10 meetri järel on mõõdetud lumikatte tüsedust, maapinna külmumissügavust ja lume tihedust. Tabelis esitatud andmete põhjal koostasin joonise. Kaugus Lume Maapinna Lumikatte algpunktis tüsedus, külmumissügavu
Igal aastal lisandub ininmtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi. Maa keskmise temperatuuri tõus peaks jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme. Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga kaasneb: a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele
arenenud. Nii isas kui emasloomadel on ebakorrapäraselt harunenud, asümmeetrilised sarved. Sarvedel kuni 12 põhiharu, rohkesti lisaharusid ning isastel esileulatuv mitmeharuline silmaharu Isane põhjapõder heidab sarved maha hilissügisel või talve hakul. Emane heidab sarved maha tunduvalt hiljem. TOIT Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad merevetikaid ning joovad merevett.
25% humifitseerub ja 75% mineraliseerub. fosforiühendeid. kontsentratsioonist, madalama temperatuuri Orgaanilise aine muudumist mõjutavad tegurid kaaliumi esineb mullas peamiselt mitmesuguste juures. Mulla läbikülmumise sügavus oleneb mullas: 1.mulla õhustatus(eroobne, anaeroobne liitsilikaatide koostises, millest taimed teda lumikatte tüseduset. Mida suurem on lumikatte lagunemine), 2.Org aine koostis( suhkrud, raskesti kätte saavad. Kergemini mulla neelavas tüsedus, seda väiksem on mulla läbikülmumise tärklised proteiinid- kiire lagunemine.../ rasvad, kompleksis seotud K ja kõige hõlpsamini vees ulatus. Mulla sulamine algam mulla alumistes vahad, lingiinid- aeglane lagunemine, lahustunud K. kihtides, mis toimub alumiste soojemate 3
veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus.
Mulla vaba vee hulga tunduv suurenemine ja üldise auramise mõningane suurenemine võivad oluliselt tõsta põllukultuuride saaki keskmistes kliimatingimustes. Saakide kõrgenemine kujuneb taimede transpiratsiooni produktiivsuse suurenemisega. Samuti tõuseb ka auramine mis tõstab saagikust. Tõstavad ka maapinnakeskmist temperatuuri ja see on ka soodne ja kiirendav paljudele põllumajandustaimedele. 25. Mis on lumikeskkond? Lumikeskkond on uudissõna, mis rõhutab lumikatte tähendust elule ja tervisele. 26. Nimeta olulisemad lumikatet iseloomustavad parameetrid. Kestus, paksus ja mass. 27. Iseloomusta lumikatte mõjusid elusorganismidele. Lumi on koduks paljudele taimedele ja pisiloomadele, kes elavad lume all soojas. Takistades pinnase sügavat külmumist kaitseb lumikate talvituvaid taimi, seeni ja loomi. Nii võivad ka mõned taimed varem kogutud varuainete arvel areneda ka lume all. 28. Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis
1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem ja seega vegetastioon on tõusujoones. Uuemal pildil on näha, kuidas mõjutab maakatvust Hiina ja Koreavaheline piir, kuhu on ehitatud tamm. Eriti hästi on seda mäe jalamil näha, kus Hiina poolel on poole parem olukord. PROBLEEM Probleem ise globaalne soojenemine. Tagajärjed: lumikatte püsimise aja vähenemine talvise jää, mis järvele tekib, aja vähenemine loomastiku, taimestiku muutused turism väheneb JÄRVEST ALGAV JÕGI PROBLEEMI LAHENDUSED Raiete vähendamine, sest puude raiumisega satuvad õhku ained, mis soodustavad globaalset soojenemist. Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT
sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. . Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab aurumise. Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Lk 2 5.Veestik Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv.
on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles mitte ainult samblikke, vaid ka näiteks tarnu, marju ja seeni. Parasvöötme metsad AMEERIKA NAARITS Mink ehk ameerika naarits Looduslikult on mingid laialdaselt
vesinikku. Marsi sarnasused maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Marsi pind Marsil on väga huvitavad pinnavormid: Olümpuse Mägi - Suurim mägi kogu päikesesüsteemis, tõustes 24 kilomeetri kõrgusele Marsi punase taeva kohale. Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km. Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km.
kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on: püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill); suur lumikatte tüsedus (40-50 cm) pikk lumikatte kestus (125 päeva). Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon). Lumetsooni tinglikuks piiriks on põhjas 220 m, läänes 210-220 m, lõunas ja idas 210 m samakõrgusjoon, jäädes Käänu – Tuuka – Pari – Pressi – Holdi – Mallika – UueSaaluse – Mõisamäe – Vaestõlastõ – Jaanimäe – Rebäse – Haki – Kilometsa külade vahelisele alale Mullad Haanja kõrgustikul
Suurem kõrgus ja tugevasti liigestatud reljeef põhjustavad Otepää kõrgustiku kliimas erijooni, võrreldes ümbritsevate alade kliimaga. Nagu teistel Eesti kõrgustikel, nii on ka siin sademeid rohkem (keskmine sademete hulk on üle 650 mm aastas) ja sajupäevade arv suurem (keskmiselt on 270 sajupäeva aastas). Õhutemperatuur on aga mõnevõrra madalam kui ümbritsevatel tasandikel. Nende asjaolude koosmõju ilmneb selgesti talvel, mil siin kujuneb paksem lumikate ja see püsib kauem. Lumikatte keskmine tüsedus on 40 cm, püsiva lumikatte kestus keskmiselt 110 päeva (10. dets. -- 31. märtsini). Aktiivsete õhutemperatuuride, s. o. üle 10° ulatuvate öö-päeva keskmiste temperatuuride summa kõrgustikul kõigub 1780--1850° piires, olles ligi 100° võrra väiksem vastavast summast ümbritsevatel tasandikel. Aktiivse taimekasvu periood (125--130 päeva) on 5 päeva võrra lühem kui tasandikel. Kõrgustiku kohal on pilvitus mõnevõrra suurem kui tasandikel
Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed Asukoht-põhjas või lõunas, merede suhtes Taimkate
Tekib siis,kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond,eemal madalikul aga madalrõhkkond.Peale baarilise grad.annab külmadele õhumassidele tunduva kiirenduse ka raskusjõud.Tolmutorm on nähtus,kus tugev tuul tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu,et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb.Esineb kõrbetes ja steppides,kus taimkate puudub v nõrk.Tuisud-nim.lume edasikandumist tuule mõjul kas lumikatte pinnalt v sadava lume korral.(pinnatuisk,madaltuisk,lumetuisk,lumetorm).Trombid ja vesipüksid- tugevad,suure purustusjõuga,peaaegu vertikaalse,kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised.Trombid-mandril,vesipüksid-veekogude kohal.Tekivad suviel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. Tuuleroos: 58 suur.Tuule tekkimise põhjused: Tuul tekib sellepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda
liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750800 mm ehk 100150 mm enam Eesti keskmisest. Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet ja kamarkarbonaatmullad
· Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loodusnähtust nim. solifluktsiooniks? · Künklikel aladel voolab üles sulanud pinnasekiht mööda igikülmunud kihti mäekülge pidi alla
Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20
ja sadenemise sagenemine. Kõige varem ta saabub Kirde-Eestisse ja kõige hiljem Saaremaale. Eeltalv algab koos esimese ajutise lumikattega, mis võib selle perioodi jooksul mitu korda ära sulada ja uuesti ilmuda, domineerivad õhutemperatuurid alla 0°C. Ida-Virumaale ja Pandivere kõrgustikule tuleb see keskmiselt novembri esimesel poolel ja samaaegselt Saaremaa läänerannikule see saabub vaid detsembri alguseks. Talve alguse määrajaks on püsiva lumikatte moodustumine. Just talve määramine Eestis on eriti problemaatiline, kuna näiteks merelisema kliimaga Lääne-Eestis võib püsiv lumikatte üldse mitte ilmuda. Talve saabumine on Eestis kõige kontrastne: kõige varem see tuleb Ida-Virumaale detsembri alguses ja kõige hiljem – Saaremaa läänerannikule vaid jaanuaari esimesel poolel (11). 11 4.2. Õhutemperatuur
aastaga umbes 5 päeva). 4.4. Lörts Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0°C. 4.5. Lumikate Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel. Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%. Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. 4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline
Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed. Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid(nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas. · Parasvöötme metsad. Asuvad parasvöötmes. Kaks korda vähem päikesekiirgust kui troopikas. Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad. Piirnevad tundra ja metsatundratega ning rohtlatega. Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad, seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked
Koos Plaamandisaare raba, Mustla, Epu, Prääma soo ja veel paljude Paide vallast juba välja jäävate rabadega asub Iiripilli EpuKakerdi soostikus, mis kuulub Eesti kolme suurima sooala hulka. Kliima Klimaatiliselt kuulub Paide vald sarnaselt ülejäänud Eestiga parasvöötme atlantis- kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled. Pinnavesi, põhjavesi Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele. Kalastiku koosseisult on seal esindatud särg, ahven, haug, vähesemal määral latikas ja koha.Järve biomassiks arvutati 5,5tonni kala. Paide vallast läbivoolavate jõgede (Pärnu, Esna, Vodja ja Prandi) veekvaliteet vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. BHT7 kontsentratsioon on vähem kui 3 mgO2/l, ammoniaagi sisaldus
päevakorda Arktika territoriaalse jagamise. Siinkohal on paslik tagasihoidliku irooniaga meelde tuletada, et just samalaadsest polaaraastaga kaasnevast koostööst sündis 1961. aastal Antarktika leping, millega lõunamandrist sai rahumeelne rahvusvahelise teaduskoostöö piirkond. Vajaduse kuulutada mullu taas välja polaaraasta tingisid ennekõike globaalse kliima soojenemisega kaasnenud ulatuslikud ja kiired muutused polaaraladel. Jää- ja lumikatte kahanemine viimastel aastakümnetel on olnud märkimisväärne ja murettekitav. Alates 1979. aastast, kui satelliitide abiga hakati tegema Põhja-Jäämere jääkatte monitooringut, on olnud märgata suvise jääkatte ulatuse selget kahanemist. Teadlastele on Arktika huvitav tööpõld. Meie teadmisi Arktika regiooni kliimasüsteemist peetakse praegusajal üsna tagasihoidlikuks võrreldes muu maailma osadega. Ühest küljest on polaaralade põhjalikku uurimist
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus.
· Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga. Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus
Vikerkaar on selline elavhõbedasammas teadlase Talvisel perioodil väheneb mulla jahtumine taeva sinisus taastub, sest vihm peseb atmosfääri nähtus, mis tekib siis, kui termomeetris. Teiseks punktiks võeti lumikatte all, kuna lumikate omab väikest atmosfäärist tolmu ära. Taeva värvus päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub inimese keha temperatuur.Selles soojusjuhtivust ja suurt peegeldumisvõimet. muutub küllaltki märgatavalt seniidist
Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt. seemneaastad), ilmastikumuutused jms. Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt). vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike (veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.)
Kliimaerinevused tulenevad peamiselt Läänemere mõjust, eristatakse läänepoolsemat läänemerelist kliimavaldkonda ja idapoolset Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur Vilsandil 16,3 °C, Tartus ja Võrus 17,1 °C), kõige külmem veebruar (Vilsandil 3,5, Narvas 7,6 °C). Sajab keskmiselt 600, kõrgustikel kohati üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a. Lumikattega päevi on enim Ida-Eestis (üle 130), lumikatte keskmine paksus on suurim Haanja kõrgustikul (24 cm). Aluspõhja reljeef Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil (joonis). Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kulgenud Ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis Ürg-Daugava. Nende
Mägitaimi leidub kõigil mandritel! 8 Paljud mägitaimed on igihaljad st., et nende lehed Mägitaimede kasvukuju ja maapealsed osad ei hävi sügisel, vaid elavad lumikatte all üle talve. Maapealsed osad katavad maapinda tihedalt ( kaitse kõrvetava päikese ja öise jaheduse eest) Tavaliselt on igihaljad taimed kõvade ja paksude Taimed on tihedalt surutud vastu kive ja kaljusid lihakate lehtedega. (pakuvad võimalikult väikest pinda tuulele, kuivusele ja külmale)
Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse
..-5oC, Eestis vabas õhus ei kasva. Eespool toodud andmed näitavad eelkõige külmakindlust-taime vastupidavus madalale temperatuurile mida on vajalik teada taime viimisel põhjapoolsemale alale. Taimede kohanemise võimet uut tüüpi kliimaga näitab talvekindlus, mis arvestab kõiki kliimategureid. Eesti kliima olulisteks iseärasusteks on: · varakevadine külm lumeta maapinnaga · talvine järsk temperatuuride muutus · märtsikuine talvepõud külmunud maapinna, lumikatte ja ereda päikesepaistega · varajase kevade korral hilisem järsk temperatuuri langus ja lumi · maikuised tugevad öökülmad Eluea pikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmisteks rühmadeks: 1. väga pikaealised - puud >500 aasta (harilik jugapuu, harilik tamm, harilik ebatsuuga), põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2. pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50..
Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi "polaarmütsid" korrapäraste ringjate servadega. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Kosmoseteadlased on avastanud, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on
loetakse vegetatsiooniperioodi algust, õhutemperatuur jääb püsivalt üle +5 kraadi C. Aktiivse taimekasvu periood kestab Eestis 120-130 päeva. Suve alguseks loetakse ööpäevase õhutemperatuuri püsivat tõusu üle +13 kraadi C. Kui ööpäevane õhutemperatuur jääb püsivalt alla +13 kraadi C, algab sügis. Kui taimede kasv lakkab ja õhutemperatuur jääb püsivalt alla +5 kraadi C, algab hilissügis. Sagenevad öökülmad. Eeltalv algab esimeste külmade ilmade ja ajutise lumikatte moodustumisega, ööpäeva keskmine temperatuur jääb alla 0 kraadi C. Päristalve alguseks loetakse maa külmumist ja püsiva lumikatte teket. --- 52 Eestit mõjutavad õhumassid Polaarne mereline õhk: suvel jahe, talvel külm. Polaarne mandriline õhk: suvel soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk: suvel väga palav, talvel mõõdukalt külm. Troopiline mandriline õhk: suvel palav, talvel külm, kuiv. ((Joonis: Lumikatte kestus Eesti osades
Merega sarnaselt mõjutab meie ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti järved vähem. Tähtsad kohakliima kujundajad on ka kõrgustikud. Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10 meetrit kõrguse kasvu annab juurde 1% lisasademeid), samuti äikesevihmade ümberjaotamises ning valitsevalt sademeid toovate edelatuulte tuulealusel küljel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Veelgi ilmsem ja tuntum on kõrgustike mõju lumikatte tekkimisele ning püsimisele, mida peegeldab püsiva lumikatte lagunemise kaart. Lisaks enamsademetele etendab seal oma osa ka madalam õhutemperatuur, mis meie sularohkete talvede juures annab märgatava efekti lumikattes (Raukas 1995: 193). Kui otsida Eesti kliima juhtivat kujundajat, võiks selleks olla Atlandi ookeani põhjaosas Golfi hoovus ning Islandi miinimum. Viimane on tsüklonite sagedase tekkimise paik ning
Sademed võivad teatud tingimustel puudele mõjuda negatiivselt: Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suuremad siis, kui puud on lehes. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju lumikatte tüsedusele ja maapinna külmumissügavusele võib olla erinev. Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, see on põhjustatud tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsas tuule kiirus väheneb ja lumi kuhjub metsa servas hangedesse. Suurem lume kogus metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda
anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest. Taliuinaku veedavad karud talipesas, mis on tehtud looduslikku või karu enda poolt kaevatud koopasse, varjulisse kohta tuulemurrus, pinnaselohku või lihtsalt maapeale. Eestis ongi sagedaseim talipesa tegemine maapinnale tihedasse kuusenoorendikku, kus kuuskede oksad toimivad nn. katusena. Talipesa vooderdab karu oksarisu ja samblaga. Lumikatte saabudes võib moodustunud talikoopa sisene õhutemperatuur olla tunduvalt kõrgem välistemperatuurist. Õhuvahetuse tagamiseks on talikoopal enamasti olemas ka õhutusava. Talikoopa teevad karud enamasti inimeste poolt sageli külastatavatest kohtadest vähemalt 2 km kaugusele kuid on ka erandeid. Sageli teevad karud mitu varupesa, et tarvidusel ümber kolida. Vee kogunemise vältimiseks pessa maapinnale talipesa rajamisel valivad karud ümbritsevast alast veidi kõrgema künka.
“Eestis on väga huvitav olla meteoroloog, ‿ ütleb selle kohta ilmateadlane Heino Tooming. Oma kliimauuringute kõige üllatavamaks tulemuseks peab Heino Tooming tõdemust, kui oluliselt jääkate Läänemeres mõjutab ilma näiteks Tõravere ilmajaamas Tartu lähistel. Selgus, et Tõravere aprillikuine temperatuur sõltub otseselt jääkatte kestvusest Vilsandi saare lähistel. Maa globaalne ilmastik mõjutab jääkatte kestvust Vilsandil, see omakorda lumikatte kestvust peaaegu kogu Eestis, mis omakorda avaldab mõju keskmistele temperatuuridele ja sademetele. “Terves Eestis ei toimu protsesse, mida ei mõjutaks Läänemere saarte juures toimuvad protsessid,‿ võtab Tooming kokku. Viimaste suvede trombide peategijat tuleb otsida läänest. Tavaliselt liiguvad trombid Eestis Liivi lahelt kirdesse, läbides oma teel Valga- ja Võrumaa. Kuid näiteks 1998. aasta juuni keskel pöördus külma ja sooja õhu vaheline front suunaga põhjast lõunasse
piirneval min.maal, Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu reljeefi madalamatel osadel üleujutused, 28% meie soodest kuivendatud, 15 % metsanduslikul eesmärgil, 12 % põllumajanduslikul otstarbel,1 % turbavarumise eesmärgil, Üleujutused ei ole põhjustatud vaid kuivendamisest, vaid need sõltuvad valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara),lumikatte veesisaldus, Üleujutuste risk suureneb kui samal ajal tehakse lageraieid. Metsa kuivendamise mõju puistu tootlikkusele. Soodes väljub teatud osa org. ainest aineringeist ning ladestub,Turvas taimede kasvusubstraat, mineraalainega kontakt puudub, Mullatekkeprotsess soostumine, Soostunud pinnas olemas arvestatav turba kiht kuid taimede juured ulatuvad mineraalpinnasesse,Soostunud maad sooks kui turvast on rohkem kui 30 cm, Enamik taimejuuri ei ole sügavamalt kui 30 cm v.a puud
põhjapõtru metsatundrasse, läbides kevadel ja sügisel sambla-samblikutundra ja põõsastundra. Talvel on lagetundras vähe toitu ja sedagi on tiheda lumevaiba alt väga raske kätte saada. See sunnib põhjapõtru sooritama sügisel hulgirändeid langetundrast metsatundrasse. Rännete ulatus karibuul (nii nimetatakse Põhja-Ameerika ulukpõhjapõtru) 500-600, erandlikult ka 800km. Sesoonsete rännete iseloom sõltub paljudest põhjustest: loomade arvukusest, lumikatte sügavusest ja karjamaade olukorrast antud piirkonnas. Kuid rände üldsuund, rändteed ja jõgede ületamise kohad on alati needsamad. Kanadas siirdub karibuu metsaaladele oktoobris või detsembris,kuid juba enne seda, suve lõpul,hakkavad karjad vähehaaval lõuna poole nihkuma ja piki 6 metsapiiri uitama. Kevadel ilmuvad esimesed põhjapõdrakarjad tundrasse enamasti mais
Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3...9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti (Eesti selgroogsed). Karva vahetab kärp kaks korda aastas, karvavahetus langeb suuresti kokku lumikatte tuleku ja minekuga (Loomade elu, 1987). Nirk (Mustela nivalis) Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike, vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba. Suvel on nirk seljapoolt helepruun, alt valge või kollakas. Talvel muutub ta üleni lumivalgeks, nagu pildil (vt foto lk 5) näha on. Tüvepikkus on 13 28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40 100g. 6
aastaseks, vangistuses aga kuni 20seks. Elab karjas kus on ligi 20 liiget, suurimates võib olla lausa kuni 38. Väga seltsiv loom. Esinemine Hunt asustab kõiki keskkonnatüüpe- arktilisest tundrast ja Venemaa steppidest kuni kõrgete mägede ja poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume-ja jääga kaetud aladel. Asustustihedus ja arvukus sõltub metsavööndis maastiku mosaiiksusest ja lumikatte paksusest ning stepi- ja eriti kõrbealadel joogipaikade olemasolust. Elupaigana väldib hunt lausmetsa. Ta eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis võib hunte kohata rohkem rabades ja võsastikes, kuna enamik aladest on siin kultuuristatud. Sellest hoolimata on ta peaaegu kõikjal Eestis tavaline. 2009 aasta seisuga elab siin umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestval
annaabi.ee 
