Eesti kliima (0)

Eesti kliima
Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast .. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim – 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega . Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-40 minutit, lühim talvepäev kõigest 6 tundi ja 2-39 minutit. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Taimekasvuperioodi pikkus Eestis on 180-195 päeva, külmavaba periood 110-190 päeva.
Eesti ilmastik on ka üpris pilvine kõige pilvisem aeg aastas on hilissügis – november-detsember, selgeim periood hiliskevad – mai-juuni. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80-83%, see on maksimumis talvekuudel ja väikseim maikuus. Kliima merelisuse tõttu on Eesti taevas pilves üle poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool. Enim sademeid on kõrgustikel ja läänerannikust 30-60 km kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri, mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana. Keskmine temperatuuride erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri ja rannikualad jäävad võrreldes sisemaaga samavõrra jahedamaks. Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest.
Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek. Suured on erinevused  ka tormituulte esinemissageduses – sisemaal puhub tormituul (kiirusega üle 15 m / sek.) harva, rannikul ja saartel keskmiselt 30-45 päeva aastas.
Lumi
Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga  Haanja  ja Padivere kõrgustikul. Lumikatte kestus on suures negatiivses korrelatsioonis talvise õhutemperatuuriga ja on viimase sajandi jooksul lühenenud. See suund pole siiski statistiliselt usaldusväärne .
Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti sedavõrd muutlik , et üldisi seaduspärasusi on raske esile tuua. Siiski ilmneb, et rannikul on lumikate tavaliselt õhem ja kõrgustikel paksem.